Jan Kaus meenutab Lutsu Tootsi ja Pürjeli kohvilauavestlust, et küsida: kas oskame Eestit tänagi hubaseks pidada – ja hubasust ise luua?
Jan Kausi kolumn
Kui tehisaru kasvab kiiremini, kui me sellest kirjutada jõuame, ja eestlaskond samal ajal kahaneb, kerkib kummaline küsimus: kas eesti keel vajab tulevikus veel inimesi või võib ta jääda võnkuma ka algoritmide kõiksuses?
Hea president ei peaks olema mitte üksnes riigi esindusnägu, vaid inimene, kes hoiab ühiskonnas elus ühisosa võimalust. See on peaaegu võimatu ülesanne – aga just seetõttu presidendi amet olemas ongi.
Mõistmine algab pingutusest näha teist inimest päriselt, isegi siis, kui ta tundub eksivat. See hoiab koos nii suhtluse kui ka demokraatia.