Rohepööre toob teistsugused ärimudelid

15.02.2024
Rohepööre toob teistsugused ärimudelid. 15.02.2024. Viimaste aastakümnete üks põletavamaid probleeme, kliima muutumine, on ühteaegu inimkonna eksistentsiaalne kriis ja samas poliitikutele raske pähkel. Aastal 1953 seadsid tuumafüüsikud „viimsepäeva kella“, kus inimkonna hävinguni jäi metafooriline kaks minutit. Tänavu jaanuaris liikus osuti üheksakümnele sekundile – lähemal katastroofile, kui see on iial olnud. Suuresti oli põhjuseks Ukraina sõjast tulenev oht, ent mitte ainult. Jätkuvalt märgiti ära inimtekkeline kliimamuutus ja sõja takistav mõju selle lahendamisele. Euroopa poliitikud on jõudnud kokkuleppele, et maailmajagu peab olema kliimaneutraalne juba 2050. aastaks. See nõuab uusi lahendusi nii tarbimiselt, ettevõttetelt kui ka finantsteenustelt. Asju saab teisiti palmitseda Tehisintellekti ja pilveteenuste levikuga on andmekeskustest saanud kiirelt kasvav tööstusharu, mis toodab ka uskumatult palju soojust: üksainuke veebipäring suudaks soojendada tassi teed. Andmekeskused võtavad ka omajagu ruumi. Ainuüksi Facebooki Prineville’i andmekeskus on neli hektarit suur. Ja see on vaid ühe ettevõtte üks andmekeskus. Hollandi ettevõte Leafcloud on teinud andmekeskused keskkonnasõbralikuks ning sellega saavutanud mitte üksnes süsinikuneutraalsuse, vaid ka negatiivse bilansi. Andmekeskuse serveriruumides tekib palju sooja, mida eri firmad suunavad kaugküttesüsteemi, kuid osa sellest läheb paraku kaotsi. „Me paigutame palju energiat kulutavad ja sooja tekitavad seadmed asukohtadesse, kus seda soojust vaja läheb: kortermajad, basseinid ja hotellid,“ kirjeldas Leafcloudi jätkusuutlikkuse juht David Kohnstamm. Säärase lahenduse eeliseks on, et väga vähe energiat läheb kaotsi, kuna see ei pea läbima pikki vahemaid. Vähe sellest, et Leafcloud on süsinikunegatiivne, säärane lahendus on ka soodne rajada, kuna ei vaja eraldi ruumide ehitamist, vaid need on antud kasutada tasuta. „Me usume, et andmekeskusi tuleks ehitada sääraselt ja mitte rajada suuri komplekse, mis raiskavad sooja,“ tähendas Kohnstamm. Samuti annab ärimudeleid teisiti läbi mõelda näiteks tekstiilitööstuses, mis on keskkonnale mõeldes suur mureallikas. Ainuüksi Eestis jääb igal aastal üle 16 000 tonni tekstiilijäätmeid. Inimesed peavad küll riideid kandma, aga kas seda saab teha keskkonnale kergemalt? Saab, vastas Kerli Kant Hvass, kellel doktorikraad ringsete ärimudelite innovatsioonis ning kes õpetab seda Aalborgi Ülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias ja EBS-is. Tema sõnul on ringse ärimudeli jaoks neli strateegiat: materjalide ja energia vähene kasutamine, materjalide ja toodete pikem kasutamine, materjalide ja toodete taaskasutamine ning kahjutute materjalide ja taastuvenergia kasutamine. Enamasti kasutavad ettevõtted rohkem kui üht võimalust korraga, et hoolitseda oma toote kogu elukaare eest. Teadur tõi ühe näitena välja teksabrändi MUD Jeans, kus teksastele lähenetakse teisiti. Selmet püksipaar välja osta, maksab kasutaja aasta jagu renti ning seejärel saab ta püksid tagastada. „Kui siis ettevõte vaatab, et tegu on müüdava tootega, läheb see järgmisele kasutajale. Kui mitte, siis ümbertöötlemisele,“ selgitas Kant Hvass. „Ära osta. Kui ostad, anna edasi või taaskasuta. Sellel on suurem mõju, kui taaskasutamisel eal võiks olla“ Samamoodi saab nutikamalt ära kasutada lasterõivaid. Eestis loodud The Rewear Company võimaldab kasutajal laste väikseks jäänud riideid välja rentida. See tähendab omajagu andmekogumist, nentis Kant Hvass. „Ringsed ärimudelid on suuresti andmetest sõltuvad, sest kui sa ei tea, mis on tootes, kaua või kuidas seda on kasutatud või kust tulevad kiud, siis sa ei saa protsessi hallata,“ leidis ta. Nii mõnelgi tekstiilitootjal pole ülevaadet, kui palju on toodetes taaskasutatud kiude või kust need pärinevad. Takistused tulenevad ennekõike kultuurist, regulatsioonidest, turgudest ja tehnoloogiatest. „Muutuste juhtimine on olulise tähtsusega, sest ringmajandusele üleminek muudab paljusid protsesse,“ nentis teadur. Inspiratsiooniallikana saab kasutada soomlaste innovatsioonifondi Sitra tegemisi. Raha jätkusuutlikkuse teenistuses Väga suur mõjutaja kliimaneutraalsuse suunas on raha kättesaadavus. Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder Fontana tõi välja, et kliimaneutraalsusele üleminek toimub kiiresti ja juba 2030. aastaks peaks olema vähemalt kümnendik Euroopa Liidu maast elurikkuse säilitamise nimel looduskaitse all. „Paljudel ettevõtetel on muutusteks valmistumine väga kulukas,“ sõnas Vunder Fontana. Ta ütles, et paljud energiatootjad on aastaks 2050 tõenäoliselt tegevuse lõpetanud ning seega on neile raha laenamine üsna riskantne. „Kas sa investorina paigutaksid sinna raha?“ küsis ta. Lõppude lõpuks suudab pank ellu jääda ainult siis, kui tema kliendid tulevad üleminekuga edukalt toime. „Me oleme vaadanud oma laenuportfelli süsinikujalajälge ja seadnud eesmärgiks see nulli viia aastaks 2050,“ sõnas panga jätkusuutlikkuse juht. See toob kaasa soodsamad laenud jätkusuutliku mudeliga ettevõtetele, et suunata neid süsinikuneutraalsuse poole. Ettevõtetele toob see üleminek küll kulusid, aga ka palju uusi võimalusi. Sarnast seisukohta on väljendanud ka Euroopa Keskpank, kes on loonud kliimamuutuse tegevuskava. Nende eesmärk on tagada, et eurosüsteemi bilansiaruandes oleks kliimamuutusest tulenev finantsrisk minimaalne, aruandlus läbipaistev ja finantspoliitika rohepööret toetav. Kohnstamm sõnas, et ennekõike on vajalik siiski tarbimist vähendada, uuesti kasutada ning ümber töödelda. Jalajälje tasakaalustamine aga pole kindlasti esmane valik. „Ära osta. Kui ostad, anna edasi või taaskasuta. Sellel on suurem mõju, kui taaskasutamisel eal võiks olla,“ sõnas Leafcloudi jätkusuutlikkuse juht.
GreenEstSummit2023

Artikkel ilmus ajakirjas Mente et Manu nr. 1897

Euroopa üleminek kliimaneutraalsusele aastaks 2050 on keeruline protsess, milles on samas peidus palju võimalusi asju uudselt teha. Just neil teemadel arutles Tallinnas toimunud rohekonverents GreenEST Summit.

Viimaste aastakümnete üks põletavamaid probleeme, kliima muutumine, on ühteaegu inimkonna eksistentsiaalne kriis ja samas poliitikutele raske pähkel. Aastal 1953 seadsid tuumafüüsikud „viimsepäeva kella“, kus inimkonna hävinguni jäi metafooriline kaks minutit. Tänavu jaanuaris liikus osuti üheksakümnele sekundile – lähemal katastroofile, kui see on iial olnud. Suuresti oli põhjuseks Ukraina sõjast tulenev oht, ent mitte ainult. Jätkuvalt märgiti ära inimtekkeline kliimamuutus ja sõja takistav mõju selle lahendamisele.

Euroopa poliitikud on jõudnud kokkuleppele, et maailmajagu peab olema kliimaneutraalne juba 2050. aastaks. See nõuab uusi lahendusi nii tarbimiselt, ettevõttetelt kui ka finantsteenustelt.

Asju saab teisiti palmitseda

Tehisintellekti ja pilveteenuste levikuga on andmekeskustest saanud kiirelt kasvav tööstusharu, mis toodab ka uskumatult palju soojust: üksainuke veebipäring suudaks soojendada tassi teed. Andmekeskused võtavad ka omajagu ruumi. Ainuüksi Facebooki Prineville’i andmekeskus on neli hektarit suur. Ja see on vaid ühe ettevõtte üks andmekeskus. Hollandi ettevõte Leafcloud on teinud andmekeskused keskkonnasõbralikuks ning sellega saavutanud mitte üksnes süsinikuneutraalsuse, vaid ka negatiivse bilansi. Andmekeskuse serveriruumides tekib palju sooja, mida eri firmad suunavad kaugküttesüsteemi, kuid osa sellest läheb paraku kaotsi. „Me paigutame palju energiat kulutavad ja sooja tekitavad seadmed asukohtadesse, kus seda soojust vaja läheb: kortermajad, basseinid ja hotellid,“ kirjeldas Leafcloudi jätkusuutlikkuse juht David Kohnstamm. Säärase lahenduse eeliseks on, et väga vähe energiat läheb kaotsi, kuna see ei pea läbima pikki vahemaid.

Vähe sellest, et Leafcloud on süsinikunegatiivne, säärane lahendus on ka soodne rajada, kuna ei vaja eraldi ruumide ehitamist, vaid need on antud kasutada tasuta. „Me usume, et andmekeskusi tuleks ehitada sääraselt ja mitte rajada suuri komplekse, mis raiskavad sooja,“ tähendas Kohnstamm.

Kerli Kant Hvass. Foto: GreenEST Summit

Kerli Kant Hvass. Foto: GreenEST Summit

Samuti annab ärimudeleid teisiti läbi mõelda näiteks tekstiilitööstuses, mis on keskkonnale mõeldes suur mureallikas. Ainuüksi Eestis jääb igal aastal üle 16 000 tonni tekstiilijäätmeid. Inimesed peavad küll riideid kandma, aga kas seda saab teha keskkonnale kergemalt? Saab, vastas Kerli Kant Hvass, kellel doktorikraad ringsete ärimudelite innovatsioonis ning kes õpetab seda Aalborgi Ülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias ja EBS-is.

Tema sõnul on ringse ärimudeli jaoks neli strateegiat: materjalide ja energia vähene kasutamine, materjalide ja toodete pikem kasutamine, materjalide ja toodete taaskasutamine ning kahjutute materjalide ja taastuvenergia kasutamine. Enamasti kasutavad ettevõtted rohkem kui üht võimalust korraga, et hoolitseda oma toote kogu elukaare eest.

Teadur tõi ühe näitena välja teksabrändi MUD Jeans, kus teksastele lähenetakse teisiti. Selmet püksipaar välja osta, maksab kasutaja aasta jagu renti ning seejärel saab ta püksid tagastada. „Kui siis ettevõte vaatab, et tegu on müüdava tootega, läheb see järgmisele kasutajale. Kui mitte, siis ümbertöötlemisele,“ selgitas Kant Hvass.

„Ära osta. Kui ostad, anna edasi või taaskasuta. Sellel on suurem mõju, kui taaskasutamisel eal võiks olla“

Samamoodi saab nutikamalt ära kasutada lasterõivaid. Eestis loodud The Rewear Company võimaldab kasutajal laste väikseks jäänud riideid välja rentida. See tähendab omajagu andmekogumist, nentis Kant Hvass.

„Ringsed ärimudelid on suuresti andmetest sõltuvad, sest kui sa ei tea, mis on tootes, kaua või kuidas seda on kasutatud või kust tulevad kiud, siis sa ei saa protsessi hallata,“ leidis ta. Nii mõnelgi tekstiilitootjal pole ülevaadet, kui palju on toodetes taaskasutatud kiude või kust need pärinevad.

Takistused tulenevad ennekõike kultuurist, regulatsioonidest, turgudest ja tehnoloogiatest. „Muutuste juhtimine on olulise tähtsusega, sest ringmajandusele üleminek muudab paljusid protsesse,“ nentis teadur. Inspiratsiooniallikana saab kasutada soomlaste innovatsioonifondi Sitra tegemisi.

Raha jätkusuutlikkuse teenistuses

Väga suur mõjutaja kliimaneutraalsuse suunas on raha kättesaadavus. Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder Fontana tõi välja, et kliimaneutraalsusele üleminek toimub kiiresti ja juba 2030. aastaks peaks olema vähemalt kümnendik Euroopa Liidu maast elurikkuse säilitamise nimel looduskaitse all. „Paljudel ettevõtetel on muutusteks valmistumine väga kulukas,“ sõnas Vunder Fontana. Ta ütles, et paljud energiatootjad on aastaks 2050 tõenäoliselt tegevuse lõpetanud ning seega on neile raha laenamine üsna riskantne. „Kas sa investorina paigutaksid sinna raha?“ küsis ta. Lõppude lõpuks suudab pank ellu jääda ainult siis, kui tema kliendid tulevad üleminekuga edukalt toime.

Kadri Vunder Fontana. Fotod: GreenEST Summit

Kadri Vunder Fontana. Fotod: GreenEST Summit

„Me oleme vaadanud oma laenuportfelli süsinikujalajälge ja seadnud eesmärgiks see nulli viia aastaks 2050,“ sõnas panga jätkusuutlikkuse juht. See toob kaasa soodsamad laenud jätkusuutliku mudeliga ettevõtetele, et suunata neid süsinikuneutraalsuse poole. Ettevõtetele toob see üleminek küll kulusid, aga ka palju uusi võimalusi.

Sarnast seisukohta on väljendanud ka Euroopa Keskpank, kes on loonud kliimamuutuse tegevuskava. Nende eesmärk on tagada, et eurosüsteemi bilansiaruandes oleks kliimamuutusest tulenev finantsrisk minimaalne, aruandlus läbipaistev ja finantspoliitika rohepööret toetav.

Kohnstamm sõnas, et ennekõike on vajalik siiski tarbimist vähendada, uuesti kasutada ning ümber töödelda. Jalajälje tasakaalustamine aga pole kindlasti esmane valik. „Ära osta. Kui ostad, anna edasi või taaskasuta. Sellel on suurem mõju, kui taaskasutamisel eal võiks olla,“ sõnas Leafcloudi jätkusuutlikkuse juht.