Roomet Leiger: heitmekvoodid annavad merendussektorile rohelise suuna

Roomet Leiger: heitmekvoodid annavad merendussektorile rohelise suuna. 21.02.2024. Puhtama elukeskkonna poole liikumisel on olulised nii kliimaeesmärkide kokkuleppimine kui ka nende elluviimiseks planeeritav kliimaseadus. Rõõm on näha, et kliimaseaduse väljatöötamisse on kaasatud mitmeid osapooli, sh erinevate ülikoolide teadlasi ja eksperte. Tunnustamist väärib ka fakt, et kliimaseaduse väljatöötamisel käsitletakse eraldi valdkonnana merendust. Merendussektor moodustab Eesti SKP-st hinnanguliselt 4–5% ja sektoris tegutseb ca 1700 ettevõtet. Merendus on rahvusvaheline äri ja selle ühe suurima heitmete osakaaluga alamsektoris ehk laevanduses on kliimaeesmärkide seadmisel väga oluline roll, eelkõige selles osas, mis puudutab laevadelt tulenevate CO2-e heitmete arvutamise metoodikat, selle arusaadavust ja läbipaistvust. Näiteks peaks olema selge, millised andmed on võetud Eestis baastaseme arvutamise aluseks? Kas laevaliikluse CO2-e heitmete sisse on arvestatud kalalaevad, väikelaevad või eriotstarbelised laevad (riigi omanduses olevad laevad)? Kui ei, siis miks? Merendussektor moodustab Eesti SKP-st hinnanguliselt 4–5% ja sektoris tegutseb 1700 ettevõtet. Teisalt on nii Rahvusvaheline Merendusorganisatsioon (IMO) kui ka Euroopa Liit (EL) jõustanud mitmeid regulatsioone ja kehtestanud laevaomanikele ambitsioonikaid CO2-e heitmete vähendamisega seotud eesmärke. Teisisõnu on oluline teada korrektset baastaset, et kavandada teadlikult ja läbimõeldult tegevusi, mis peaksid meid viima nii rahvusvaheliste kui ka kliimaseadusest tulenevate nõuete täitmiseni. Paralleelselt tuleb läbi mõelda, kas meil on mõistlik seada endale IMO ja EL kehtestatutest rangemaid nõudeid? Mis juhtub sellisel juhul sektori konkurentsivõime ja töökohtadega? Heaks näiteks on hiljuti avalikustatud Rohetiigri transpordi teekaart, milles käsitletakse üsna põhjalikult ka meretranspordiga seonduvaid väljakutseid. Laevadel tuleb loobuda tänaste fossiilkütuste kasutamisest Käsikäes kliimaseaduse väljatöötamisega on ka seaduse merenduse töörühmas aktiivselt arutatud laevade heitkoguste maksustamist, mille EL alates käesolevast aastast käivitas. Selle järgi peavad siinsed laevafirmad ostma 2024. aastal kvoote 40% ulatuses oma heitkogusest ja 2027. aastal juba 100% ulatuses. 2022. aastal Soomes tehtud arvutuste järgi ulatuvad sealsed saastekvootidega kauplemise lisakulud laevaomanikele 500 miljoni euro kanti. Kuidas on lood Eestiga, kui suur on lisakulu siin? Igal juhul on selge, et kuna heitkogused on märkimisväärsed, muudab saastekvootidega kauplemine ka Eesti laevandust. Iseenesest on algatus ju tervitatav, aga ei tasu unustada, et heitmekogustega kauplemine on alles rohelisele laevandusele ülemineku algus. Paralleelselt tuleb laevadel üle minna madalama süsinikusisaldusega kütustele. Ette on nähtud, et 2025. aastaks peab see vähenema 2%, 2030. aastaks 6% ning 2050. aastaks 80%. Sisuliselt tähendab see, et laevadel tuleb loobuda tänaste fossiilkütuste kasutamisest. Kindlasti tähendab selle eesmärgi täitmine mitmete uute tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõttu, sh laevakerede disaini, rohekoridore jne. Arvestades, et laevade eluiga on keskmiselt 35–40 aastat ja investeeringud ühe laeva ehitamisse ulatuvad kümnetesse, kui mitte sadadesse miljonitesse eurodesse, on oluline ka olemasolevate laevade ümberehitamine, ehk „retrofittimine“. See võiks olla ja peaks olema üks Eesti võimalusi. Laevadel tuleb loobuda tänaste fossiilkütuste kasutamisest. Arvestades, et laevade eluiga on keskmiselt 35–40 aastat ja investeeringud ühe laeva ehitamisse ulatuvad kümnetesse, kui mitte sadadesse miljonitesse eurodesse, on oluline ka olemasolevate laevade ümberehitamine, ehk „retrofittimine“. See võiks olla ja peaks olema üks Eesti võimalusi. Keskkonnasõbralikud laevad Eesti lipu alla Sektori konkurentsivõime tõstmiseks ja kehtestatud reeglite ning seatud eesmärkide täitmiseks tuleb läbi mõelda ka erinevate toetusmeetmete loomine, sealhulgas see, kuidas ja kus kasutada EL laevade heitkoguste kauplemise süsteemi kaudu Eesti riigile laekuvaid summasid. Kliimaeesmärkide täitmise toetamiseks oleks mõistlik see raha tasakaalustatult sektorisse tagasi investeerida ning toetada sedakaudu Eesti lippu kandvatel laevadel keskkonnasõbralike kütuste, tehnoloogiate ja lahenduste arendamist ning kasutuselevõttu, teadus- ja arendusuuringute läbiviimist ja olemasolevate laevade retrofittimist, kuid teisalt ka soodustada keskkonnasõbralikke kütuseid kasutavaid laevu Eesti lipu alla tulema.