Roheidu ellujäämiskunst

Roheidu ellujäämiskunst. 31.03.2025. Kiirendi juht ja TalTechi vilistlane Jana Budkovskaja selgitab, miks sõltub edu teaduse, investeeringute ja ettevõtluse õigest tasakaalust – ning millised komistuskivid võivad sel teekonnal oodata. Jana Budkovskaja jaoks on rohetehnoloogia ja innovatsioon olnud tema senise tegevuse loogiline jätk. Varasemalt Prototroni etteotsa kuulunud, keskkonnafüüsiku taustaga Budkovskaja ütleb, et rohetehnoloogiad on olnud talle alati südamelähedased: „Olen alati pidanud keskkonnasäästlikku eluviisi oluliseks. Kõik, mida olen oma senises elus teinud, on liikunud roheinnovatsiooni voolusängis.“ Tema hinnangul seisavad rohetehnoloogia sektoris tegutsevad ettevõtted silmitsi mitmete takistustega, kuna teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste arendamine nõuab paljudest sektoritest oluliselt pikemat ajaraamistikku. Turutingimused muutuvad pidevalt ning geopoliitilised arengud lisavad ebakindlust. Budkovskaja sõnul on viimasel ajal eriti selgelt tunda, kuidas rohetehnoloogia ettevõtted peavad tasakaalustama kolme osapoolt. „Ühes otsas on investorid, teises otsas ettevõtete endi huvid ja kolmandaks tulevad planeedi vajadused. Nendevahelise tasakaalu leidmine ongi roheinnovatsiooni kõige keerulisem osa.“ “Ühes otsas on investorid, teises otsas ettevõtete endi huvid ja kolmandaks tulevad planeedi vajadused. Nendevahelise tasakaalu leidmine ongi roheinnovatsiooni kõige keerulisem osa.” Investeeringud – kas roheline raha liigub piisavalt kiiresti? Rohetehnoloogiaga tegelevatel idufirmadel on üha keerulisem kaasata kapitali, sest investeeringud on vähenenud. Samas tõi Budkovskaja välja, et turul on näha kasvavat teadlikkust ja strateegilisemat mõtlemist – aina rohkem mõistetakse, et kiire kasumi asemel tasub panustada pikaajalistesse lahendustesse. Beamline kiirendisse pürgivad ettevõtted peavad läbima põhjaliku hindamise. „Kui ettevõte on omadega alles laboris, siis ei pruugi meie programmist piisata, et aidata neid märkimisväärselt edasi. Samas, kui nad on juba turul, võib meie investeering jääda lihtsalt liiga väikseks. Ideaalne investeeringuobjekt, kellele saame maksimaalset tuge pakkuda, on näiteks ettevõtte, kellel on juba esimesed (potentsiaalsed) kliendid ja kelle esialgsest ideest on kasvanud tegutsev ettevõte ning kes kaasab esimest investeeringut.“ Lisaks arengustaadiumile mängib suurt rolli ka lahenduse praktiline väärtus – kas see aitab hoida kokku energiat, vähendada jäätmeid või optimeerida ressursikasutust? Budkovskaja sõnul ei piisa vaid tehnoloogilisest uudsusest. Oluline on ka teada, kas lahendusel on olemas reaalne turg. Samuti mängib rolli asutajate meeskond. Beamline eelistab ettevõtteid, millel on rohkem kui üks asutaja. Budkovskaja sõnul kerkib üksiku asutaja puhul esile suur küsimus: „Kui tal pole õnnestunud kaasata kaasasutaja, siis kuidas plaanib ta veenda investoreid või kliente? Toimiv idufirma sünnib siis, kui idee ümber tekib tugev meeskond, kes sellesse usub ja on valmis koos edasi pürgima.” “Kui tal pole õnnestunud kaasata kaasasutaja, siis kuidas plaanib ta veenda investoreid või kliente? Toimiv idufirma sünnib siis, kui idee ümber tekib tugev meeskond, kes sellesse usub ja on valmis koos edasi pürgima.” Kui idufirma on Beamline’i kiirendis lõpetanud, ei jäeta neid kindlasti omapäi. Kiirendi investeerimisotsus tähendab pikaajalist suhet ettevõttega ning osaluse kaudu jäädakse nendega seotuks seni, kuni toimub exit – ettevõte kas ostetakse välja, liitub mõne suurema ettevõttega või kaasab strateegilise investori. Budkovskaja rõhutab, et kiirendite ja investeerimisfondide roll rohetehnoloogia arengus on kriitilise tähtsusega, kuna teaduspõhised idufirmad vajavad sageli kümne aasta pikkust perioodi, enne kui nad suudavad oma lahendustega reaalselt turule jõuda. Investorid eelistavad kiiret kasumit Budkovskaja hinnangul on Eesti rohetehnoloogia-alane ökosüsteem võrreldes mitme teise Balti riigiga tugevamas seisus. Mainida tuleks Rohetehnoloogia Liitu (Estonian Cleantech Association), mis on valdkonna üks peamisi eestvedajaid ning ühendab endas idukogukonna, poliitikakujundajad ja suurettevõtted. Budkovskaja sõnul näitab see, et Eestis on loodud tugevaid koostöövõrgustikke, mis aitavad uutel idufirmadel areneda ja kasvada. Samas ei saa sektor üle ega ümber mitmest probleemist. Üheks kitsaskohaks on teaduspõhiste ettevõtete rahastamine ja kommertsialiseerimine. Sageli ei jõua laborites välja töötatud lahendused turule, sest neil puudub vajalik toetus ja investorid eelistavad kiirema tasuvusega projekte. Selle probleemi lahendamine eeldab ülikoolidelt, ettevõtjatelt ja riigilt veelgi suuremat koostööd. Budkovskaja sõnul hakkavad lähiaastatel rohetehnoloogia arengut suunama mitmed olulised trendid. Tehnoloogiad muutuvad üha enam sektoriülesteks – näiteks kosmosetehnoloogiat rakendatakse aina rohkem meditsiinis ja tööstuses. Tehisintellektil põhinevad lahendused lähevad täpsemaks ja suudavad pakkuda erinevatele tööstusharudele spetsiifilisi lahendusi. Robootika ja autonoomsed süsteemid arenevad kiiresti ning koos nutikate andmeanalüütika lahendustega võimaldavad need optimeerida ressursikasutust ja suurendada tootlikkust. Roheteadus turule Budkovskaja usub, et Eesti võiks olla Euroopa rohetehnoloogia lipulaev, kui teadus ja ettevõtlus suudaksid paremini koostööd teha. „Me ei saa enam küsida, kas teadust tuleks ettevõtlusega siduda – see lihtsalt peab juhtuma! Ülikoolid peavad olema veelgi avatumad ja andma teadlastele võimaluse oma ideid turule viia.“ “Me ei saa enam küsida, kas teadust tuleks ettevõtlusega siduda – see lihtsalt peab juhtuma! Ülikoolid peavad olema veelgi avatumad ja andma teadlastele võimaluse oma ideid turule viia.” Lisaks tuleb hakata teadlasi senisest rohkem ettevõtluste põhialuste osas harima, et nad teadvustaksid kommertsialiseerimise võimalusi. „Beamline’i-sugused kiirendid loovad akadeemiliste asutuste ja turu vahelisi ühendusi ning aitavad teaduspõhistel lahendustel kiiremini ja tõhusamalt reaalseks äriks kujuneda. Tehnoloogia areneb meeletu kiirusega ning tugevast teadusbaasist ei piisa – oluline on ka oskus teadust rakendada ja seda ettevõtlusse viia,“ ütles Budkovskaja lõpetuseks.