Otse ülikoolipingist ehk juuniorpositsioonilt tööturule sisenemine pole enam sama, mis viis aastat tagasi. Tehisaru teeb ära suure osa rutiinsest tööst ning konkurents iga algtaseme koha pärast on varasemast karmim. Samas võivad just need esimese taseme töökohad määrata, kas Eestil on kümne aasta pärast piisavalt insenere, andmeanalüütikuid, panganduseksperte ja teisi kõrgema lisandväärtusega spetsialiste.
Ühiskond
Avalik sektor on harjunud tegutsema ettevaatlikult: järgima reegleid, hoidma stabiilsust ja vältima riske. Aga mis juhtub siis, kui otsustame teadlikult katsetada? Kui toome poliitikakujundamisse teadusliku eksperimendi loogika ning anname endale õiguse proovida, eksida ja õppida?
TalTechi tervise- ja toidutehnoloogiate fookustippkeskuse erialapäev tõi lavale nii rahvusvahelised eksperdid kui ka TalTechi enda tippteadlased, et näidata, kuhu tervise-, toidu- ja heaolutehnoloogiad tegelikult liiguvad. Keskne sõnum oli üks: seda, kuidas me teadust teeme, lahendusi loome ja tervishoidu korraldame, hakkavad üha enam määrama andmepõhisus, tehisintellekt ja inimkeskne disain.
Korvpallur Ran Andre Pehka ei kasuta sportlase elu kui vabandust, mille abil lükata kõrghariduse omandamine kaugesse tulevikku või sellest sootuks loobuda. Topeltkarjäär tähendab talle teadlikku valikut ja viisi endale tõestada, et pingutus ei pea lõppema palliplatsil ning et sportlase ellu mahub ka õppimine.
Kuidas kujundada TalTechist järgmise kümnendi jooksul jõud, mis kasvatab insenere, sünnitab tehnoloogiaid ja ühendab teaduse ettevõtlusega? TalTechi arengukavaarutelul „TalTech 2035 – Eesti tuleviku kasvulava?“ otsisid sellele küsimusele vastust ettevõtlusprorektor Erik Puura, Tehnopoli juht Agnes Roos, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni- ja tehnoloogiaosakonna juhataja Sigrid Rajalo ning TalTechi nõukogu liige ja tehnoloogiaettevõtte Helmes finantsjuht Madis Margus.
TalTechi tervise- ja toidutehnoloogia fookustippkeskuse erialapäeva paneeldiskussioon näitas, et kuigi Eesti visioon on selge ja toimivaid lahendusi juba leidub, seisab valdkond silmitsi ka erinevate takistustega, nagu bürokraatia, tööjõupuudus ning killustatus – puudub koostöömehhanism, mis probleemid kiiresti lahendusteni juhiks.
TalTechi aulas toimus 11. novembril arutelu „TalTech 2035 – Eesti tuleviku kasvulava?“, et küsida, milline saab olema ülikooli järgmise kümnendi kurss.
Pärnu Koidula Gümnaasium on aastaid olnud TalTechi üks „lipulaevu“ – just sealt jõuab igal aastal ülikooli kõige rohkem tudengeid. Inseneriakadeemia konverentsil avasid Koidula gümnaasiumi fenomeni tagamaid kooli direktor Indrek Kaldo, vilistlane ja ehitusinsener Kätlin Miilberg ning TalTechi kaasprofessor Ants Kallaste. Arutelu juhtis Silver Tambur.
Üle 5000 Eesti tüdruku on tänu Unicorn Squadi nimelisele liikumisele saanud endale praktilise tehnoloogiakogemuse. Liikumise tegevjuht Liis Koser ütles TalTechi inseneriakadeemia konverentsil, et tüdrukud ei otsi tehnoloogiaringist ainult võimalust „käsi külge panna“, vaid tahavad, et nende tegevusel oleks ka laiem tähendus ja mõju.
„TalTech Virumaa kolledži esimene veerandsada“ räägib ajaloost läbi inimeste – nende, kes on hoidnud kooli Kohtla-Järvel elus ja eestikeelsena. Buklett on tänulikkuse ja mälu dokument, mille taga aimub suurem lugu – sellest, kuidas teadmised, keeled ja tööstus kohtuvad Eesti kõige mitmekihilisemas paigas.