Viimastel aastatel on Eestis sageli küsitud, kas tehisintellekt ja automatiseerimine võtavad inimestelt töö ära. Tavaliselt räägitakse õpetajatest, ametnikest või IT-spetsialistidest. Harvemini küsitakse aga midagi olulisemat: kes aitab meil mõista keerulisi süsteeme ja korda luua siis, kui süsteemid ei tööta nii, nagu inimesed vajavad?
juhtimine
Neli aastat tagasi algasid merenduseksperdi Andres Laasma elus pöördelised sündmused. Kihnu Veeteede juhina astus ta TalTechi doktorantuuri, seejärel valiti ta Eesti Riigilaevastiku peadirektoriks, kelle ülesandeks sai koondada varem eri riigiametite alla kuulunud veesõidukid ühtse juhtimise alla – ent doktorantuuri ta hullust töötempost hoolimata soiku ei jätnud.
Doktorikraad ei aita kujundada mitte üksnes erialast pädevust, vaid ennekõike mõtteviisi. TalTechi doktorikooli seminaril jagasid juhid ja spetsialistid kogemusi, kuidas aitavad doktoriõppes omandatud oskused võtta vastu paremaid otsuseid, lahendada keerulisi probleeme ja luua väärtust ka väljaspool akadeemiat.
Stoneridge Electronics Estonia tegevjuht Nadežda Dementjeva tunnistas TalTechi doktorikooli seminaril, et kui varem tähendas teadlase karjäär peamiselt ülikoolitööd, siis üha enam tuleb teaduskraad kasuks ka ärimaailmas tippjuhi kohal.
Ericsson Eesti tegevjuht ja TalTechi vilistlane Sirli Männiksaar usub, et tehnoloogia võib olla tipptasemel, kuid üksi ei vii see ettevõtet edasi. Ta rõhutas TalTechis toimunud inspiratsioonipäeval "Arengurakett", et väärtus sünnib siis, kui inimesed suudavad tehnoloogia siduda selge eesmärgiga. Insenerist juhiks kasvanuna näeb ta juhtimise tuumana tasakaalu inimeste, protsesside ja tehnoloogia vahel – ning oskust anda sellele tervikule suund.
Mis teeb tehnoloogiamaailmas juhist päriselt hea juhi? Kas see on karisma, tugev tehniline pagas või julgus öelda keerulisel hetkel: mina vastutan? TalTechis toimunud inspiratsioonipäeva "Arengurakett" paneeldiskussioon näitas, et juhtimine tähendab võimet võtta vastutust, mõista oma valdkonda ning luua keskkond, milles inimesed tahavad üheskoos edasi pürgida.
Kui TalTechi vilistlane Anna Dementjeva mõtleb oma lapsepõlvele, ei meenu talle ühtki kindlat pöördepunkti, mis oleks temas inseneripisiku sütitanud – need hetked kogunesid aja jooksul. Ta oli laps, kes esitas lakkamatult miks-küsimusi, kes leidis loogikas turvatunnet ning kelle jaoks olid matemaatikaülesanded kui väikesed loomingulised mõistatused.
Kiire tehnoloogiline muutus ja erinev kasvatusruum on loonud olukorra, kus eri põlvkonnad räägivad sageli justkui eri keelt. Ija Stõun avab, kust põlvkondlik mittemõistmine tekib ja kuidas teadlikum suhtlus võiks aidata lõhet vähendada.
Euroopa Liidu regulatsioonide karmistudes ei piisa enam tehisintellekti soovitusest – otsus peab olema ka põhjendatav. Uku Sildoja loodud otsustusanalüüsi tööriist aitab juhtidel ja ametnikel näidata, kuidas ja miks üks või teine valik tehti.
Enefit Greeni juht ja TalTechi vilistlane Juhan Aguraiuja tõdes energiatehnoloogia instituudi erialapäeval, et tippjuhiks ei saada vaid hariduse, vaid ka elukogemuse kaudu. „Ükski töö pole alaväärne – kõike tuleb teha täie tõsiduse ja austusega,“ ütles ta, rõhutades, et hea juht mõistab nii süsteemi kui ka inimesi.