Kommunikatsioonispetsialist
Eesti õhuruumi ohutuse eest vastutav Lennuliiklusteeninduse AS on võtnud oma digitaalses arengus kursi, mille kohaselt pole IT lihtsalt tehniline tugi, vaid valdkonna ülene mootor. Põnevas ja väljakutseid pakkuvas lennunduses kasvab vajadus inseneride ja IT-inseneride järele.
„Lennundus ei tähenda tänapäeval enam ainult lennukeid ja radareid – see on kõrgtasemel IT-keskkond, mis peab tagama iga andmebitiga Eesti õhuruumi lennuohutuse,“ ütles Lennuliiklusteeninduse (EANS) juht Ivar Värk. „Kõikide meie teenuste digitaliseeritus kasvab meie kliendid ootavad üha enam, et andmed oleks masinloetavad. Sellest vajadusest lähtuvalt enda põhiprotsesse arendamegi.”
Ettevõtte tegevus on mitmetahuline: see pakub lennujuhtimiseteenust ja lennundusteavet, mis hõlmab nii tehniliste süsteemide arendust kui ka rahvusvahelist koostööd. Igas mainitud tahus täidab keskset rolli infotehnoloogia ja sellega seotud innovatsioon.
Kõik Eesti õhuruumi kasutavad lennukid läbivad seda EANS-i juhtimisel. Lennujuhid kasutavad oma töös erinevaid tehnilisi süsteeme, lennuki asukoha määramisel kasutatakse näiteks kõne- ja seiresüsteeme. „Lisaks pakume pilootidele ja ettevõtetele lennundusteabe kaudu andmeid, mis aitavad lende ette valmistada,“ lisas Värk. „Kõik meie süsteemid on IT-põhised ning traditsioonilise navigatsioonitaristu osakaal jääb järjest väiksemaks.“
Lennuliiklusteeninduse (EANS) juht Ivar Värk. Erakogu
Digitaalsed lahendused taevast maa peale
Üks EANS-i silmapaistvamaid arenguid on digitorni projekt, mille käigus koondatakse regionaalsete lennujaamade lennujuhtimine Tallinna. Kaamerate otsepildid ning Kuressaare ja Tartu raadioside liiguvad Tallinna juhtimiskeskusesse, mis edastab pilootidele vajaliku info. See võimaldab töötajatele suuremat paindlikkust ja parandab teenuse kvaliteeti.
Lisaks digitorni projektile tõstab Värk esile Soomega kahasse läbiviidavat FINEST-i nimelist koostööprojekti, mille teostamisel tuleb samuti rakendada IT-alast teavet. FINESTi raames asutakse lähiaastatel arendama kahe riigi lennujuhtimissüsteeme ühendavat virtuaalkeskust, mis annab nende õhuruumist parema ülevaate ja suurendab nendevahelist koordinatsiooni.
„Virtuaalkeskuse loomine tähendab, et tulevikus hakatakse mõlemal pool lahte nägema reaalajas täpselt sama infot, see aga võimaldab jagada lendude juhtimist,“ kirjeldas Värk koostööprojekti ambitsioone.
Ettevõtte fookuste hulka kuulub soov muuta lennundusteave lennufirmadele ja pilootidele masinloetavalt kättesaadavaks. Teatavasti edastatakse traditsioonilist lennundusinfot ehk NOTAM-teateid kindlas vormis, mistõttu on neid raske lugeda ning lennueelse olukorra selgitamine võtab aega. „Me pakendame info masinloetavasse vormi, et piloot saaks seda vastavalt vajadusele paremini ja kiiremini töödelda,“ selgitas Värk.
Teine suurem digitaalne teenus on droonikaart, millest saab kasu iga droonipiloot ning millest lähtuvalt tuleb hakata jälgima droonisõitude geograafiat ning sõite vastavalt sellele registreerima.
„Droonikaart võimaldab näha, kus tohib drooni lennutada ja kui kõrgele tohib sellega tõusta. Oluline on siin see, et rakendus näitab konkreetse kohaga seotud riske või piiranguid, mis võivad droonisõitu mõjutada,“ lisas Värk.
Ettevõte pöörab suurt tähelepanu tõsiasjale, et digitaliseerimise käigus kasvab küberturberisk. Praegu taotletakse ISO 27001 infoturbe sertifikaati, mis annab tagatise, et süsteemid on küberturbe seisukohalt põhjalikult läbi analüüsitud. Samuti tehakse regulaarset koostööd RIA-ga. „Informatsioon mängib äri arendamisel üliolulist rolli, mistõttu peab see olema kaitstud,” rõhutas Värk. „Pöörame küberturvalisusele suurt tähelepanu, kaardistame riske ja teeme koostööd, et tuvastada ja lappida võimalikke turvaauke.“
Lennuk maandumas Tallinna Lennujaamas. Foto: Tallinna Lennujaam
IT-spetsialistide vajadus kasvab
Lennuliiklusteeninduse tehnoloogiaosakond on viimastel aastatel märgatavalt, pea 20 inimese võrra kasvanud – praegu on ettevõttes ligi 50 töötajat. Ühest küljest tuleb alatasa arendada olemasolevaid süsteeme, teisalt aga vastata Euroopa Liidu täienevatele regulatsioonidele – see aga ajendab otsima pidevalt uut kompetentsi.
„Meil on järjepidev nõudlus nii inseneride kui ka IT-inseneride järele. Lisaks valitseb pidev infoturbespetsialistide puudus. Just neile valdkondadele tasuks tudengitel rohkem tähelepanu pöörata,” julgustas Värk tulevasi spetsialiste. „Võib-olla ei pruugi paljud IT-õppijad ennast algselt lennunduses ette kujutada, aga valdkond on väga põnev ning suure edasise potentsiaaliga.“
„Võib-olla ei pruugi paljud IT-õppijad ennast algselt lennunduses ette kujutada, aga valdkond on väga põnev ning suure edasise potentsiaaliga.“
Tasapisi on hakanud lennundusse sisenema tehisintellekt. Uutesse süsteemidesse lisatakse esimesi komponente, mis aitavad anda näiteks lennujuhtidele võimalike konfliktide ennetamiseks soovitusi.
„Lennundus on selline valdkond, kuhu mujal maailmas juba kasutusele võetud tehnoloogiad jõuavad veidi hiljem. Sest lennunduses tuleb olla veendunud, et kõik töötab laitmatult, ning et kõikvõimalikud vead on juba eemaldatud. Tehisintellekt tuleb, aga mitte üleöö,” märkis Värk.
Samas püsib Eesti mitmes aspektis digitaalarengu eesrinnas. Meie lennundus on innovaatiline, olgu tegu siis digitorni projekti, Euroopa standarditele vastavate infosüsteemide arendamise või Soome-Eesti koostööga.
“Me olime kuues riik maailmas, kes pani püsti digitaalse torni. Meil on, mida näidata,” lisas Värk. „Tegeleme tehnoloogiliste arengutega igapäevaselt.“
