„Nüüd ma ütlen midagi, millega võib-olla väga paljud nõus ei ole, aga Eesti majandusel on läinud väga hästi,“ tõdes endine energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt TalTechi ettevõtluspäeval.
eesti majandus
Täna, 7. mail, kl 10.00 toimub TalTechi aulas elektrikonverents „Elekter – Eesti majanduse uus mootor“, mis toob kokku teadlased, ettevõtjad ja erialaliitude esindajad. Konverentsi saab jälgida ka otseülekandes.
TalTechi ettevõtlusprorektor Erik Puura ütleb Trialoogile antud intervjuus, et Eesti majanduse tugevdamiseks peab ülikool võtma endale senisest aktiivsemalt teaduse, insenerihariduse ja ettevõtluse ühendamise ülesande.
Ringmajanduse aastakonverents tõi ühe laua taha metsanduse, keemiatööstuse, kaitsevaldkonna eksperdid ja tööstuse esindajad, kes arutlesid selle üle, kuidas Eesti ressursse rohkem väärtustada ja vähem raisata.
Elurikkus ei ole pelgalt looduskaitsjate mure, vaid meie kõigi elu alus – just sellest sõltuvad puhas õhk, vesi, toit ja lõpuks ka majanduse tulevik.
Kui Eesti tahab päriselt teadmistepõhist majandust, ei piisa loosungitest: vaja on rohkem doktoreid ettevõtetesse ja avalikku sektorisse. Just seal sünnib teadmisest konkurentsieelis, kasvab tootlikkus ja kujuneb targem riik.
Kaido Künnapase sõnul ei peaks Eesti eesmärk olema hoida maailma konkurentsivõimeliseima maksusüsteemi tiitlit, vaid kujundada maksupoliitikat nii, et see tooks siia rohkem investeeringuid ja looks rohkem väärtust.
Tallinna Tehnikaülikool lõi Inseneeria sihtkapitali, mille eesmärk on tugevdada Eesti majanduse konkurentsivõimet ja ühiskonna toimepidevust ajal, mil tehnoloogiline platvormivahetus – tehisaru, energeetika üleminek, kaitsevõime ja tööstuse automatiseerimine – muudab mängureegleid traditsioonilise haridus- ja teadusrahastuse võimalustest sageli kiiremini.
Kõlavad loosungid, üksikud toetusmeetmed või koostööüleskutsed ei tee Eestit veel teadusmahukamaks või rikkamaks. TalTechi doktorikooli seminari paneeldiskussioonist koorus välja märksa konkreetsem vastusevariant: rikkus sünnib siis, kui teaduslik mõtlemine muutub majanduses tavapäraseks tööriistaks, teaduse ja ettevõtluse vaheline risk on realistlikult ära jagatud ning ühiskond suudab piisava selgusega öelda, milliseid teadmisi ja tehnoloogiaid ta tegelikult vajab.
TalTechi majandusvisiooni konverentsil tutvustas Sirje Ustav globaalse ettevõtlusmonitooringu GEM (Global Enterpreneurship Monitor) tulemusi. Eesti asub rahvusvahelises võrdluses endiselt tugeval positsioonil, kuid osa näitajaid liigub tempoga, mida Ustav ise kirjeldas kui vabalangust.