Tehisintellekt muudab põhjalikult IT-valdkonna töötavasid, kuid TalTechi IT Kolledži professori Slavko Rakići sõnul pole ettevõtete tänased suurimad väljakutsed sageli sugugi tehnilised. Kui ülikoolides pannakse suurt rõhku tööriistadele ja tehnoloogiatele, siis igapäevases tööelus mängivad üha olulisemat rolli suhtlemisoskus, vastutustunne ja eetilised otsused.
Ühiskond
2025. aasta näitas, et Trialoog ei ole pelgalt väljaanne, vaid aruteluruum – koht, kus teaduse hääl muutub ühiskondlikuks mõtlemiseks.
Tallinna Tehnikaülikool avas 11. detsembril vastuvõtu mikrokraadikavadele ja avatud õppesse. Kokku pakub TalTech õppijatele 30 mikrokraadi- ja mikrokvalifikatsioonikava, mille eesmärk on vastata kiiresti muutuva tööturu vajadustele ning pakkuda paindlikku täiendusõpet.
TalTechi alalisvoolu innovatsioonitöötuba tõi kokku avaliku sektori, teadlased ja ettevõtjad, kes rõhutasid üht: alalisvoolu areng ei toimu enam jooniste ja mudelite tasandil, vaid jõuab üha kiiremini päris hoonetesse, tänavatele, laadijatesse ja andmekeskustesse. Tehnoloogia on olemas – nüüd on vaja otsustavust.
Tallinnas peetud kahepäevane linnaarengukonverents seadis eesmärgi: liikuda teadlikkuselt tegudeni – ja teha uuenduslikkusest linnaelu tavaline osa.
Otse ülikoolipingist ehk juuniorpositsioonilt tööturule sisenemine pole enam sama, mis viis aastat tagasi. Tehisaru teeb ära suure osa rutiinsest tööst ning konkurents iga algtaseme koha pärast on varasemast karmim. Samas võivad just need esimese taseme töökohad määrata, kas Eestil on kümne aasta pärast piisavalt insenere, andmeanalüütikuid, panganduseksperte ja teisi kõrgema lisandväärtusega spetsialiste.
Avalik sektor on harjunud tegutsema ettevaatlikult: järgima reegleid, hoidma stabiilsust ja vältima riske. Aga mis juhtub siis, kui otsustame teadlikult katsetada? Kui toome poliitikakujundamisse teadusliku eksperimendi loogika ning anname endale õiguse proovida, eksida ja õppida?
TalTechi tervise- ja toidutehnoloogiate fookustippkeskuse erialapäev tõi lavale nii rahvusvahelised eksperdid kui ka TalTechi enda tippteadlased, et näidata, kuhu tervise-, toidu- ja heaolutehnoloogiad tegelikult liiguvad. Keskne sõnum oli üks: seda, kuidas me teadust teeme, lahendusi loome ja tervishoidu korraldame, hakkavad üha enam määrama andmepõhisus, tehisintellekt ja inimkeskne disain.
Korvpallur Ran Andre Pehka ei kasuta sportlase elu kui vabandust, mille abil lükata kõrghariduse omandamine kaugesse tulevikku või sellest sootuks loobuda. Topeltkarjäär tähendab talle teadlikku valikut ja viisi endale tõestada, et pingutus ei pea lõppema palliplatsil ning et sportlase ellu mahub ka õppimine.
Kuidas kujundada TalTechist järgmise kümnendi jooksul jõud, mis kasvatab insenere, sünnitab tehnoloogiaid ja ühendab teaduse ettevõtlusega? TalTechi arengukavaarutelul „TalTech 2035 – Eesti tuleviku kasvulava?“ otsisid sellele küsimusele vastust ettevõtlusprorektor Erik Puura, Tehnopoli juht Agnes Roos, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni- ja tehnoloogiaosakonna juhataja Sigrid Rajalo ning TalTechi nõukogu liige ja tehnoloogiaettevõtte Helmes finantsjuht Madis Margus.