Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) Arengufondi sihtasutusel on kavatsus luua insenerihariduse sihtkapital, et leevendada ettevõtteid kimbutavat inseneride puudust. Selleks aga vajatakse ka ärisektori abi.
haridus
Teadlaseks saadakse nii sihikindla õppimise tulemusena kui ka juhuslikult – näiteks kui tööle minnes ei oska keegi su küsimustele vastata või kui ootamatult tekib armastus mõne inimese või linna vastu ja sa ei taha temast kaugele minna.
Kui Henri Olavi Suomalainen TalTechi õppima jõudis, oli ta siinsest tudengielust juba läbi imbunud. Ta käis Tallinna Ülikooli üliõpilasena siin rahvatantsimas ja oli Kuljuse presidentki olnud, aga ka õppeaineid võtmas.
Tartus aset leidnud Industry 5.0 konverents pakkus “hõbekuule”, kuidas konkurentsivõimet kasvatada ja tööstuse kindlustunne taastada.
Palju õnne! Tähistamist väärt etapp on seljataga! Sulge hetkeks silmad ja talleta see tunne, et hoolimata raskustest ja väljakutsetest oled midagi suurt ära teinud. Saad seda meelde tuletada hetkedel, mil tunned raskust või ebakindlust. Sa saad hakkama, sul on see kogemus olemas!
Viimasel ajal võib pea iganädalaselt lugeda erinevaid arvamusartikleid inseneride puuduse kohta Eestis. Ettevõtjad on mures ja tundub, et riigi abi on kesine. Samas on nii riik, ettevõtted kui ka haridusasutused ühel arusaamal – inseneride järelkasv on probleem ja sellega tuleb tegeleda.
Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna vilistlased lõid uue stipendiumifondi, et toetada tudengeid, kes oma vabast ajast ja kohusetundest erinevate vabatahtlike tegevustega eriala populariseerivad.
Märtsi keskel sai avalöögi rahvuvaheline koostööprojekt, mille eesmärk on vesinikualaste oskuste tippkeskuste moodustamine viie riigi – Eesti, Norra, Austria, Hollandi ja Ukraina – koostöös.
Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond avab 2024. aasta sügisel Virumaa kolledžis uue eriala „Jätkusuutlik ettevõtlus ja ringmajandus“. Tegemist on ainulaadse bakalaureuseõppekavaga regioonis, mille fookus on suunatud rohe- ja ringmajanduse spetsialistide koolitamisele. Tööandjate sõnul vajab just see piirkond uute teadmistega eksperte.
Eesti majandust rõhuvat inseneride puudust saaks leevendada kolme lihtsa muutusega koolihariduses, mis ei maksaks sisuliselt midagi, aga mis avaks igal aastal tuhandetele noortele ja nende peredele tee kõrge sissetuleku juurde, soovitab Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu esimees Veljo Konnimois.