Eesti elektroonikatööstusel on suur potentsiaal, kuid valdkond vajab julgeid otsuseid ja uutmoodi mõtlemist. Incap Corporationi presidendi ja Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogu esimehe Otto Puki sõnul on aeg murda noorte seas juurdunud arusaam, justkui tähendaks tööstus üksnes liinitööd ja tolmuseid tehaseid – tegelikult pakub valdkond tipptasemel tehnoloogiat, rahvusvahelisi võimalusi ja loovat arenguruumi neile, kes tahavad ehitada tulevikku.
Ettevõtlus
TalTechi vilistlane ja Viljandi valla suurima tööandja, Eesti Höövelliistu tegevjuht Andrus Rooks suundus omal ajal masinaehitust õppima soovist mõista, kuidas teha asju targemini, tõhusamalt ja mugavamalt.
Uute tehnoloogiate kiire pealetung jätab mulje, et iga tootmisettevõte peab ellujäämiseks tingimata hüppama digitaliseerimise ja automatiseerimise rongile. Tegelikkus on aga mitmetahulisem. Mõnele tootjale võib olla targem valida stabiilne ja läbimõeldud areng, mis lähtub ettevõtte tegelikest vajadustest – mitte pelgalt soovist teistega sammu pidada.
Euroopa Komisjon teatas hiljuti, et keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisalaste kriteeriumidega (ehk ESG-ga) seotud aruandluse nõudeid on kavas leevendada: vähem kui 1000 töötajaga suurettevõtted vabastatakse esialgu kohustusest täita keerukaid jätkusuutlikkuse aruandlusstandardeid.
Eesti majandus on keerulises seisus – palgad tõusevad, aga majandus langeb. Lihtsad lahendused enam ei tööta. TalTechi teadlased kaardistasid, kus peitub meie tegelik kasvupotentsiaal – milliseid tooteid tasub arendada, kuhu eksportida ja kuidas targalt liikuda kõrgema lisandväärtuse suunas.
TalTechi autonoomsete sõidukite uurimisrühma juht professor Raivo Sell usub, et isesõitvad sõidukid pole enam kauge tulevik, vaid juba lähiajal meie liiklust ja tööstust kujundama hakkav reaalsus.
Eesti idufirma MarkeDroid loob uut energiatarkvara standardit Euroopas ja kaugemalgi. Latitude59-l investeeringu võitnud ettevõte aitab päikesepaneelide, salvestite ja tehisintellekti abil automaatselt otsustada, millal elektrit osta, müüa või salvestada – lähtudes nii börsihindadest kui ka võrgu vajadustest.
Targast tööstusest räägitakse Eestis palju – sageli näib see olevat eesmärk omaette. Ometi valitseb inseneride põud, ettevõtted pelgavad katsetada, teadlased publitseerivad, kuid patente sünnib vähe ning toetussüsteem meenutab ebastabiilset seilamist rahaturgudel. Kas tark tööstus võiks siiski kujuneda Eesti järgmiseks elulooks – ja kui jah, siis kellelt see nõuab rohkem julgust, kellelt selgemat sihti ja kellelt süsteemset muutust?
Hanza Balti klaster on Eesti tööstusmaastikul silmapaistev ettevõte, mis on suutnud ühendada kestlikkuse, digitaliseerimise ja targa tootmise põhimõtted. Hanza Balti klastri juht ja TalTechi vilistlane Liivar Kongi rõhutab, et ettevõte ei püüa lihtsalt olla rohelisem, vaid ehitab teadlikult kestlikku ja tehnoloogiliselt arenenud tööstust.
3D-modelleerijad ja animaatorid on aastaid oodanud lahendust, mis vabastaks nad lõputust renderdamisest ja keerulistest seadistustest. Eesti idufirma TraynMe, mille asutasid kolm TalTechi taustaga teadlast, pakubki nutikat tarkvaralahendust, mis kiirendab loomeprotsessi ja vabastab loovtöötajad tehnilistest piirangutest.