Moodle’i kursus võib anda karjäärile uue hoo

Moodle’i kursus võib anda karjäärile uue hoo. 01.04.2024. Säästvusele suunatud maailm toob ilmsiks mitmete tootmisettevõtete murekohad, seda just fossiilkütustega seotud sektorites. Seadmed on vanad, süsteemid sageli rikkis. Aegunud tehnoloogiad ei toeta automatiseerimist, seda enam veel robotiseerimist, käsitsitöö aga nõuab rohkesti tööjõudu. Automatiseeritud kontrolli ja järelevalvet pole kas üldse või on see minimaalne. Tuleviku suhtes ollakse ettevõtetes pigem skeptilised – seda eelkõige rohepoliitiliste otsuste tõttu -, mistõttu ei tehta ka investeeringuid. Samas eeldab Eestis Ida-Virumaad puudutav nn õiglase ülemineku projekt liikumist kliimaneutraalse majanduse poole, seega ka teistsuguste/tänapäevaste oskustega tööjõu kaasamist. Värskeim erialane teave Üks lahendusi, kuidas praegu Ida-Virumaal, aga miks mitte ka mujal Eestis ja maailmas ametis olevad spetsialistid kõige värskema erialase teabega süsteemselt kurssi viia, on Moodle’i keskkonda laetud ingliskeelsed (projekti fookusgruppidele eesti-, vene- ja poolakeelsete subtiitritega) õppematerjalid. Just sellele ongi suunatud Erasmus+ rahastatav programm REMAKER (ID KA220-HED-3EF02A02), pikema nimega „Fossiilkütuste kaevandamise alade tööjõu ümberõpe kaasaegsesse tööstusesse kaasamiseks“, mille koordinaator on Tallinna Tehnikaülikool. Projekti partnerid on Sileesia Tehnikaülikool Poolast, Mittelhesseni Rakenduskõrgkool Saksamaalt ning Pilseni Lääne-Böömi ülikool Tšehhist. Eestlaste ja poolakate varasematest kontaktidest kolm aastat tagasi võrsunud koostöö sihiks sai fossiilsete kütuste tööstusest vabanevate töötajate ümberõpe. Erasmus+ KA220-HED  Cooperation partnerships in higher education ehk valdkonna “Koostööpartnerlused kõrghariduses” projekti siht on, et nende töötajate tulevane kompetents vastaks tänapäevase mehhatroonika ja Tööstus 4.0 arusaamadega seotud tööstuse vajadustele. „Mehaanikat, elektroonikat ja infotehnoloogiat ühendav tänapäevane mehhatroonika keskendub sageli just energiatõhususele ja jätkusuutlikkusele, võimaldades automatiseerimist ja intelligentsete süsteemide loomist,“ selgitab Tallinna Tehnikaülikooli Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi professor Anton Rassõlkin. Suunatud kaasaegsele mehhatroonikale Projekti REMAKER raames välja töötatud kursused katavad valdkondi nagu elektriajamid, automaatika, robootika, jõuelektroonika ning tööstuslike süsteemide olukorra seire. „Need valdkonnad on omavahel tugevalt seotud, kohati need isegi kattuvad,“ nendib Rassõlkin. „Lisades ahelasse ühise nimetajana IKT, saame põhilised tehnoloogilised sambad, millele toetub kogu kaasaegne mehhatroonikale suunatud tööstus.“ Eelkõige on ümberõppe võimalus suunatud inseneridele, neile, kes said erialase ettevalmistuse aastaid tagasi. Jah, põhiteadmised, mida kõrg- või ülikoolis õpitakse, on praegugi samad, aga pakutav haridus hoopis teistsugune – vahendid, võimalused, tehnoloogiad, aga ka nõuded on uued. „Võtkem või elektriajamite projekteerimise teema,“ selgitab professor Rassõlkin. „Kui aastakümneid tagasid olid selged kriteeriumid, mille põhjal ajam valida, siis tänasel päeval saame näidata tarkvaralahendusi, mille abil süsteeme projekteerida.“   Karjäärivõimalused ja parem maailm Kuigi põhiliselt puudutab õiglane üleminek ettevõtteid ja mõnedki neist võivad juba rakendada ümberõppeprogramme, on REMAKER suunatud eelkõige just töötajatele. Loomulikult võib oma senise töökoha kaotavate inimeste huvi õppe vastu varieeruda, samas on projekti eestvedajad optimistlikud. „Positiivne hoiak ümberõppe suhtes võib tuleneda nii tulevikus töö leidmise võimalustest kui ka tunnetatud vajadusest keskkonnasõbralikumate lahenduste järele,“ nendib professor Rassõlkin. Kindlasti aga tekivad õppijal uued pädevused ning neist tulenev uus mõtteviis. Eeskuju, kuidas ümberõpe lahendada, saadi ka Transpordiameti teooriaeksami õppekeskkonnast – harjuta, palju soovid, ning tee siis eksam. Ainus erinevus on see, et REMAKER-i projekti puhul väljastatakse õppijale sertifikaat, mille kohaselt läbis ta need ja need kursused sellise ja sellise tulemusega. „Kokkulepetel õppejõududega võib Moodle’i kursuste läbimist arvestada ka Virumaa kolledži õpingutes,“ kinnitab Anton Rassõlkin. Materjalid juba Moodle’is Üks projektis püstitatud ülesandeid oli võrrelda erinevates ülikoolides pakutavaid teadmisi ning leida selle põhjal koolitusvajaduse ühine alus. Projekti tulemusena on see materjal ka Moodle’is kättesaadav. Selgus, et sisuliselt õpetatakse erinevate riikide õppeasutustes samu teemasid, pigem tulenevad erinevused ainete lõpuosas, seda lähtuvalt spetsialiseerumisest. Üksnes ainet “Elektriseadmete tõrked ja töökindlus” õpetatakse siiski vaid Tallinna Tehnikaülikoolis. Tallinna Tehnikaülikool on teinud Sileesia Tehnikaülikooliga varem koostööd kooliõpilastele tehnikaülikoolide võimaluste tutvustamisel, aga osalenud ka projektis RELABEMA (2020-01-PL01KA226_HE-096163), mille keskmes olid elektrotehnika, mehhatroonika ja automaatika kauglaborid. Millest REMAKER algas? Projekt REMAKER, mis sai rahastuse aastal 2021, algas tõdemusest, et kahel piirkonnal – Ida-Virumaal Eestis ja Sileesial Poolas – on palju ühiseid probleeme. Esiteks tõdemus, et kaevandusi – Eestis põlevkivi- ja Poolas kivisöekaevandusi – pole energia tootmiseks varsti vaja. See tähendab, et paljud inimesed, nende seas ka varasematel aastatel hea erialase hariduse saanud insenerid, elektrikud ja automaatikud kaotavad töökoha. „Samas tõdesime, et meie ülikoolidel on neil erialadel rohkesti kursuseid, õpetamise pädevusi,“ selgitab projekti vastutavaks täitjaks saanud Anton Rassõlkin. „On ju meiegi ülikoolis lausa elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut.“ Koostöös poolakatega otsustati kaasata ka Saksamaa ja Tšehhi ehk väga arenenud tööstusega riikide õppeasutused. Praegu ollakse projektiga jõutud tagasiside kogumise ja vajalike paranduste-täpsustuste tegemiseni.