Muutus algab altpoolt: VKE-d kui ringmajanduslik jõud

Muutus algab altpoolt: VKE-d kui ringmajanduslik jõud. 15.09.2025. Ahmadovi uuringust selgus, kuidas VKE-d on suutelised toime tulema keerukusega, mis tuleneb samaaegsest tehnoloogilisest uuendamisest, muutuvatest regulatsioonidest ja piiratud ressurssidest, ning kasutama ringmajanduse põhimõtete rakendamiseks erinevaid võimalusi. Ahmadov keskendus väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele nende suure majandusliku ja sotsiaalse kaalu tõttu. VKE-d loovad töökohti, arendavad uusi lahendusi ja mõjutavad poliitika ja tööstuse suundumusi. Siiski, kui rääkida ringmajandusest, on jutt seni keskendunud peamiselt suurtele rahvusvahelistele ettevõtetele. Ahmadovi sõnul on see suur möödalask. „Suurfirmad on ringmajandusest rääkides esiplaanil, mistõttu on jäänud VKE-de tegelikkus ja potentsiaal varju,“ ütles ta. Kui me ei mõista selliste ettevõtete igapäevaseid väljakutseid ega aita neil kohaneda, ei saa ringmajandusest kunagi valdkonna standardit. VKE-de ringmajanduslikku ambitsiooni piiravad tihti rahapuudus, vähene oskusteave ja nõrk positsioon tarneahelas. Ahmadovi töö toob need mured selgelt välja ja näitab, et muutus sõltub sellest, kas ettevõtete sisemised protsessid, valdkondlikud algatused ja riiklik poliitika on omavahel kooskõlas. Kui need tegurid ei saa toimida ühtse tervikuna, takerdub ka VKE-de üleminek ringmajandusele. Tasakaalu leidmine muutuste tuules Uuring keskendus küsimusele, kuidas juhtida keerukaid olukordi, kui ettevõte peab samaaegselt arvestama nii sisemiste kui ka väliste mõjuritega ning hoidma samal ajal fookust oma eesmärkidel. VKE-de jaoks tähendab see kompleksset situatsiooni, milles tuleb tulla korraga toime nii tehnoloogia uuendamise, muutuvate kliendiootuste, regulatiivsete nõuete kui ka piiratud ressurssidega. Erinevalt suurfirmadest ei saa väiksemates või keskmise suurusega ettevõtetes delegeerida neid ülesandeid eraldi spetsialistidele – kõik peab mahtuma igapäevatöösse. „Mitmetahuliste muutuste juhtimine ei tähenda lihtsalt suuremat hulka paberitööd või protsesse – see tähendab paindlikke strateegiaid, kaasatud meeskonda ja pidevat õppimist,“ rõhutas Ahmadov. Tema uurimistöö näitas, et silma paistavad need VKE-d, kes juhivad teadlikult mitmetahulisi muutusi. Sellised ettevõtted katsetavad uusi lähenemisi väikeses mahus, õpivad tagasilöökidest ja kohanevad kiiresti, kui plaanid ei tööta. Otsustav roll on juhtimisel: kui juhid näevad ringmajanduses investeeringut, leitakse selleks ressursid ja töötajaid innustatakse uuendusi looma. Aga kui juhtimine on passiivne või skeptiline, ei too ka väline toetus kaasa püsivaid muutusi. Koostööd ja katsetamist soosiv kultuur kiirendab üleminekut, jäik ja riske vältiv keskkond pidurdab seda. „Suurfirmad on ringmajandusest rääkides esiplaanil, mistõttu on jäänud VKE-de tegelikkus ja potentsiaal varju.“ Tõkked ja ebaühtlane areng VKE-d seisavad silmitsi nii struktuursete kui ka praktiliste takistustega. Paljudel puudub selge, valdkonnaspetsiifiline info, kuidas rakendada ringmajanduse põhimõtteid igapäevatöösse. Rahastus on pidev kitsaskoht: sobivate ja lihtsalt ligipääsetavate rahastusvõimaluste puudumisel jäävad seadmete ümberseadistamiseks, uute ärimudelite katsetamiseks või töötajate koolitamiseks vajalikud investeeringud sageli kättesaamatuks. Regulatsioonidki võivad pigem takistusi seada. Sagedased muudatused, keerulised nõuded ja mahukad aruandekohustused on ettevõtetele, kellel puudub piisav haldussuutlikkus, suureks koormaks. Probleemi süvendab tarneahelas valitsev jõudude tasakaalutus – VKE-d ei suuda sageli mõjutada suuremaid tarnijaid või kliente, et need ringmajanduslikud praktikad omaks võtaksid. Samuti on muutustele vastupanu endiselt levinud ettevõtete sees: kui juhid või töötajad peavad kestlikkust ebaoluliseks või riskantseks, jääb selleni viiv muutus pigem ära. Ahmadovi doktoritöö tulemused näitasid, et ettevõttesisene pühendumus kaalub tihti üles välise surve. Juhtide ja töötajate algatused võivad olla otsustavama kaaluga kui seadused või turusignaalid. Ka erinevad sektorid liiguvad eri tempodega: metallitööstus on ringmajanduses kaugemale jõudnud, sest valdkonnas on olemas nii ringlussevõtu infrastruktuur kui ka majanduslikud stiimulid. Rahvusvahelise haardega VKE-d kohanevad kiiremini, kuna nad on harjunud globaalsete nõuete ja klientide ootustega. Seevastu keemia- ja elektroonikatööstuses tekitavad keerukad tooted ja killustunud tarneahelad suuremaid takistusi. Koostööl on  siin täita keskne roll . Tugevad suhted tarneahelas võimaldavad investeerida ühiselt ringlussevõtu seadmetesse, jagatud logistikasse või tagastussüsteemidesse. Valdkondlike klastrite ja erialaliitude pakutavatel platvormidel saab lahendada ringmajanduslikke probleeme, jagada teadmisi ja kaitsta huve. Ahmadov rõhutas: „See, kuidas VKE-d teevad koostööd oma väärtusahela partneritega, võib määrata nende ringmajandusliku tuleviku.” „See, kuidas VKE-d teevad koostööd oma väärtusahela partneritega, võib määrata nende ringmajandusliku tuleviku.” Võimalused ja edasine tee Kuigi väljakutsed on suured, rõhutas Ahmadov, et järgmine kümnend toob kaasa ka tõelisi võimalusi. Digipööre loob uusi ärimudeleid – näiteks jäätmete ja ressursside vahetust võimaldavaid platvorme või kasutusõigusel, mitte omandil põhinevaid teenuseid. Ringmajanduslikud lähenemised võivad avada taaskasutuse ja ümbertöötlemise valdkonnas uusi tuluvooge. Poliitilised muutused – karmim tootjavastutus ja roheteemaline riigihange – võivad anda varajastele tegutsejatele tugeva turueelise. Raha on aga endiselt võtmeküsimus. Traditsioonilised laenuandjad ootavad sageli tagatisi või kiiret tasuvust, mis ei pruugi ringinvesteeringute pikema tasuvusajaga sobida. Ahmadov osutas, et sel kombel tekib surnud ring: VKE-d peavad tõestama rahastuse saamiseks oma mõju, kuid vajavad rahastust, et üldse alustada. Ahmadov pakub lahendustena välja riigi tagatud laenugarantiisid, sihitud innovatsioonitoetusi, lihtsustatud rohefonde ja VKE-dele kohandatud ühisrahastuse platvorme – need kõik võivad aidata murda mustrit. Ahmadovi soovitus VKE-juhtidele on selge: hakake ettevõtte enda seest pihta. Selgitage töötajatele, miks on ringmajandus oluline, kaasake neid lahenduste leidmisse ja katsetage väikesemahuliste pilootprojektidega, mis annavad käegakatsutavat kasu. „Ärge oodake ideaalseid tingimusi – kasutage oma väikeettevõtte paindlikkust ja muutke ringmajandus vastupidavuse ning konkurentsieelise allikaks.” „Ärge oodake ideaalseid tingimusi – kasutage oma väikeettevõtte paindlikkust ja muutke ringmajandus vastupidavuse ning konkurentsieelise allikaks.”