Kui uurida, mida põnevat on TalTech kosmosevaldkonnas teinud, pakutakse pea alati vastuseks satelliite Koit ja Hämarik. Töö Koidu ja Hämarikuga pole aga sugugi ainus ülikooli kosmosevaldkonna projekt.
Teadus
„See oli täielik šokk,“ meenutas TalTechi keeletehnoloogia labori juht Tanel Alumäe hetke, mil esmakordselt koges suurte keelemudelite hämmastavat suutlikkust keelt mõista ja luua.
28. märtsil tutvustasid TalTechi nõukogu esimees Heiti Hääl ning nõukogu liige Madis Margus pressikonverentsil ülikooli rektorikandaate – kandideerivad senine rektor Tiit Land ning akadeemik Tarmo Soomere.
Vabariigi Presidendi noore inseneri preemia pälvinud Tuule Mall Parts usub, et just praegu on parim aeg panustada inseneeria kaudu kestlikku tulevikku.
Ligniin on ülemaailmses jätkusuutlikkuse poole püüdlemises üks paljulubavamaid loodusressursse, mida on seni vähe kasutatud. Traditsiooniliselt on seda peetud tselluloosi- ja paberitööstuse madala väärtusega kõrvalproduktiks, kuid nüüd on ligniin jõudnud innovaatiliste teadusuuringute keskmesse, eesmärgiga teha sellest biopolümeerist kõrge väärtusega tooteid.
President Alar Kariselt noore inseneri preemia pälvinud TalTechi vanemteadur Tuule Mall Partsi teekond teadusesse algas vaimustusest energiatõhusa ehituse vastu. Täna arendab ta Euroopa tippteadlastega algoritme, mis aitavad tervetel hoonepiirkondadel energiat nutikamalt kasutada ja ökoloogilist jalajälge vähendada.
Vabariigi Presidendi kultuurirahastu noore inseneri tänavuse preemia pälvis TalTechi vanemteadur Tuule Mall Parts, kelle töö fookuses on hoonete energiatõhusus, keskkonnamõju vähendamine ja tehisintellekti rakendamine ehitusvaldkonnas.
Hiljuti patenteeriti vedelmikroosakeste ehk mikrofluiidika platvorm, mis on muutmas biotehnoloogiatööstust. TalTechi Kognitroonika teaduslabori vanemteadur dr. Tamás Pardy ja tema meeskond töötasid välja CogniFlow® platvormi – modulaarse süsteemi, mis parandab tilgapõhiste uuringute efektiivsust, skaleeritavust ja kohandatavust.
TalTechi tööstuskeemia labor, mida juhib Kristiina Kaldas, aitab ettevõtetel vanu ressursse, nagu põlevkivi, uuel viisil väärtustada. Selle heaks näiteks on Kerogen OÜ-ga ellu viidud Kerox projektid, millest viimane pälvis TalTechi aasta arendustöö tiitli.
Kas põlevkivi kütteväärtust saab mõõta reaalajas? Virumaa Digi- ja Rohetehnoloogiate Innovatsioonikeskuse (Vidrik) juhataja Heiko Põdersalu ja arendusinsener Mihhail Derbnev on töötanud välja lahenduse, mis seda võimaldaks. Uus masinnägemisel põhinev süsteem aitab tööstusel vähendada laboriteste ja võtta vastu täpsemaid, kiiremaid ja keskkonnasõbralikumaid tootmisotsuseid.