Kui Henri Olavi Suomalainen TalTechi õppima jõudis, oli ta siinsest tudengielust juba läbi imbunud. Ta käis Tallinna Ülikooli üliõpilasena siin rahvatantsimas ja oli Kuljuse presidentki olnud, aga ka õppeaineid võtmas.
Teadus
Inimene, kelle peas võttis kuju esimene ratas, oli hingelt insener ning praeguses maailmas arendaks ta ehk mõnda TalTechi uurimissuunda.
Rein Otsasoni Fond andis 27. mail üle 2000 eurosed stipendiumid kolmele silmapaistvale noorele majandusteadlasele õpingute jätkamiseks – toetuse pälvisid TalTechi doktorant Liina Rebane ja sama ülikooli magistrant Ann Merit Toiger ning Tartu Ülikooli doktorant Mathias Juust.
Tallinna Tehnikaülikool avas 27. mail publikule Residential DC Innovation Hubi – Põhjamaades ainulaadse innovatsioonilabori, mis tõstab üldsuse teadlikkust alalisvoolutehnoloogiatest ja hõlbustab üleminekut alalisvoolule ehitussektoris.
Teadusasutustes sündinud avastused, olgu need siis tehnoloogilised uuendused või uued teadmised näiteks mikrobioloogia, geneetika või elektroenergeetika vallas, peaksid ideaalis jõudma õige kiiresti ka laialdasse kasutusse, sest teaduse riikliku rahastamise üks eesmärke on teadussaavutuste ühiskondlik rakendamine. Kui keeruline on protsess aga tegelikult, tasub küsida Tallinna Tehnikaülikooli teadlastelt.
TalTechi vilistlane Carl-Robert Reidolf: “Me ei ela enam sõjaeelses, vaid juba sõjaaegses ühiskonnas.”
Tallinna Tehnikaülikooli professor, akadeemik Jarek Kurnitski sai Rootsis erakordse tähelepanu osaliseks – teda autasustati Rydbergi kuldmedaliga silmapaistva teadustöö eest ventilatsiooni valdkonnas.
TalTechi teadlased töötasid välja COVID-19 tehnoloogia, mis mõõdab vereringet veresoontes.
Eesti mustades kiltades peidab end roheliseks energiaks sobiv metall.
Elektritarbimise juhtimise potentsiaal Eestis on seni avaldunust üle kahe korra suurem, selgus analüüsist, mille viisid Arenguseire Keskuse tellimusel läbi Tallinna Tehnikaülikooli koosseisus tegutsev FinEst Targa Linna Tippkeskus ning ülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut.