Läänemeri ootab laineid löövat seiret

Läänemeri ootab laineid löövat seiret. 30.09.2025. Tere tulemast Balti kokteilipeole – siin on külalised tihti nähtamatud ja tõelised vestlused toimuvad surve all. See pole tavaline pidu. Kujutage ette veealust maailma, mis kihab tegevusest: laevad mööduvad pea kohal nagu peokülalised, hoovused keerlevad justkui kokteilid ning peidetud signaalid segunevad nagu hääled rahvarohkes toas. Proovige nüüd noppida kogu sellest mürast välja vaid üht häält – või üht signaali. Et tõeliselt mõista, mis Läänemere põhjas toimub, vajame enamat kui tarvikuid ja sügavaid hingetõmbeid. Vajame nutikaid tööriistu, värskeid ideid ja uusi viise, kuidas andmetesse söösta. Selleks võtsime uimede asemel kasutusele rõhuandurid, mis aitavad meil merd tähelepanelikult kuulata. Läänemeri: madal põhi, tundlik vesi Läänemeri pole lihtsalt suvaline meri. See on ainulaadne veekogu – suhteliselt madal, riimveeline, s.t soolasem kui järved, kuid ookeaniveest palju magedam. Erandlikkus muudab selle ökosüsteemi eriti hapraks. Me teame, et Läänemere eriliste tingimustega kohanenud liigid, nagu siinne lest, on muutuste suhtes eriti tundlikud. Paljusid liike on ka lihtsalt vähe uuritud ning need ujuvad siiani saladuste voogudes. Merd künnavad kiired kruiisilaevad, hiiglaslikud kaubalaevad ja kalapaadid. Ühesõnaga, Läänemerel pole kunagi vaikne. Kuid aktiivsel majandustegevusel on oma hind: Läänemeri seisab silmitsi mitmete keskkonnaprobleemidega – alates reostusest ja lõpetades kliimamuutustest tingitud mõjudega. Aina tihedamini aset leidvad tormid aitavad meil seltskonnas küll viisakalt vestelda, aga Läänemere rannikualadele mõjuvad kõrgete ja lühikeste lainetega tormid rängalt, sest need erodeerivad kaldaid, tekitavad uusi liivavalle ja muudavad seadmete paigaldamise keeruliseks. Kõige selle tõttu on merd vaevarikas, aga ka paeluv uurida. Meil on palju uurimisvahendeid: saame kaardistada merepõhja, mõõta vee temperatuuri, soolsust ja teisi parameetreid, ning kuulata veealust maailma mikrofonide abil. Kuid need meetodid annavad meile sageli vaid hetkepilte. Kas reostus toimub just sellel hetkel, kui me vaatame ning selles kohas, mida me vaatame? Kuidas mõjutab veealune müra tegelikult mereelustikku? Neile küsimustele vastuseid otsides saavadki kokku teadus, tehnoloogia ja tehisintellekt. Meil tuleb ja me saame sukelduda aina sügavamale, mitte ainult füüsiliselt, vaid ka digitaalselt. Me „kuulame“ veealust maailma rõhusignaalide kaudu ning keerame selle uudse lähenemisega Läänemere hästi hoitud saladuste heli valjemaks. „Läänemeri seisab silmitsi mitmete keskkonnaprobleemidega – alates reostusest ja lõpetades kliimamuutustest tingitud mõjudega.“ Randmelt lainetesse Võite olla üllatunud, kui kuulete, et veealuste saladuste avamise võti asub sõna otseses mõttes teie randmel! Rõhuandurid on meie igapäevased kaaslased, neid leidub nutikellades, ilmajaamades ja autodes. Need on odavad, töökindlad ja neid on kasutatud juba aastaid. Ookeanis läheb neid tavaliselt vaja sügavuse või lainekõrguse mõõtmiseks. Kuid tegelikult võivad isegi kõige väiksemad rõhumuutused öelda meile palju rohkem, kui arvame. Näiteks jätab mööduv laev maha oma unikaalse „rõhujälje“ – surve mustri, mille järgi saab tuvastada selle olemasolu, suuruse ja isegi liikumiskiiruse. Pindlainete tõus ja mõõn ning veealuste hoovuste keerised põhjustavad peeneid rõhumuutusi. Reoveeheide, mis on mõnikord nähtamatu, võib muuta kohalikke hoovusi või tekitada selgeid rõhumuutusi. Kui õpime rõhuga seotud signaale õigesti tõlgendama, ei saa me vaadata veealusest maailmast mitte ainult pilte, vaid lausa filmi. „Kui õpime rõhuga seotud signaale õigesti tõlgendama, ei saa me vaadata veealusest maailmast mitte ainult pilte, vaid lausa filmi.“ Meie veealused detektiivid Me uurimegi TalTechi biorobootika keskuses parasjagu, kuidas võivad ookeaniseires saada tavalistest rõhuanduritest võimsad tööriistad. Siin tasub mainida hüdromasti, mis toimib kui merepõhja ankurdatud ülitundlik „vurrukarv“. Tegu on spetsiaalselt disainitud mastiga, mis võngub kaasa veevooluga. Mast mõõdab vee vibratsioone, mis võimaldab koguda andmeid merepõhja hoovuste ja jõudude kohta. See aitab meil mõista, kuidas tekivad liivavallid ja kuidas mõjutavad hoovused veealuseid struktuure. Lisaks on meil vaatluse all ainulaadsed loodusnähtused nagu süvaveekerge ehk uhkvool, mille mõjul muutub kaldalähedane vesi soojal suvepäeval äkitselt jääkülmaks. Nüüd teate, mis teid tabas, kui järgmine kord randa lähete ja külm teid ära tahab võtta! DPSS (ingl Differential Pressure Sensor Speedometer) on rõhuanduriga kiirusmõõdik, kompaktne ja taskukohane seade, mis mõõdab kahe punkti vahelist rõhuerinevust. Veealusele robotile paigaldatuna võimaldab see „tunda“ robotil ümbritsevat veevoolu kiirust, aitab tal navigeerida ja oma keskkonda hoomata. Oleme kasutanud nende andurite võrgustikke ka selleks, et leida peidetud segunemisvööndeid, s.t kohti kus mageveelised jõed saavad kokku soolase merega. Sellised vööndid on ökoloogiliselt üliolulised, olgugi et paljale silmale on need peaaegu nähtamatud. Ometi suutsid meie andurid tuvastada turbulentse segunemise põhjustatud pisikesi kõrgsageduslikke rõhukõikumisi. Teisisõnu, me „nägime“ piiri, mida polnud võimeline nägema ükski silm. DPSS-süsteemi katsetati edukalt Norras Trondheimi fjordis, mis tõestas, kuivõrd tundlike süsteemidega on tegu. Biorobootika keskuse eesmärk on luua odavaid, kergesti paigaldatavaid rõhuandureid ja seada need üles Läänemere eri osadesse, nii et oleks võimalik tekitada andurivõrk. Andmete kogumise mõttes ei tähenda see ainult varvaste vette pistmist; me sukeldume pea ees nutikamatesse andmetesse. „Biorobootika keskuse eesmärk on luua odavaid, kergesti paigaldatavaid rõhuandureid ja seada need üles Läänemere eri osadesse, nii et oleks võimalik tekitada andurivõrk.“ Miks keskenduda rõhule? Läänemerel on oma ainulaadne „rõhutunnus“, mida kujundavad madalus, spetsiifilised laine- ja hoovusmustrid ning aktiivne inimtegevus. Läänemere lainetes on peidus iseloom, ja mis veel parem, seda iseloomu uurivad rõhuandurid on odavad, töökindlad ja kasutusvalmis. Need mereseire avastamata pärlid on valmis töötama kõrvuti olemasolevate vahenditega. Nad ei tõmba endale tähelepanu, vaid täidavad vaikselt olulisi lünki. Selline andurivõrk aitab saastajad teolt tabada, s.t tuvastada ebaseaduslikult jäätmeid merre laskvad laevad nende selge merelise „sõrmejälje“ järgi, mida ükski kinnas varjata ei suuda! Nende anduritega ei leiuta me jalgratast, vaid kasutame efektiivsemalt olemasolevat. Süsteem aitab meil jälgida ranniku tervist, s.t mõõta, kuidas laevade kiiluveed ja muutuvad hoovused kaldaid kulutavad. Me saame jälgida veealuste uurijate kombel setete liikumist ning ajada hoovustes taga vihjeid et paljastada, kuhu kadus jalge alt pühitud liiv. See on ülioluline teave rannikulinnadele, mis püüavad säilitada oma kauneid mereäärseid promenaade, ja sadamatele, mille eesmärk on hoida oma laevad kindlalt vees, mitte liivavallidel. „Andurivõrk aitab saastajad teolt tabada, s.t tuvastada ebaseaduslikult jäätmeid merre laskvad laevad nende selge merelise „sõrmejälje“ järgi, mida ükski kinnas varjata ei suuda!“ Sukeldu koos meiega! Läänemere mõistmise ja kaitsmise väljakutsed on sügavad, kuid avastamis- ja uuendusvõimalused ulatuvad veelgi sügavamale. Meie missiooniks on paljastada, mis seal põhjas õieti peidus on. Meile kuluksid ära nutikad ja uudishimulikud pead, kes koos meiega vette sukelduksid. Kui oled kunagi tahtnud tegeleda veealuse robootikaga, dekodeerida merre peidetud signaale, õpetada tehisintellekti Maa parimaks sõbraks või avastada Läänemere tegelikke mõistatusi, siis ootame sinult kirja. Olgu see siis uurimisprojekt, magistritöö või lihtsalt idee, mis ei anna rahu – oleme üksainus suur kõrv, valmis pakkuma konstruktiivset tagasisidet, et aidata su ideedel küpseda. Haara kaasa oma varustus ja uudishimu, lase end hoovusel kanda ning tule avastama nähtamatut Läänemerd! Koos lööme laineid seal, kus on  see kõige olulisem. „Läänemere mõistmise ja kaitsmise väljakutsed on sügavad, kuid avastamis- ja uuendusvõimalused ulatuvad veelgi sügavamale.“