Kuus TalTechi teadustööd, mis võivad muuta maailma

Kuus TalTechi teadustööd, mis võivad muuta maailma. 09.07.2025. Kes oleks veel hiljuti uskunud, et põlevkivitööstusest saab rääkida kui rohelisest tootmisest, et maja sisekliimat saab analüüsida reaalajas, et Eesti teadlaste loodud süsteem suudab jäljendada inimaju tööd, et “saepurust sai” võib olla päris maitsev, või et narkotesti saab teha laborist kaugel ja vaid minutitega! Igatahes sisaldab äsjane nimekiri TalTechi teadlaste osalusel valminud lahendusi, millest mõnedki on jõudnud juba ettevõtete huviorbiiti – sellal kui teised otsivad sinna teed. Millised on TalTechi viimaste aastate silmapaistvamad, ettevõtete huviorbiiti jõudnud teadusprojektid? Põlevkivi uus elu  Kerogen OÜ toel käivitatud Kerox-projektid seovad TalTechi teaduse otseselt ettevõtlusega. Kerox III projektiga loodi tehnoloogia, mis võimaldab muuta Eesti põlevkivi otsejoones väärtuslikeks keemilisteks aineteks – näiteks dikarboksüülhapeteks – ilma et peaks tootma esmalt õli või energiat. Lühendatud protsess ei vähenda mitte ainult tootmise keskkonnamõju, vaid tõstab ka mitmes tööstusharus toodete konkurentsivõimet. Kuigi Kerogeni fookus on seni olnud eelkõige põlevkivil, on ettevõtte teadusmeeskond hakanud oma tegevusvaldkonda laiendama. Ettevõte osaleb ühes turba väärindamise projektis ning mitmes ringmajandusega tegelevas konsortsiumis. Samuti jätkuvad põlevkivialased uuringud, sedapuhku uue teadus- ja arendustegevuse programmiga, mis võimaldab uurida eeskätt aherainemägedele ladestatud jääkpõlevkivi kasutusvõimalusi. Vahetu energiakokkuhoid Thinnect OÜ arendab IoT-lahendusi ja energiasäästlikke tehnoloogiaid. Ettevõte toetub oma tegevuses TalTechi teadlaste algoritmidel põhinevale DigiAuditi platvormile – seda turustatakse ThinFacility nime alt –, mis võimaldab koguda ja analüüsida vahetult hoonete energiakasutuse ja sisekliima kohta käivaid andmeid. 2024. aasta alguses alustati koostööd R8 Technologiesiga, mille AI-põhised süsteemid tegutsevad juba kahekümnes riigis. Koostöö eesmärk oli viia ellu R8 pakutavat energiakokkuhoidu ning taotleda hoonetele energiasäästlike tehnoloogiate ettevõtte Thinnecti ja TalTechi koostöös arendatud Digiauditi algoritmide toel KEK-ehk kaalutud energiakasutuse märgist. Koostöö käigus tõstatus aga oluline probleem: arvutusliku energiatõhususe (ETA) ja kaalutud energiakasutuse metodoloogia ei arvesta piisavalt hoone kasutusintensiivsusega, mistõttu jäävad ebasoodsasse olukorda need ehitised, mida kasutatakse aktiivsemalt, kui metodoloogia ette on näinud. „Tänu sellele, et R8 Technologies tõi DigiAuditi abil antud probleemi esile, on kavas hoonete energiaklassi määrust muuta, sest see võimaldaks määrata hoonete energiaklassi õiglasemalt,” selgitas Thinnect asutaja ja TalTechi vilistlane Jürgo-Sören Preden. Autonoomsed laevad ja närvivõrgud  TalTechi esimene hargettevõte Mindchip ühendab oma töös tehisintellekti ja neuroteaduse, kuna loob süsteeme, mis suudavad jäljendada inimaju tööprotsesse ning juhtida autonoomseid laevu. Ettevõte arendab peamiselt autonoomseid laevu, kasutades oma lahendustes tipptasemel tehisintellekti ja närvivõrke. Seni on välja töötatud kolm robotlaeva, neist viimane on mõeldud eemaldama sadamates prügi ja tõrjuma õlireostust. Kahasse Euroopa Kosmoseagentuuriga viiakse koos läbi pilootprojekti, mille käigus saadetakse robotlaev satelliitandmete kalibreerimiseks kindlasse piirkonda merepõhja sügavust mõõtma. Samuti teeb MindChip tööd arendusprojektiga, mille sihiks on luua Inglismaa ja Hollandi vaheliseks ühenduseks isesõitev praam. Hiljuti õnnestus MindChipil registreerida Euroopa tasandil patenditaotlus isekohaneval tehisintellektil põhineva kapteni tehnoloogiaks, mis on juba praegu äratanud märkimisväärset huvi. MindChipi juhi ja TalTechi teaduri Heigo Mõlderi hinnangul saab autonoomsetest robotlaevadest lähitulevikus oluline töövahend nii tsiviil- kui ka kaitsevaldkonnas. Nimetatud saavutused vaid kinnitavad, et ettevõte suudab pakkuda merenduses innovaatilisi lahendusi. Kõrvalproduktid tooraineks Iduettevõte Äio muudab puidu- ja põllumajandusjäätmed väärtuslikeks ressurssideks, arendades nendest uusi toiduõlisid ja rasvu. Tallinna Tehnikaülikooli professori Petri-Jaan Lahtvee ja Brasiilia teadlase Nemailla Bonturi välja töötatud tehnoloogia võimaldab muuta saepurust eraldatud suhkrud spetsiaalse pärmi abil tervislikeks rasvadeks ja õlideks. See lähenemine pakub puhtamat ja nutikamat alternatiivi keskkonda koormavatele toorainetele, nagu palmiõli, loomsed rasvad ja kookosõli. Kuigi ettevõtte esmane fookus on olnud toiduainetööstusel, näeb Äio suurt kasvupotentsiaali ka kosmeetika-, farmaatsia- ja kodukeemia valdkonnas. „Kosmeetikatööstus kuulub juba täna meie jaoks oluliste sihtsektorite hulka, sest Äio õlid ja rasvad suudaksid seal pakkuda mitmeid eeliseid – need on stabiilsed, puhta koostisega, jätkusuutlikult toodetud ning neis pole loomseid rasvu,“ selgitas Äio kommertsialiseerimisjuht Mariane Barrier. Kosmeetikaturule sisenemiseks on astutud ka esimesed sammud – see on kavas viia läbi 2026. aastaks, samal ajal tegeletakse aktiivselt ka vajalike lubade taotlemise ja tootearendusega. Lisaks toodete mitmekülgsusele rõhutab Äio oma ringmajandusealast panust: ettevõtte tehnoloogia võimaldab väärindada erinevate tööstusharude orgaanilisi kõrvalprodukte, sest muudab need säästlikeks, biopõhisteks rasvadeks ja õlideks. Äio pikaajaline visioon on asendada mitmes tööstusharus mittesäästlikud rasvad ja õlid loodushoidlike alternatiividega – alates toidust ja kosmeetikast kuni kemikaalide ja võimalike ravimiteni. Laborita narkotest Tallinna Tehnikaülikooli nooremprofessor Jekaterina Mazina-Šinkari käe all asutatud idufirma SafePAS on loonud kaasaskantava seadme Drug Hunter, mis parandab narkootikumide testimise standardeid. Seade kasutab süljeproove ja võimaldab saada täpsed tulemused vähem kui kuue minuti jooksul. Politseitöö kontekstis pakub sedavõrd efektiivne seade traditsiooniliste labori- või kiirtestide kõrvale või asemele usaldusväärset alternatiivi. 2023. aastal pälvis seade Europoli innovatsiooniauhinna ja 2025. aasta sTARTUp Day festivalil sai SafePAS kaasa suurima investeeringu. Kiire ja andekas renoveerija TalTechi vilistlase Joosep Viigi ja professori Ergo Pikase eestvedamisel loodud iduettevõte Renokratt pakub tehisintellektil põhinevat tööriista, mis lihtsustab korterelamute renoveerimist. Platvorm ühendab Ehitisregistri, Maa-ameti ja TalTechi andmed, mis võimaldab modelleerida tehnilistel konsultantidel ja korteriühistutel erinevaid renoveerimisstsenaariume ning hinnata kulusid ja energiatõhususe mõju. Teadustööst inspireeritud Renokratt võitis 2024. aastal AEC Hackathoni peaauhinna. Ettevõte osaleb rohetehonoloogiate kiirendis Beamline ja püüab saada jala maha Saksamaa turul, et panustada Euroopa rohepöörde eesmärkidesse.​ Kõik innovaatorid, kellel ülalpool korraks peatusime, näitavad, kuidas TalTechi teadustöö ja ettevõtlus saavad üheskoos muuta mitte ainult tehnoloogilist maastikku, vaid ka meie igapäevaelu. Energiatõhusatest lahendustest autonoomsete süsteemide ja nutikate turvalahendusteni ulatuvad uued tehnoloogiad loovad aluse puhtamale ja jätkusuutlikumale tulevikule.