TalTechi loodusteaduskonna dekanaadi turundus- ja kommunikatsioonijuht
11. veebruaril tähistatakse rahvusvahelist päeva "Naised teaduses", mille eesmärk on rõhutada naiste ja tüdrukute rolli teaduses, murda soostereotüüpe ning julgustada naisi teadusega tegelema. TalTechi geoloogia instituudi nooremprofessori Leeli Amoni kogemus kinnitab, et teadus pakub lõputuid võimalusi avastamiseks ja arenguks.
Mis inspireeris teid valima oma erialaks just geoloogiat? Kas teie otsust mõjutas mõni konkreetne sündmus, kogemus või isik?
Kui ausalt ära rääkida, oli tegemist osaliselt juhusega. Kooli ajal meeldis mulle ajalugu, aga ka geograafia, bioloogia ja keemia. Esialgu unistasin mikrobioloogia või keemia õpingutest, aga leidsin end hoopis uurimas maastike muutumist viimase kümne tuhande aasta jooksul. Nii ongi jäänud – saan oma töös kasutada kõiki meeldivaid distsipliine ning uurida Maa ajalugu.
Mille kallal te praegu töötate ning milline on teie töö peamine eesmärk ja miks on see oluline?
Avaldasin hiljuti uurimuse viimase jääaja suurima mandriliustiku taandumisest Ida-Kanadas ja selle keskkonnamõjudest. Samuti avaldati artikkel Euroopa noorima mammuti elukeskkonnast enne liigi väljasuremist. Hetkel ootab avaldamist artikkel Obi, Lääne-Siberi suure jõe lähistel asuva soo veetaseme muutustest ning laiemalt Lääne-Siberi viimase kümne tuhande aasta kliimast, Lisaks aitan jutustada üht üsna teistsugust lugu – kuidas muutis Poola rauaaja inimsööjate puidust kindluse ehitamine piirkonna metsasust.
Geoloogia hõlmab tihti välitöid. Milline on olnud teie kõige meeldejäävam ekspeditsioon või avastus ning mida sealt õppisite?
Välitööd on mind viinud eri paikadesse põhjapoolkeral – Lääne-Siberisse ning isegi Teravmägedele. Igal ekspeditsioonil on oma õppetunnid: mõnikord on lumeräätsad hädavajalikud, kuivad sokid on aga kohustuslikud ning alati peab olema kaasas varupuur – kuigi enamasti aitab kesistest oludest läbi deviis, et peaaegu kõike saab teha ka käepäraste vahenditega!
Milliseid muutusi või arenguid olete geoloogias viimastel aastatel märganud ning kuidas näete geoloogia rolli tulevikus, eriti seoses kliimamuutuste ja loodusvarade kasutamisega?
Mulle tundub, et kui võrrelda paarikümne aasta taguse ajaga, kui käisin koolis, on geoloogia ja maateaduste maine ühiskonnas märgatavalt tõusnud. Püüdleme teaduspõhise ja loodusteadusliku maailmapildi edendamise poole. Geoloogia roll on tulevikus suur, mõnes aspektis lausa määrav – näiteks uuenduslike ja keskkonnasäästlike tehnoloogiate ehitamiseks on vaja maapõuest leida ning kaevandada seni pigem vähemkasutatud maavarasid. Kliimateadustes liigituvad just geoloogilistest setetest leitud minevikukliima jäljed nendeks andmeridadeks, mis aitavad mudeldada tulevaste kliima- ja keskkonnamuutuste mõjusid.
Kuidas saaksime äratada noortes huvi geoloogia ja teiste loodusteaduste vastu? Kas on mõni tegevus või kogemus, mis võiks noori eriliselt inspireerida?
See on miljoni dollari küsimus! Hetkel kasutame erinevaid meetodeid: messid, ülikooli avatud uste päevad, töötoad, koolikülastused, geomatkad, meediakajastused, maateaduste olümpiaadid ning noore inseneri ja loodusteadlase programmid. Kooliprogrammis ei pruugi geoloogia kui karjäärivõimalus noortele silma paista, mistõttu proovime näidata selle ala praktilist külge. Kõige inspireerivam on kindlasti geomatk või välitöö, mis näitab kohe, kas huvi on olemas või mitte.
Millist nõu annaksite noortele, kes kaaluvad karjääri teaduses?
Oluline on julge pealehakkamine ja uudishimu! Tuleb leida selline eriala ja uurimisteema, mis paneb silmad särama. Ei tasu lasta esimestel tagasilöökidel end heidutada – teaduses (ja elus) on need täiesti tavapärased, kaugelt tavapärasemad, kui enamasti lastakse välja paista. Alusteadustes on ka see nüanss, et negatiivne tulemus on samuti tulemus, millest on kasulik teada anda – siis järgmised katsetajad teavad, mida mitte teha või mida muuta.
