Pärnumaa Rohefoorum suunab jätkusuutlikkusse ettevõtlusse

16.10.2024
Pärnumaa Rohefoorum suunab jätkusuutlikkusse ettevõtlusse. 16.10.2024. Pärnumaa esimene Rohefoorum, mis toimub 17. oktoobril suvepealinna ikoonilises Rannahotellis, tõotab olla midagi enamat kui tavaline konverents. Kuidas muuta rohepööre kasumlikuks? Seda küsimust asuvad lahkama mitmed Eesti ettevõtjad ja rahvusvahelised eksperdid, kes jagavad oma edulugusid ja praktilisi nõuandeid. Fookuses on Taani linna Kalundborgi tööstussümbioosi maailmakuulus näide, mis tõestab, et jätkusuutlikkus ja kasum käivad käsikäes. Lisaks jagavad oma kogemusi Pärnumaa ettevõtted Wendre ja Scanfil, kes näitavad, kuidas on kestlikud lahendused andnud neile konkurentsieelise ja aidanud neil jõuda rahvusvahelisele tasemele. Trialoog uuris ürituse kohta lähemalt Pärnumaa Rohekobara kogukonnajuhilt Toomas Toodult. Kuidas sai alguse Pärnu Rohefoorumi idee? Tänavu kevadel viisime Pärnus tegutsevate tootmis- ja tööstusettevõtete esindajate seas läbi uuringu, et selgitada välja jätkusuutliku äritegevuse tänane olukord, ettevõtete ambitsioonid ning motivatsioon rakendada oma protsessides kestlikkusel põhinevat ärimudelit. Uuringu käigus selgus, et väikese ja keskmise suurusega ettevõtted ei oska kestlikkuse teemas hästi orienteeruda ega näha selles efektiivsuse ning konkurentsivõime parandamise võimalust. Kuna vajadus info järele on sedavõrd lai, sündiski Rohefoorumi idee, mille eesmärk on tõsta Pärnumaa ettevõtete teadlikkust, jagada parimaid praktikaid ning soodustada innovaatiliste ja roheliste lahenduste kasutuselevõttu. Kindlasti püüab Rohefoorum tugevdada kohalike organisatsioonide vahelist koostööd ning luua platvormi, mis võimaldaks jagada kestliku arengu edendamiseks teadmisi ja ideid ning säilitada konkurentsivõimelisus. Millised on suurimad väljakutsed, millega ettevõtted jätkusuutlikkuse teekonnal silmitsi seisavad? Suurimad väljakutsed on puudulikud teadmised ja oskused, uute tehnoloogiate rakendamisega seotud kulud ja investeeringud ning regulatiivsed nõudmised ja muutuvad seadused. Rohefoorum toetab ettevõtteid nende väljakutsete ületamisel, pakkudes teadmisi, ressursse ja koostöövõimalusi, et saavutada kasumlikkuse ja kestlikkuse vaheline tasakaal. Wendre Pärnu tehase ladu varustab end täielikult taastuvenergiaga. 5940 m² suurune päikesepaneelidega katuspark toodab 1065 MWh, mis katab täielikult laohoone energiavajaduse. Energiatarbimine on madal tänu tipptasemel laosüsteemidele, kus kasutatakse vajaduspõhist valgustust ja automatiseeritud protsesse. Küttekaod on viidud miinimumini, mis aitab muuta tehase tegevuse veelgi energiatõhusamaks. | Foto: Wendre Üritusel räägivad oma kestlikkuse teekonnast ja õppetundidest Pärnumaa magamistarvete tootja Wendre, elektronkomponentide tootja Scanfil ja Tartu ehitusfirma Tuulberg Grupp. Kohal on ka Eesti parimad spetsialistid, kes oskavad aidata ettevõtetel leida kestlikkuse teemadega alustamiseks õige alguspunkti ja vajalikud tööriistad. Foorumil esinev taanlanna Mette Wendel esitleb Taani tööstussümbioosi näidet. Mis teeb selle Pärnumaa ettevõtete jaoks nii eriliseks ja kohaldatavaks? Taani suurima saare Sjællandi looderannikul asub linn nimega Kalundborg. Kõigest 17 000 elanikuga linnast on saanud Euroopas musternäide, mis ilmestab, kuidas ettevõtjate ning kohaliku omavalitsuse koostöö pakub regioonis tegutsevatele äriühingutele kestliku majandamise saavutamisel uusi rahvusvahelisi konkurentsivõimalusi ning kasumiväljavaateid. Kalundborg Sümbioos ühendab avalik-õiguslikud organisatsioonid ning ettevõtted, et teha sektorite vahelist koostööd ja jagada omavahel energia, vee ja materjalide ülejääke, nii et ühe ettevõtte üleliigne ressurss pakuks teisele lisandväärtust. Kalundborgi Sümbioosis osalevate ettevõtete toel säästetakse igal aastal neli miljonit kuupmeetrit pinnavett ja 586 000 tonni süsinikdioksiidi, samal ajal taaskasutatakse 62 000 tonni jääkmaterjale. Lisaks on kohalik energiavarustus tänaseks süsinikuneutraalne. Ressursside nutikas juhtimine toob kaasa ettevõtete tegevuskulude olulise kokkuhoiu. Kalundborgi näide pakub huvi ka ettevõtete arengu ja konkurentsivõime seisukohalt. Nimelt sai 17 tööstusettevõtte tihe koostöö alguse soovist parandada nii majanduslikke kui ka keskkonnaalaseid tulemusi. Juba 1972. aastal loodud sektoriülene koostööplatvorm seadis eesmärgiks olla maailmas jätkusuutliku majandamise teerajaja, nähes selles võimalust püsida rahvusvahelises konkurentsis. Milline on Sümbioosi mõju sealsetele ettevõtetele? Näiteks ensüüme tootev biotehnoloogiaettevõte Novozymes saab energiat lähedal asuvast biomassil töötavast Asnæsi elektrijaamast. Selle asemel, et ise auru toota, ostab Novozymes madalama hinnaga üleliigset auru, mis vähendab aastas umbes 31 000 tonni võrra nii energiakulusid kui ka CO2 heitkoguseid. Samal ajal kasutab kipsplaatide tootja Gyproc Asnæsi elektrijaamas tekkivat väävli jääkmaterjali oma tootmises, vähendades sellega toorainekulusid, samas kui elektrijaam hoiab kokku jäätmekäitluskuludelt. Milliseid muutusi ootate Pärnumaa ettevõtete seas pärast Rohefoorumil osalemist ja kuidas neid tulemusi mõõdetakse? Pärast Pärnumaa Rohefoorumit võiks ettevõtete seas kasvada jätkusuutlike ärimudelite, energiatõhususe ning roheliste tehnoloogiate kasutamise teadlikkus ning valmisolek neid rakendada. Samuti loodame, et üha rohkem ettevõtteid saab pärjatud rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonnasertifikaatidega ja omavaheline koostöö muutub tihedamaks. Ettevõtted saavad mõõta tulemusi energiakulude ja jäätmete vähendamise, uute sertifikaatide omandamise ning rahvusvahelistel turgudel ilmneva konkurentsivõime kasvu kaudu. Väikese siseturuga riigi majandust veab eksport, mistõttu sõltub kohalike ettevõtete edu otseselt nende võimest olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Globaalsed trendid mõjutavad seetõttu Eesti ettevõtlusmaastikku rohkem kui suuremate majandusriikide oma. Sa juhid ka Pärnumaa Rohekobara kogukonda. Mida täpsemalt kujutab endast Rohekobar? Rohekobara eesmärk on edendada ettevõtete ja kogukonna seas kestlikku arengut ja rohelist mõtteviisi. Me soovime viia läbi roheauditeid, tõsta ettevõtete keskkonnasäästlikkust, jagada teadmisi ja pakkuda mentorlust. Rohekobar loob platvormi, mille liikmed saavad töötada üheskoos roheliste lahenduste leidmisel ja elluviimisel, mis suurendab osalevate organisatsioonide kestlikkust ja vastutustundlikkust. Lisaks pakub rohekobar oma liikmetele võimalusi osaleda koolitustel ja mõttekojas ning saada osa ettevõtete jätkusuutlikku arengut toetavatest ühistegevustest. Sel sügisel tuli nimelt loodud rohekobara 11-liikmeline mõttekoda, kelle roll on toetada nimetatud kogukonna tegevust, julgustada keskkonnasõbralike tehnoloogiate ja ettevõtluse arengut ning levitada laiema üldsuse hulgas teadmisi ja parimaid praktikaid. Millisena näed Pärnumaa ettevõtete ja ettevõtluse üldisemat tulevikku? Näen, et Pärnumaa ettevõtete ja ettevõtluse tulevik saab olema jätkusuutlik, innovaatiline ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Roheliste tehnoloogiate ja ringmajanduse põhimõtete rakendamine muutub normiks, see aitab ettevõtetel kasutada tõhusamalt ressursse ja vähendada keskkonnamõjusid. Kohalikud ettevõtted võtavad rohkem omaks energiatõhusaid lahendusi, mis vähendavad kulusid. Lisaks suureneb ettevõtete koostöö nii kohalike kui ka rahvusvaheliste partneritega. See loob tugeva sümbioosi, mis toob kasu nii majandusele kui ka keskkonnale. Innovatsioon ja tehnoloogiline areng muutuvad ettevõtluskeskkonna lahutamatuks osaks, millest võrsuvad väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele uued, globaalsel tasandil konkureerida aitavad võimalused. Pärnumaa ettevõtlus muutub tulevikus järjest enam rohetehnoloogiate ja jätkusuutlikkuse eestvedajaks, pakkudes uusi võimalusi ja lahendusi mitte ainult kohalikul, vaid ka rahvusvahelisel turul.
Toomas Toodu | Erakogu

Toomas Toodu | Erakogu

Pärnumaa esimene Rohefoorum toob kokku Eesti ja rahvusvahelised eksperdid, et leida praktilisi lahendusi, kuidas suurendada kestlikkuse kaudu ettevõtete kasumlikkust ja konkurentsivõimet. Trialoog vestles foorumi korraldaja Toomas Tooduga, et uurida, kuidas aitab sündmus Pärnumaa ettevõtetel rohepöördega edukalt algust teha.

Pärnumaa esimene Rohefoorum, mis toimub 17. oktoobril suvepealinna ikoonilises Rannahotellis, tõotab olla midagi enamat kui tavaline konverents. Kuidas muuta rohepööre kasumlikuks? Seda küsimust asuvad lahkama mitmed Eesti ettevõtjad ja rahvusvahelised eksperdid, kes jagavad oma edulugusid ja praktilisi nõuandeid.

Fookuses on Taani linna Kalundborgi tööstussümbioosi maailmakuulus näide, mis tõestab, et jätkusuutlikkus ja kasum käivad käsikäes. Lisaks jagavad oma kogemusi Pärnumaa ettevõtted Wendre ja Scanfil, kes näitavad, kuidas on kestlikud lahendused andnud neile konkurentsieelise ja aidanud neil jõuda rahvusvahelisele tasemele. Trialoog uuris ürituse kohta lähemalt Pärnumaa Rohekobara kogukonnajuhilt Toomas Toodult.

Kuidas sai alguse Pärnu Rohefoorumi idee?

Tänavu kevadel viisime Pärnus tegutsevate tootmis- ja tööstusettevõtete esindajate seas läbi uuringu, et selgitada välja jätkusuutliku äritegevuse tänane olukord, ettevõtete ambitsioonid ning motivatsioon rakendada oma protsessides kestlikkusel põhinevat ärimudelit.

Uuringu käigus selgus, et väikese ja keskmise suurusega ettevõtted ei oska kestlikkuse teemas hästi orienteeruda ega näha selles efektiivsuse ning konkurentsivõime parandamise võimalust. Kuna vajadus info järele on sedavõrd lai, sündiski Rohefoorumi idee, mille eesmärk on tõsta Pärnumaa ettevõtete teadlikkust, jagada parimaid praktikaid ning soodustada innovaatiliste ja roheliste lahenduste kasutuselevõttu.

Kindlasti püüab Rohefoorum tugevdada kohalike organisatsioonide vahelist koostööd ning luua platvormi, mis võimaldaks jagada kestliku arengu edendamiseks teadmisi ja ideid ning säilitada konkurentsivõimelisus.

Millised on suurimad väljakutsed, millega ettevõtted jätkusuutlikkuse teekonnal silmitsi seisavad?

Suurimad väljakutsed on puudulikud teadmised ja oskused, uute tehnoloogiate rakendamisega seotud kulud ja investeeringud ning regulatiivsed nõudmised ja muutuvad seadused. Rohefoorum toetab ettevõtteid nende väljakutsete ületamisel, pakkudes teadmisi, ressursse ja koostöövõimalusi, et saavutada kasumlikkuse ja kestlikkuse vaheline tasakaal.

Wendre Pärnu tehase ladu varustab end täielikult energiaga. 5940 m² suurune päikesepaneelidega katuspark toodab 1065 MWh, mis katab täielikult laohoone energiavajaduse. Energiatarbimine on madal tänu tipptasemel laosüsteemidele, kus kasutatakse vajaduspõhist valgustust ja automatiseeritud protsesse. Küttekadud on viidud miinimumini, aidates tehase tegevust veelgi energiatõhusamaks muuta | Foto: Wendre
Wendre Pärnu tehase ladu varustab end täielikult taastuvenergiaga. 5940 m² suurune päikesepaneelidega katuspark toodab 1065 MWh, mis katab täielikult laohoone energiavajaduse. Energiatarbimine on madal tänu tipptasemel laosüsteemidele, kus kasutatakse vajaduspõhist valgustust ja automatiseeritud protsesse. Küttekaod on viidud miinimumini, mis aitab muuta tehase tegevuse veelgi energiatõhusamaks. | Foto: Wendre

Üritusel räägivad oma kestlikkuse teekonnast ja õppetundidest Pärnumaa magamistarvete tootja Wendre, elektronkomponentide tootja Scanfil ja Tartu ehitusfirma Tuulberg Grupp. Kohal on ka Eesti parimad spetsialistid, kes oskavad aidata ettevõtetel leida kestlikkuse teemadega alustamiseks õige alguspunkti ja vajalikud tööriistad.

Foorumil esinev taanlanna Mette Wendel esitleb Taani tööstussümbioosi näidet. Mis teeb selle Pärnumaa ettevõtete jaoks nii eriliseks ja kohaldatavaks?

Taani suurima saare Sjællandi looderannikul asub linn nimega Kalundborg. Kõigest 17 000 elanikuga linnast on saanud Euroopas musternäide, mis ilmestab, kuidas ettevõtjate ning kohaliku omavalitsuse koostöö pakub regioonis tegutsevatele äriühingutele kestliku majandamise saavutamisel uusi rahvusvahelisi konkurentsivõimalusi ning kasumiväljavaateid. Kalundborg Sümbioos ühendab avalik-õiguslikud organisatsioonid ning ettevõtted, et teha sektorite vahelist koostööd ja jagada omavahel energia, vee ja materjalide ülejääke, nii et ühe ettevõtte üleliigne ressurss pakuks teisele lisandväärtust.

Kalundborgi Sümbioosis osalevate ettevõtete toel säästetakse igal aastal neli miljonit kuupmeetrit pinnavett ja 586 000 tonni süsinikdioksiidi, samal ajal taaskasutatakse 62 000 tonni jääkmaterjale. Lisaks on kohalik energiavarustus tänaseks süsinikuneutraalne. Ressursside nutikas juhtimine toob kaasa ettevõtete tegevuskulude olulise kokkuhoiu.

Kalundborgi näide pakub huvi ka ettevõtete arengu ja konkurentsivõime seisukohalt. Nimelt sai 17 tööstusettevõtte tihe koostöö alguse soovist parandada nii majanduslikke kui ka keskkonnaalaseid tulemusi. Juba 1972. aastal loodud sektoriülene koostööplatvorm seadis eesmärgiks olla maailmas jätkusuutliku majandamise teerajaja, nähes selles võimalust püsida rahvusvahelises konkurentsis.

Milline on Sümbioosi mõju sealsetele ettevõtetele?

Näiteks ensüüme tootev biotehnoloogiaettevõte Novozymes saab energiat lähedal asuvast biomassil töötavast Asnæsi elektrijaamast. Selle asemel, et ise auru toota, ostab Novozymes madalama hinnaga üleliigset auru, mis vähendab aastas umbes 31 000 tonni võrra nii energiakulusid kui ka CO2 heitkoguseid. Samal ajal kasutab kipsplaatide tootja Gyproc Asnæsi elektrijaamas tekkivat väävli jääkmaterjali oma tootmises, vähendades sellega toorainekulusid, samas kui elektrijaam hoiab kokku jäätmekäitluskuludelt.

Ressursside nutikas juhtimine toob Kalundborgi Sümbioosis osalevatele ettevõtetele kaasa olulise kokkuhoiu tegevuskuludelt | Graafik: Kalundborgi Sümbioos

Ressursside nutikas juhtimine toob Kalundborgi Sümbioosis osalevatele ettevõtetele kaasa olulise kokkuhoiu tegevuskuludelt | Graafik: Kalundborgi Sümbioos

Milliseid muutusi ootate Pärnumaa ettevõtete seas pärast Rohefoorumil osalemist ja kuidas neid tulemusi mõõdetakse?

Pärast Pärnumaa Rohefoorumit võiks ettevõtete seas kasvada jätkusuutlike ärimudelite, energiatõhususe ning roheliste tehnoloogiate kasutamise teadlikkus ning valmisolek neid rakendada.

Samuti loodame, et üha rohkem ettevõtteid saab pärjatud rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonnasertifikaatidega ja omavaheline koostöö muutub tihedamaks. Ettevõtted saavad mõõta tulemusi energiakulude ja jäätmete vähendamise, uute sertifikaatide omandamise ning rahvusvahelistel turgudel ilmneva konkurentsivõime kasvu kaudu.

Väikese siseturuga riigi majandust veab eksport, mistõttu sõltub kohalike ettevõtete edu otseselt nende võimest olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Globaalsed trendid mõjutavad seetõttu Eesti ettevõtlusmaastikku rohkem kui suuremate majandusriikide oma.

Sa juhid ka Pärnumaa Rohekobara kogukonda. Mida täpsemalt kujutab endast Rohekobar?

Rohekobara eesmärk on edendada ettevõtete ja kogukonna seas kestlikku arengut ja rohelist mõtteviisi. Me soovime viia läbi roheauditeid, tõsta ettevõtete keskkonnasäästlikkust, jagada teadmisi ja pakkuda mentorlust. Rohekobar loob platvormi, mille liikmed saavad töötada üheskoos roheliste lahenduste leidmisel ja elluviimisel, mis suurendab osalevate organisatsioonide kestlikkust ja vastutustundlikkust.

Lisaks pakub rohekobar oma liikmetele võimalusi osaleda koolitustel ja mõttekojas ning saada osa ettevõtete jätkusuutlikku arengut toetavatest ühistegevustest. Sel sügisel tuli nimelt loodud rohekobara 11-liikmeline mõttekoda, kelle roll on toetada nimetatud kogukonna tegevust, julgustada keskkonnasõbralike tehnoloogiate ja ettevõtluse arengut ning levitada laiema üldsuse hulgas teadmisi ja parimaid praktikaid.

Toomas Toodu | Foto: Rene Lutterus

Toomas Toodu | Foto: Rene Lutterus

Millisena näed Pärnumaa ettevõtete ja ettevõtluse üldisemat tulevikku?

Näen, et Pärnumaa ettevõtete ja ettevõtluse tulevik saab olema jätkusuutlik, innovaatiline ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline.

Roheliste tehnoloogiate ja ringmajanduse põhimõtete rakendamine muutub normiks, see aitab ettevõtetel kasutada tõhusamalt ressursse ja vähendada keskkonnamõjusid. Kohalikud ettevõtted võtavad rohkem omaks energiatõhusaid lahendusi, mis vähendavad kulusid.

Lisaks suureneb ettevõtete koostöö nii kohalike kui ka rahvusvaheliste partneritega. See loob tugeva sümbioosi, mis toob kasu nii majandusele kui ka keskkonnale. Innovatsioon ja tehnoloogiline areng muutuvad ettevõtluskeskkonna lahutamatuks osaks, millest võrsuvad väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele uued, globaalsel tasandil konkureerida aitavad võimalused.

Pärnumaa ettevõtlus muutub tulevikus järjest enam rohetehnoloogiate ja jätkusuutlikkuse eestvedajaks, pakkudes uusi võimalusi ja lahendusi mitte ainult kohalikul, vaid ka rahvusvahelisel turul.