Eesti tööstusettevõtete tootlikkus jääb Euroopa keskmisele alla. Tehisaru kasutamine aitab tõsta tootlikkust ja konkurentsivõimet, sest see muudab tootmise juhtimise kiireks ja andmepõhiseks, kirjutab Tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE AI ekspert Martin Rebane.
Arvamus
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, arvab Karsten Staehr.
Enam ei saa me mööda vaadata faktist, et ca 4,2 miljardil inimesel üle maailma puudub juurdepääs ohutult korraldatud sanitaarteenustele, sh puhtale joogiveele. Seetõttu on reovee taaskasutus muutumas maailmas järjekordseks tõeliselt “kuumaks” teemaks, mis puudutab tulevikus ka Eestit.
Generatiivne tehisintellekt on valdkond, mille kasutuselevõtust saadav kasu võib osutuda revolutsiooniliseks. Seda ka finantsmaailmas.
Kaasaegne juht õpib koos organisatsiooniga, on vastutustundliku visiooniga ja ühendab erinevused tugevusteks, kirjutab nooremprofessor Marina Järvis.
Ühtse ajatsooni kehtestamine Euroopa Liidus hõlbustaks äritegevust, vähendaks transpordi- ja logistikasektori keerukust ning soodustaks rahvusvahelisi suhteid ja koostööd, kirjutab oma repliigis TalTechi ärikorralduse instituudi dotsent Mike Wahl.
Liitiumakude hind on Pariisi kliimakonverentsi ajaga võrreldes langenud enam kui kolm korda. Soodsam hind koos järjest paremate omadustega annab hoogu suurakude laialdasele integreerimisele üle maailma – kaasa arvatud Eestis, kus on üle saja potentsiaalse paigalduskoha alajaamade juures. Akutehnoloogiate pidev areng, sealhulgas naatriumakude edusammud, toetavad rohelisemat energiakasutust ning pakuvad põnevat uurimisvaldkonda.
Eesti majandust rõhuvat inseneride puudust saaks leevendada kolme lihtsa muutusega koolihariduses, mis ei maksaks sisuliselt midagi, aga mis avaks igal aastal tuhandetele noortele ja nende peredele tee kõrge sissetuleku juurde, soovitab Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu esimees Veljo Konnimois.
Lisaks rahvusvahelisele naistepäevale märkis 8. märts kalendris meie rahvuslikku ületarbimise päeva. Oleme eestimaalastena esimese 68 päevaga ära kulutanud kõik meile selleks aastaks ette nähtud looduslikud ressursid ning jõudnud selle "saavutusega" viie kõige enam tarbiva riigi hulka. Kui kõik elaksid nii nagu eestimaalased, siis oleks vaja pea 5,4 maakera, kuid meil on üks.
Kliimaseadusel on suur kaal, sest see sõnastab uued elamise ja tegutsemise põhimõtted ning puudutab kõiki eluvaldkondi. Eesti puhul ei tasu kliimaseaduse koostamisel unustada, et meie raiskava eluviisi tõttu võib pidada 8. märtsi tinglikult selleks päevaks, kui olime ära kasutanud kogu 2024. aasta bioloogilised ressursid.