7. novembril kell 9.30–16.30 toimub Tehnopolis (Saturni majas, Teaduspargi 6/1, Tallinn) TalTechi Tervise- ja toidutehnoloogiate fookustippkeskuse korraldatud erialapäev.
Ühiskond
11. novembril kell 13.00 kutsub Trialoog TalTechi aulasse arutelule „Quo vadis, TalTech?“, et küsida, milline saab olema ülikooli järgmise kümnendi kurss.
Eesti Inseneride Liidu president ja TalTechi energiatehnoloogia instituudi vilistlane Ando Leppiman tuletas instituudi erialapäeval meelde, et Eesti energiajulgeolek ei sünni sõrmenipsust. See toetub aastakümneid kestnud teadlikule tööle, mille vundamendi on ladunud insenerid – inimesed, kes on kujundanud nii põlevkivitööstuse, taastuvenergia kui ka energiapoliitika arengut.
Rohepöördega kaasnevad muutused seavad Ida-Virumaa ettevõtted silmitsi seninägematute sotsiaalsete ja majanduslike väljakutsetega, mille ületamine nõuab strateegiatest ja lubadustest enamat.
Sellal kui tundmatud droonid sulgesid eelmisel nädalal töö mitmes Taani lennujaamas, on aktiivse hübriidrünnaku alla sattunud ka Taani veetaristu, mille tõttu on sattunud ohtu ühiskonna turvatunne. Kas Eesti veesektor on sellisteks rünnakuteks paremini valmis?
Arvestatav osa tänastest inseneridest suundub lähima kümne aasta jooksul pensionile. Samal ajal astuvad areenile uued tegijad, kes näevad inseneritöös võimalust muuta maailma paremaks. TalTechi energiatehnoloogia instituudi erialapäeva paneeldiskussioonis pidasid uue põlvkonna insenerid aru, kuidas tagada, et tulevikuski oleks piisavalt neid, kes hoiavad Eesti energia- ja tööstusmootori töös.
Kasvu peetakse majandusliku eduloo mõõdupuuks, ent tegelikkuses kasvavad selle käigus sageli pigem probleemid kui heaolu. Aktivist, majandusanalüütik ja konverentsi "Elu kasvujärgses Eestis" peaesineja Tadeaš Ždarsky, pidas TalTechis avaliku loengu, kus ta seostas kliimakriisi, ebavõrdsust, vaimse tervise muresid ja demokraatia nõrgenemist ühe juurpõhjusega – pidevast kasvust sõltuva süsteemiga. Ždarsky sõnum on selge: heaolu ei sünni mitte lõputust tootmisest, vaid õiglasest ja arukast jagamisest.
Läänemere randades vedelev adru on olnud talumeeste jaoks sajandeid usaldusväärne väetis, kuid nüüd nähakse selles aina enam ka laiemat majanduslikku ja keskkondlikku toorainet. Kas põlvest põlve edasi antud rannapärimus võiks aidata lahendada nii mullaviljakuse kui ka Läänemere tervise küsimusi?
TalTech koostab uut arengukava, mis määrab ülikooli suuna järgmiseks kümnendiks. Ettevõtlusprorektor Erik Puura ütleb intervjuus Trialoogile, et ülikool peab olema korraga nii sisetunde kui ka selge strateegiaga juhitud.
Merendus seisab ristlainetuses: geopoliitilised pinged, ida–lääne kaubateede lagunemine, kasvavad kulud ja järjest karmimad keskkonnanõuded panevad kogu sektori surve alla. Eesti laevaomanike elu pole samuti kerge – kodumaise lipu all seilab vähe laevu ja tööjõupuudus pitsitab. Aga ehk peitub just kriisis võimalus, mis võiks aidata Eesti meremajanduse uuele kursile?