Sille Sepp: kas andmed teenivad linna või linn andmeid?

Sille Sepp: kas andmed teenivad linna või linn andmeid?. 19.02.2025. Digitaalsed ja andmepõhised teenused on saanud ühiskonna lahutamatuks osaks, peegeldudes ka linnade igapäevases toimimises – olgu see siis ühistranspordi piletite valideerimine, registriandmetel põhinevate toetuste jagamine või ringmajandust toetavate teenuste haldamine. Kuid üksikute nutikate lahenduste rakendamisest olulisem on küsimus: milline on andmete ja nutikate tehnoloogiate laiem ühiskondlik roll ning kuidas peaksid linna- ja kogukonna arengu eest vastutavad osapooled sellesse suhtuma? Linnade andmestumine ning uued võimalused Linnade jaoks olulistes valdkondades, nagu liikuvus ja keskkonnakaitse, muutub andmepõhine otsustamine ja arendus üha tavapärasemaks. Selle arengut soodustavad laialdaselt kättesaadavad tehnoloogiad, nagu asjade internet (IoT), tehisintellekt (AI) ja pilvandmetöötlus. Need võimaldavad koguda, töödelda ja analüüsida suuri andmemahtusid reaalajas, aidates kohalikel omavalitsustel ja ettevõtetel pakkuda tõhusamaid teenuseid, lahendada keerulisi probleeme sihipärasemalt ning säästa pikas perspektiivis ka kulusid. Masinnägemisega on näiteks võimalik hinnata teede ja teemärgistuse kvaliteeti, et vähendada tööjõuga kaasnevaid kulusid. Samuti pole enam midagi uut tehisintellekti toel reguleeritavates valgusfoorides – mitmed linnad püüavad juhtida selle abil linna liiklust, et vältida ummikuid ning vähendada heitgaase. Turul on üha rohkem tooteid, teadmisi ja oskusi, mis võimaldavad digitaalselt kujutada nii füüsilist keskkonda kui ka sotsiaalseid fenomene. See loob võimaluse modelleerida erinevaid stsenaariume, näiteks kaugküttesüsteemi toimimist või reageerimist keskkonnakriisidele. Herbarium.ai on näiteks loonud 3D-lahenduse, mis võimaldab hinnata erinevate puuliikide ja taimestiku kasvu ning linnahaljastuse mõju ümbritsevale keskkonnale. Samuti arendatakse mudeleid, mis mõõdavad puude juurestikku, aidates planeerida maa-aluseid kommunikatsioone ja ennustada linnapuude tervislikku seisundit. Andmepõhised töövood ja uued tehnoloogiad võimaldavad seeläbi tõhustada nii linnaplaneerimist kui ka avalike teenuste osutamist. Kuidas aga neid tehnoloogilisi muutusi tõhusalt juhtida? Üksikute nutikate lahenduste rakendamisest olulisem on küsimus: milline on andmete ja nutikate tehnoloogiate laiem ühiskondlik roll ning kuidas peaksid linna- ja kogukonna arengu eest vastutavad osapooled sellesse suhtuma? Linn kui mitmekesine ökosüsteem Linn on mitmekihiline kooslus, kus põimuvad ühiskonna eri osapooled, tehnilised ja mittetehnilised süsteemid ning kultuurilised, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted. Seetõttu ei saa eeldada, et üksikud digitaalsed lahendused suudaksid linna ja selle protsesse täielikult jäljendada või juhtida. Oluline pole üksikute nutikate tehnoloogiate rakendamine, vaid strateegiline lähenemine linnakeskkonna ja kogukonna (digitaalsele) arengule. See hõlmab sektoriteülest koostööd, innovatsiooni arendamist ja uute tehnoloogiate läbimõeldud rakendamist, järgides parimaid praktikaid. Linna piiratud ressursid tuleks suunata arendustesse, mis annavad kohalikele omavalitsustele ja kogukondadele tugeva aluse tulevaste tegevuste laiendamiseks ja mitmekesistamiseks. See loob pikemas perspektiivis võimaluse ressursse tõhusamalt hallata ja kulusid optimeerida. Andmepõhiste lahenduste potentsiaali maksimaalseks ärakasutamiseks on kriitilise tähtsusega andmete kättesaadavus ja taaskasutuse toetamine. See omakorda nõuab koostalitlusvõimet soodustavate avatud standardite rakendamist. Heaks näiteks on Barcelona ja Rotterdam, kus juba aastaid lisatakse hanketingimustesse avatud standardite kasutamise nõue. See aitab vältida sõltuvust üksikutest teenusepakkujatest ning võimaldab hiljem rakendada erinevaid lahendusi koostoimelisel andmepõhisel taristul. Sama suunda järgib ka Euroopa Liit laiemalt, edendades riikideülest andmete jagamist ja nende põhjal väärtuse loomist Euroopa linnade, ettevõtete ja kogukondade jaoks. Andmepõhiste lahenduste potentsiaali maksimaalseks ärakasutamiseks on kriitilise tähtsusega andmete kättesaadavus ja taaskasutuse toetamine. Kuidas suhtuda andmetesse? Et vältida ühildamatute digitaalsete rakenduste rägastikku, mis takistab andmete jagamist ja taaskasutust, tuleb muuta senist arusaama andmetest. Esiteks ei ole andmed vaid üksikute organisatsioonide tööriistad, vaid lõpmatult taaskasutatav vara, mille tegelik väärtus avaldub alles kasutamisel. Oluline on mõista, et andmete jagamine ei pea toimuma tingimusteta ega tasuta. Samas soodustavad jagatud ja taaskasutatud andmed andmemajanduse kasvu ja innovatsiooni. Teiseks on andmed alati otseselt või kaudselt seotud inimeste ja nende tegevusega, mistõttu peab andmekasutus olema eesmärgipärane ning sellele peab olema ühiskondlik (ja/või kohalik) nõusolek. Üks väheseid näiteid andmekasutuse teemalisest avalikust arutelust on hiljutine diskussioon selle üle, kas ja millistel tingimustel peaks Eesti riik jagama tehnoloogiahiiule Meta eesti keele ja kultuuriga seotud andmeid, et toetada tehisintellekti arengut. Kolmandaks omavad andmed sageli ka laiemat ühiskondlikku väärtust, mistõttu on oluline leida viise, kuidas andmekasutus saaks toetada mitte ainult üksikuid huvigruppide, vaid ka kogu kogukonda. Lisaks avaandmetele räägitakse üha enam ettevõtete vastutusest jagada andmeid ühise hüve nimel – olgu see keskkonnakaitse (nt ESG kontekstis) või rahvatervis (nt mobiilsideandmed kriisiolukordades). Andmed ning nende kogumiseks, töötlemiseks ja jagamiseks kasutatavad tehnoloogiad võivad kujuneda oluliseks taristuks, mis toetab ja arendab kohalikku elu-, töö- ja ettevõtluskeskkonda. Selle arendamisel mängivad võtmerolli kohalikud omavalitsused, kelle ülesanne on kaasata olulisi sidusrühmi ühise tulevikuvisiooni loomisse ning rakendada nutikaid lahendusi, mis soodustavad avatud digitaalse ökosüsteemi kujunemist. Tarkade linnade ja kogukondade nutikus ei seisne tehnoloogiliste lahenduste hulgas, vaid selles, kui hästi on suudetud luua avatud, elujõuline ja kestlik keskkond elamiseks, töötamiseks ja ettevõtluseks. Andmed ning nende kogumiseks, töötlemiseks ja jagamiseks kasutatavad tehnoloogiad võivad kujuneda oluliseks taristuks, mis toetab ja arendab kohalikku elu-, töö- ja ettevõtluskeskkonda. Targa Linna foorum FinEst Targa Linna Tippkeskus koondab teadlasi ja praktikuid, et lahendada keerulisi linnaprobleeme. Ühe keskse teemana uuritakse ja arendatakse uusi valitsemistavasid ning tehnoloogia- ja andmehalduspraktikaid, mis on fookuses 13. märtsil Tallinna Proto avastustehases toimuval Targa Linna foorumil. Foorum toob kokku avaliku sektori võtmeisikud, linnajuhid, teadlased ja ettevõtjad, et arutada, kuidas andmed, tehisintellekt ja targad valitsemismudelid toetavad kestlike ja inimkesksete linnaruumi lahenduste arengut. Rohkem infot ja registreerimine üritusele