Selle dilemma lahendamiseks on Euroopa kõrgkoolides võetud Erasmus+ rahastuse toel kasutusele meetod, mida tähistatakse tähekombinatsiooniga BIP (Blended Intensive Program). Tegemist on probleemipõhise ja kombineeritud õppeformaadiga, mille käigus ühendatakse omavahel intensiivne kohapealne meeskonnatöö ja veebipõhine suhtlus. Esmalt toimub tudengite lühiajaline kohtumine mõnes välisriigis, nii et rahvusvahelistel tiimidel avaneb võimalus omavahel tutvuda ning töötada välja konkreetne idee või prototüüp. Seejärel jätkub meeskonnatöö veebipõhiselt, mille kaudu saavad koju naasnud tudengid lihvida ja vormistada esmaseid lahendusi.
Sellesse Euroopas väga populaarsesse kombineeritud intensiivprogrammi on kaasanud oma tudengeid ka TalTechi Virumaa Kolledž. Lisaks uutele ja praktilistele teadmistele ning oskustele saavad üliõpilased BIP-programmide kaudu enda käsutusse üleeuroopalisi kontakte ning õpivad tundma kõrghariduse toimeviise.
Alates 2022. aastast on kolledži tudengid osalenud ühtekokku tosinas BIP-programmis. Hästi näitlikustab ettevõtmise potentsiaali 2024. aastal Virumaa kolledži korraldatud nullenergia projekt, milles osales lisaks meie tudengitele ka paarkümmend Soome, Saksamaa ja Leedu tudengit.
Projekti alguses seadis Elektrilevi automaatika arenduse tiimijuht Eerik Ennemuist tudengitele konkreetse eesmärgi. Neil tuli välja selgitada, kas ja millistel tingimustel saab tänaste tehnoloogiliste lahenduste juures luua nullenergiahoonet. Kuna projekti formaat võimaldas kaasata ülesande lahendamisse erinevate piirkondade ja erialade esindajaid, tekkis võimalus mõelda välja mitmekesiseid lähenemisi.
Virumaa kolledži masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimise tudeng Jevgeni Petrov andis kõnealusele BIP-le positiivse hinnangu öeldes, et tänu projektile sai ta täiendada oma MATLAB-i (natemaatiliste arvutuste ja modelleerimise tarkvara) teadmisi. „Otsustasin koostada nullenergia saavutamise tööskeemi, mis kombineeriks üldvõrgu voolu päikesepaneelide süsteemiga,“ ütles ta. See skeem andis Eesti ilmajaamaandmete põhjal tudengite käsutusse nii aastaringset päikesekiirgust kui ka päikesepaneelisüsteemi akupatareide tööd kirjeldavad graafikud. Lisaks koostas meeskond rakenduse, mis võimaldas arvutada tavainimesel oma kodumajapidamiste energiatarbijate põhjal välja vajaliku päikesepaneelide ja akude arvu ning valida sobilik inverteri tüüp.
Virumaa kolledži direktor Mare Roosileht rõhutas, et BIP-sugustes koostööformaatides pannakse lennukad ideed reaalsuses maanduma. „Nii loome väärtust mitte ainult õppijatele, vaid ka ettevõtetele ja ühiskonnale laiemalt,“ rõhutas ta.
“Nii loome väärtust mitte ainult õppijatele, vaid ka ettevõtetele ja ühiskonnale laiemalt.”

Virumaa kolledži direktor Mare Roosileht rõhutas, et BIP-sugustes koostööformaatides pannakse lennukad ideed reaalsuses maanduma. Foto: Virumaa Kolledž
Näited BIP-projektidest
Lisaks nullenergiahoone-projektile on TalTechi Virumaa kolledži tudengid osalenud teisteski tänapäeva tööstuse ja kestlikkuse keskseid küsimusi käsitlevates rahvusvahelistes BIP-programmides. Teemade seas on olnud nii tööstusdokumentide digitaliseerimine tehisintellekti abil kui ka jäätmete korduvkasutuse ja ringlussevõtu võimaluste analüüsimine. Samuti on keskendutud tööstustehnoloogia operatiivjuhtimisele ning arendatud lahendusi, mis suurendavad nii digitaalset innovatsiooni kui ka tööstuse keskkonnateadlikkust.
Tänu nendele projektidele on Virumaa kolledži tudengid saanud teha koostööd mitme Euroopa riigi, sealhulgas Saksamaa, Poola, Soome, Horvaatia, Leedu, Rumeenia, Sloveenia ja Portugali partneritega.
Rahvusvahelise koostöö formaat ei piirdu ainult üliõpilastega. 2024. aasta juunis toimus Virumaa kolledži töötajatele suunatud BIP-programm „Industrial Experience“, mis tõi kokku erinevate Euroopa kõrgkoolide õppejõud ja spetsialistid. Viie päeva jooksul arutleti muuhulgas selle üle, kuidas siduda akadeemilist õpet tööstuse tegelike vajadustega, millist rolli mängivad kohaliku ettevõtluse elavdamisel haridusasutused, ning kuidas toetada tööstuse digitaliseerimist ning inimese ja roboti koostööd. Lisaks seminaridele pakkus programm ka õppereise tööstusettevõtetesse ja kultuuriloolistesse paikadesse, mistõttu edendas see ühtaegu nii erialast kui ka kultuuridevahelist dialoogi.
Selliste õpirändevormide kaudu ei jää kõrgkool mitte ainult vahendama teadmisi, vaid kasvab ka loovaks platvormiks, millega seotud tulevikuspetsialistid harjutavad koostööd, probleemilahendust ja innovatsiooni – kõike seda Euroopa ühises teadmiste ja tegude ruumis.
**
Käesoleva artikli kirjutamisel osalesid lisaks Veroonika Shirokovale veel Žanna Gratšjova, Virumaa kolledži lektor, arukad süsteemid ja rakendusinfotehnoloogia õppekava programmijuht; Antonina Zguro, Virumaa kolledži lektor, keemiatehnoloogia õppekava programmijuht ning Marianne Kama, Virumaa kolledži projektihaldur.