Inseneeriat nähakse endiselt liiga sageli kui valdkonda, mis sobib vaid reaalainete tippudele või sünnipärastele leiutajatele. Teede korrashoiu ja ehitusega tegeleva Verston Eesti ehitusdigitaliseerimise eestvedaja ja TalTechi nõukogu liige Miina Karafin ütleb otsesõnu: arusaam inseneriõppe eksklusiivsusest on eksitav ja hoiab paljusid eemale valdkonnast, mis neid tegelikult väga vajab.
karjäär
TalTechi magistriõppe karjääriseminar tõi Tudengimajja kokku inimesed, kel on kavas jätkata magistriprogrammis õpingud, ning need, kes on magistrandi teekonna juba läbi käinud. Õhtu jooksul ei räägitud magistriõppest mitte niivõrd kui abstraktsest haridusastmest, kuivõrd valikust, mis võib avardada töövõimalusi, suunata inimese uude valdkonda või kasvatada tema ekspertsust.
Gerttu Heina tee algas rahulolematusest Eesti koolisüsteemiga, jätkus julge kolimisega Soome ja viis karjäärini, kus inseneeria pole enam amet, vaid meelelaad.
Kas magistrikraad tõstab palka, avab uusi töövõimalusi ja tasub end päriselt ära? Just neile küsimustele otsib vastuseid 9. aprillil kell 16.00-18.00 TalTechi Tudengimajas toimuv karjääriseminar „Magister- reaalselt kasulik valik!“.
Enefitis vesinikupõhiste energialahenduste arendamisega tegeleva TalTechi vilistlase Ragle Raudsepa teekond inseneeriasse pole kulgenud sirgjooneliselt. Reaalained polnud kooliajal tema tugevaim külg, ometi otsustas ta teha oma haridustees kannapöörde ja tõestada nii endale kui ka teistele, et kui midagi päriselt tahta, on kõik võimalik.
Kui TalTechi vilistlane Anna Dementjeva mõtleb oma lapsepõlvele, ei meenu talle ühtki kindlat pöördepunkti, mis oleks temas inseneripisiku sütitanud – need hetked kogunesid aja jooksul. Ta oli laps, kes esitas lakkamatult miks-küsimusi, kes leidis loogikas turvatunnet ning kelle jaoks olid matemaatikaülesanded kui väikesed loomingulised mõistatused.
Praeguses IT-maailmas suudab eristuda mitte see, kes oskab programmeerida, vaid see, kes mõistab, mida ta programmeerib ja miks.
Kas tehisaru suudab kandidaate hinnata sama täpselt kui inimene – või koguni paremini? Igapäevaselt Swedbankis karjäärikeskuse juhina leiba teeniv Heleriin Adelbert seadis oma magistritöös vastamisi tehisaru ja värbajad, et selgitada välja, kummal on teravam silm.
Kui TalTechi ärinduse eriala vilistlane Krista Raag keskkooli lõpetas, teadis ta kindlalt, et soovib edasi õppida Tallinnas, sest seal on elu. Sama ambitsioon viis ta lõpuks Londonisse, kus ta töötab täna investeerimispangas ärijuhina.
Teadlaseks saadakse nii sihikindla õppimise tulemusena kui ka juhuslikult – näiteks kui tööle minnes ei oska keegi su küsimustele vastata või kui ootamatult tekib armastus mõne inimese või linna vastu ja sa ei taha temast kaugele minna.