Targa Mere Fookustippkeskuse aastaseminaril kõnelenud Eesti mereväe endine ülem ja projekti Baltic Workboatsi Euroguard juht Jüri Saska hoiatas: merendusjulgeoleku suurim kitsaskoht pole tehnoloogia puudus, vaid vastutuse, otsustamise ja süsteemide rahuajast lähtuv loogika.
Ühiskond
Tallinna Tehnikaülikool lõi Inseneeria sihtkapitali, mille eesmärk on tugevdada Eesti majanduse konkurentsivõimet ja ühiskonna toimepidevust ajal, mil tehnoloogiline platvormivahetus – tehisaru, energeetika üleminek, kaitsevõime ja tööstuse automatiseerimine – muudab mängureegleid traditsioonilise haridus- ja teadusrahastuse võimalustest sageli kiiremini.
Doktorikraad ei aita kujundada mitte üksnes erialast pädevust, vaid ennekõike mõtteviisi. TalTechi doktorikooli seminaril jagasid juhid ja spetsialistid kogemusi, kuidas aitavad doktoriõppes omandatud oskused võtta vastu paremaid otsuseid, lahendada keerulisi probleeme ja luua väärtust ka väljaspool akadeemiat.
Kõlavad loosungid, üksikud toetusmeetmed või koostööüleskutsed ei tee Eestit veel teadusmahukamaks või rikkamaks. TalTechi doktorikooli seminari paneeldiskussioonist koorus välja märksa konkreetsem vastusevariant: rikkus sünnib siis, kui teaduslik mõtlemine muutub majanduses tavapäraseks tööriistaks, teaduse ja ettevõtluse vaheline risk on realistlikult ära jagatud ning ühiskond suudab piisava selgusega öelda, milliseid teadmisi ja tehnoloogiaid ta tegelikult vajab.
Droone pole sugugi lihtne tuvastada: tsiviilradarid vaatavad liiga kõrgele, sõjaväe radarid on loodud pigem lennukite jaoks – ja madalal lendav droon võib jääda lihtsalt maakera kumeruse taha. Tallinna Tehnikaülikooli vanemlektor Ivo Müürsepp räägib intervjuus nii julgeolekust ja idapiiri „droonimüüri“ ideest kui ka mehitamata õhusõidukite tsiviilkasutustest, droonide autonoomsusest ja tehisintellektist ning sellest, millist insenerikompetentsi on Eestil vaja, et drooniajastut targalt juhtida.
TalTechi majandusvisiooni konverentsil võttis TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektor, LHV panga makroanalüütik Triinu Tapver fookusesse teema, mis puudutab otseselt iga töötavat inimest – kuidas püsida konkurentsis 2030. aastal, üha kallima energia, ebastabiilsema geopoliitika ja tehnoloogiakesksema töökeskkonnaga maailmas, kus toimetulekuküsimus ei pruugi enam seisneda pelgalt töötava inimese palganumbris, vaid tema võimes väärtust luua.
TalTechi kaaskorraldatud kaitsekonverentsi EstMil.tech sisukamate arutelude hulka kuulus paneeldiskussioon, mille käigus heitsid eri riikide ja erinevate taustadega kaitseeksperdid pilgu tehisintellekti sõjalisele rollile ja potentsiaalile. Küsimus oli lihtne, ent terav: kas ja mil määral muudab AI lahinguväljal otsuseid?
Eesti homseid probleeme lahendavad tulevikuspetsialistid ei teki juhuslikult ega üleöö. Huvi, enesekindlus ning loogilise ja süsteemse mõtlemise võime ei kujune välja mitte gümnaasiumiastmes, vaid palju varem – põhikoolis.
Hiljutised magistriõpingud Itaalias ja Jaapanis näitasid, et isegi kui mõningad asjad on seal Eestiga võrreldes erinevad, toetuvad kõik need riigid siiski samadele inseneriprintsiipidele ja tehnoloogilistele „alustaladele“.
Kas tehisintellekt hakkab juba lähiaastatel sõjas inimese eest otsuseid langetama ja inimeste asemel astuvad lahinguväljale robotid? Selliste küsimustega seadis end kaitsevaldkonna konverentsil EstMilTech 2026 silmitsi TalTechi Tarkvarateaduste instituudi professor ja AI ekspert Tanel Tammet. Tema sõnum oli selge: mõned tehisarulahendused jõuavad kiiresti praktikasse, teised takerduvad visalt igati maiste probleemide taha.