Droone pole sugugi lihtne tuvastada: tsiviilradarid vaatavad liiga kõrgele, sõjaväe radarid on loodud pigem lennukite jaoks – ja madalal lendav droon võib jääda lihtsalt maakera kumeruse taha. Tallinna Tehnikaülikooli vanemlektor Ivo Müürsepp räägib intervjuus nii julgeolekust ja idapiiri „droonimüüri“ ideest kui ka mehitamata õhusõidukite tsiviilkasutustest, droonide autonoomsusest ja tehisintellektist ning sellest, millist insenerikompetentsi on Eestil vaja, et drooniajastut targalt juhtida.
droonid
TalTechi laboritest välja kasvanud elektroonikaettevõte alustas satelliitside filtritest, kuid on tänaseks liikunud sügavale kaitsetööstuse tuumikusse. Ranteloni areng peegeldab seda, kuidas nišitehnoloogiast saab geopoliitilise reaalsuse mõjul strateegiline võimekus.
Kas tehisintellekt hakkab juba lähiaastatel sõjas inimese eest otsuseid langetama ja inimeste asemel astuvad lahinguväljale robotid? Selliste küsimustega seadis end kaitsevaldkonna konverentsil EstMilTech 2026 silmitsi TalTechi Tarkvarateaduste instituudi professor ja AI ekspert Tanel Tammet. Tema sõnum oli selge: mõned tehisarulahendused jõuavad kiiresti praktikasse, teised takerduvad visalt igati maiste probleemide taha.
TalTechi, Kaitseministeeriumi ja Kaitseväeakadeemia korraldatud kaitsevaldkonnakonverentsi EstMil.tech 2026 plenaarkõnes ei rääkinud Stanfordi ülikooli külalislektor ja endine USA kolonel Brad Boyd mitte niivõrd tehisintellekti võimekusest, kuivõrd sellest, mis võib juhtuda, kui otsustamist toetavad masinad muutuvad liiga mugavaks. Tema keskne mõiste – „kognitiivne sõltuvus“ – osutab ohtlikule olukorrale milles inimene paistab küll vormiliselt otsuseid kinnitavat, kuid sisuliselt enam ise kaasa ei mõtle.
TalTechi doktorant ja ettevõtja Martin Simon on kujundanud oma karjääri droonide, satelliitide ja tehisintellekti ristumispunktis. Ülikooli toel arendatud ideedest on välja kasvanud rahvusvahelise potentsiaaliga kaitsetehnoloogiad.
Tehisintellekt, autonoomsed süsteemid ja droonid arenevad kiiremini, kui ühiskond nendega kohaneda suudab. TalTechi Arvutisüsteemide Instituudi vanemteadur ja SARDi tehisintellekti arenduskeskuse juht Mairo Leier räägib, kuidas need tehnoloogiad muudavad nii sõjapidamist kui ka igapäevaelu – ning millised riskid sellega kaasnevad.
Drooniõppeprogramm „Kuri Kotkas“ tahab tõsta tuhanded eestlased sõna otseses mõttes õhku. Huvilised saavad kursuselt kaasa militaarkallakuga droonilendamise algoskused. Nende hulgast võiksid kasvada välja päris droonipiloodid, kes suudaksid hakata riigikaitset otseselt toetama.
TalTechi tudengite loodud Eesti kaitsetööstuse iduettevõte HexTech on kõigest aastaga ehitanud üles droonituvastuse võrgustiku, mis suudab kaardistada meie õhuruumis seni nähtamatuks jäänud drooniliikluse.
Linnade õhuruumis võib üha sagedamini kohata droone – aga millist rolli mängivad linnad drooniliikluse juhtimisel ja kasvatamisel? Taskuhäälingu „Innovatsioon ja valitsemine“ uues episoodis pöörame pilgu linnaõhuruumile, milles liiguvad ringi aina uued lennuseadmed.
Aprilli lõpus teatas alles märtsi lõpus Tartust lende alustanud Finnair, et peatab kuuks ajaks oma lennud. Põhjuseks on GPS-süsteemide segamine, mis muudab lennukitel maandumise võimatuks. Põhjuseid sellele võib olla mitu.