Rahvusvahelised meeskonnad on Eestis juba igapäevane reaalsus, kuid nende tegelik ühtsus ei sünni iseenesest. Annabel Pielbergi TalTechi majandusteaduskonna magistritöö sündis praktilisest kogemusest ja küsimusest, miks mitmekesisus ei tähenda automaatselt toimivat meeskonda – ning mida saaksid organisatsioonid ette võtta, et eri kultuuritaustaga inimesed hakkaksid päriselt ühise eesmärgi nimel tegutsema.
Teadus
Tehisintellekt, autonoomsed süsteemid ja droonid arenevad kiiremini, kui ühiskond nendega kohaneda suudab. TalTechi Arvutisüsteemide Instituudi vanemteadur ja SARDi tehisintellekti arenduskeskuse juht Mairo Leier räägib, kuidas need tehnoloogiad muudavad nii sõjapidamist kui ka igapäevaelu – ning millised riskid sellega kaasnevad.
Mikroplast on visa ja varjatud reostusallikas, mis liigub märkamatult meres ning koguneb elustikku. TalTechi meresüsteemide instituudis doktoritöö kaitsnud Arun Mishra kaardistas mikroplastosakeste liikumist, kuhjumist ja talletumist Läänemere idaosas.
Krooniline neeruhaigus puudutab hinnanguliselt mingil eluhetkel iga kümnendat inimest. Just nende patsientide jaoks teeb TalTechi tervisetehnoloogiate instituudi doktorant ja PERHis neeruarstina töötav Annika Adoberg uurimistööd, mille eesmärk on muuta ravi täpsemaks ja personaalsemaks ning pikemas vaates tervist paremini hoidvaks.
Poeriiulitel olev kuupäev mõjutab tarbija käitumist rohkem, kui sageli teadvustame. „Parim enne“ ei tähenda, et toit oleks järgmisel päeval kõlbmatu, ent just see kuupäev otsustab sageli, kas toode süüakse ära või visatakse minema.
Eesti e-hääletamise auditeerimine liigub koostöös TalTechi teadlastega järgmisse faasi, kus usaldus valimissüsteemi vastu ei tugine enam üksnes protseduuridele, vaid audiitori võimalusele kontrollida häälte töötlemist iseseisvalt ja tõenduspõhiselt.
Inseneride Liidu poolt aasta tehnikaüliõpilase tiitli pälvinud TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika tudeng Vladislav Musakko on elav tõestus, et unistuste poole püüdlemiseks ei ole kunagi liiga hilja.
TalTechi loodusteaduskonna konverentsil selgitas küberneetika instituudi nooremteadur Kärol Soodla, miks osa lihaseid väsib kiiresti, samal ajal kui teised hoiavad meid terve päeva püsti.
Inimese rinnapiima keerukate suhkrute sünteesimine ei ole vaid keemiline väljakutse – see on võti imikute tervema tuleviku poole.
Kui kaua tuleb veel oodata, et meie tänavatel sõidaksid isejuhtivad autod ja bussid ning milliste probleemidega näevad teadlased praegusel ajal enim vaeva, selgitab TalTechi robootika ja autonoomsete sõidukite uurimisrühma juht, professor Raivo Sell.