Trialoogi toimetaja
RIA küberturvalisuse aastaraamat nimetab Hiinat maailma suurimaks küberohuks, rõhutades luureteenistuste tehnoloogia, andmekogumise ja küberrünnakute rolli. Arvestades Hiina tehisintellekti arendusi, nagu DeepSeek, tekib küsimus, kas see ohustab ka tavaettevõtjaid ja tarbijaid.
TalTechi tarkvarateaduse instituudi täisprofessor tenuuris Tanel Tammet kinnitas, et paanikaks pole siiski põhjust. Tõenäoliselt keskendub Hiina peaasjalikult varjatud ligipääsu loomisele ja andmete kogumisele.
Samas tõi Tammet välja ühe olulise murekoha. „Hiina küberruumi tegevus võib laieneda otseselt ka teistele riikidele. Näiteks võib Venemaa ja Hiina koostöö süvenemisel hakata Venemaa saama kasu Hiina kogutud andmetest – selline perspektiiv lisab teema tähtsusele täiendava dimensiooni.“
Kas Hiina robottolmuimeja luurab Su järele?
Hiina tehnoloogia on paljudele ettevõtetele ja eraisikutele igapäevane reaalsus. Ruuterid, valvekaamerad ja pilveteenused on laialt levinud ning sageli on keeruline täpselt määratleda, millised komponendid on Hiina päritolu. Tammet peab oluliseks, et kriitilistes infrastruktuurides, nagu telekommunikatsioonisüsteemides, praktiseeritaks suuremat ettevaatlikkust. Tavaliste ettevõtete riskid on hästi tuntud: näiteks võetakse üle valvekaameraid ja kasutatakse neid pahatahtlikel eesmärkidel.
Avalikkuses tekitab rohkelt muret see, kuidas kogutakse Tiktoki ning Hiina elektriautode kaudu andmeid. Tammeti hinnangul on küberohud riiklikul tasandil tõsiseltvõetavad, kuid tavalise inimese puhul pole oht suur, kuna sihilik luuramine toimub pigem siis, kui isik täidab olulist ametikohta. Suurimad ohud tavatarbijale on Tammeti sõnul küberpettused, paroolide leke ja kontode ülevõtmine. Taolisi ohte ei tekita aga ainult Hiina.
RIA väidab oma aruandes, et isegi Hiinas toodetud kuumaõhufritüür või robottolmuimeja võivad saata andmeid Hiina serveritesse. Tammet selgitas, et kui seade liigutab infot Hiina serverisse, on Hiina riigil õigus need andmed vajadusel välja nõuda, kuna seda lubab vastav seadus. Samas ei ole tavatarbijate andmed Hiinale enamasti eriti kasulikud ning seetõttu ei ole kõnealuse teabe liikumine Tammeti hinnangul reaalses elus eriti suur murekoht.
Tammeti hinnangul on küberohud riiklikul tasandil tõsiseltvõetavad, kuid tavalise inimese puhul pole oht suur, kuna sihilik luuramine toimub pigem siis, kui isik täidab olulist ametikohta. Foto: Pexels
Ära usalda pimesi – kontrolli seadme turvalisust
Hiina ei ole Tammeti sõnul ainuke riik, kes andmeid kogub. Tema meelest kujutab Venemaa Eesti küberturvalisusele palju suuremat ohtu.
Tammeti rõhutab, et riskide minimeerimiseks tasub süveneda ja uurida, mida seade iseenda kohta ütleb – kas see võimaldab paroolimuudatusi või viitab turvariskidele. „Guugeldades asjakohaste võtmesõnadega (nt “security”), saab aimu võimalikest ohtudest, eriti kui seadmel on teadaolevaid turvaprobleeme.“
Küberohtude vastu soovitab Tammet järgmisi samme:
- Kontrollida seadmeid: Paroolide muutmine ja turvaseadete ülevaatamine aitab vähendada võimalusi, et seadmeid saab kergesti üle võtta.
- Jälgida teadlikult andmete liikumist: Hiina rakendusi ja seadmeid kasutades tuleb arvestada, et andmed võivad jõuda Hiina serveritesse.
- Vältida tundliku info jagamist: Kui on ligipääs tundlikele andmetele, on mõistlik Hiina seadmetest hoiduda.
- Olla valvas küberpettuste suhtes: Andmelekked võivad viia petukõnede ja e-kirjadeni, mis näivad tulevat ametlikest allikatest.
“Paanikaks põhjust pole, kuid on oluline olla teadlik ja järgida küberturvalisuse põhitõdesid. Tavaline talupojamõistus aitab vältida liiga suuri ohukohti”
Küberohud on reaalsed, kuid paanikaks pole põhjust
Tammeti hinnangul võib Hiina tehnoloogiline mõju tulevikus veelgi kasvada, sest selle riigi roll maailmas on järjest enam seotud innovatsiooni ja kõrgtehnoloogia arenguga. „Hiina ei ole enam ainult odavate kaupade tootja, vaid globaalne liider droonide, tehisintellekti ja teiste kõrgtehnoloogiliste lahenduste alal.“.
Lisaks tingib elanikkonna kiire vananemine vajaduse suurema tehnoloogilise automatiseerimise järele, mis tähendab, et investeeringud kõrgtehnoloogiasse kasvavad ka edaspidi.
Kokkuvõtteks ütles Tammet, et kuigi Hiina küberohud on reaalne probleem, ei ole tavatarbijal või tavaettevõtjal põhjust liigselt muretseda. Kriitilise infrastruktuuri ja tundlike andmetega tegelevad isikud peaksid aga olema ettevaatlikumad. „Paanikaks põhjust pole, kuid on oluline olla teadlik ja järgida küberturvalisuse põhitõdesid. Tavaline talupojamõistus aitab vältida liiga suuri ohukohti.“
