Kuidas pidada pikka idu?

Kuidas pidada pikka idu?. 19.03.2025. Viimaste aastate maailmasündmused on tõstnud fookusesse kaitsetehnoloogia ja julgeolekuga seotud innovatsiooni. „Kaitsevaldkond on väga aktuaalne, eriti kui arvestada praegust geopoliitilist olukorda,“ kinnitas Elbrecht. Lisaks sellele on hakanud paljusid valdkondi mõjutama süvatehnoloogia ja tehisintellekti areng. Tervisetehnoloogia ja kaitseinnovatsioon – tuleviku kasvuvaldkonnad Jätkuval tõusuteel on tervisetehnoloogia. „Ma arvan, et tervisetehnoloogia alal tehakse läbimurdeid, mida me täna veel ei oska ettegi kujutada,“ ütles Elbrecht. Tervishoiu ja tehnoloogia sümbioos loob uusi võimalusi personaalmeditsiinist kuni vaimse tervise lahendusteni välja. Eestis on alates 2023. aastast tegutsenud NATO DIANA (Defence Innovation Accelerator for the North Atlantic) innovatsioonikiirendi, mis keskendub kaitse- ja julgeolekutehnoloogiate arendamisele. Osalemine NATO DIANA programmis annab iduettevõtetele ligipääsu testimisvõimalustele ja kontaktidele, mida muidu oleks keerulisem saada. Elbrecht rääkis, et huvi kaitsetehnoloogia vastu on kasvanud. Kui 2024. aastal alustanud NATO DIANA kiirenditesse kandideeris üle kogu alliansi rohkem kui 1300 iduettevõtet, siis 2025. aastal juba enam kui 2600. „See näitab, et kaitsevaldkond on iduettevõtjate jaoks järjest atraktiivsem,“ märkis Elbrecht. Samas on oluline mainida, et kiirendis arendatakse kahese kasutusega tehnoloogiaid, st tehnoloogiaid saab kasutada nii tsiviil- kui ka kaitseotstarbel. Tehnoloogiariik Eesti: endiselt innovatsiooni esirinnas? Eestit on aastaid seatud digitehnoloogiate vallas eeskujuks, kuid kas see eelis on säilinud? „Me oleme tehnoloogiatega nii harjunud, et ei pruugi enam märgata, kui palju digilahendused meie igapäevaelu mõjutavad. Kui viibid riigis, kus sul tuleb takso tellimiseks kusagile helistada, saad aru, kuivõrd arenenud Eesti tegelikult on.“ “Me oleme tehnoloogiatega nii harjunud, et ei pruugi enam märgata, kui palju digilahendused meie igapäevaelu mõjutavad. Kui viibid riigis, kus sul tuleb takso tellimiseks kusagile helistada, saad aru, kuivõrd arenenud Eesti tegelikult on.” Siiski pole digiriigi staatus iseenesestmõistetav, sest konkurents on tihe ning teised riigid arenevad kiiresti. „Me peame endiselt keskenduma uuendustele, et säilitada oma positsiooni.“ Eesti iduettevõtetel on mitmeid tugevaid eeliseid, kuid leidub ka küsitavusi. „Eesti on väike, aga suurepärane koht, kus testida ja valideerida oma ideid. Samas jäävad meie rahalised võimalused võrreldes suuremate riikidega piiratuks,“ märkis Elbrecht. Eesti idufirmad ei saa endale lubada vaid kohaliku turu piiratust – edu peitub globaalses mõtteviisis ja ambitsioonis luua tervet maailma kõnetavaid lahendusi. Edu valem: õige meeskond, tugev idee ja turu valideerimine Investorite huvi sõltub sageli hetkesuundumustest. Kui varem pöörati rohkem tähelepanu üldistele digitehnoloogiatele, siis täna on fookuses kaitsetehnoloogia, tehisintellekt ja tervisetehnoloogia. Muud digilahendused võivad olla vähem atraktiivsed, kuid see ei tähenda, et neil poleks turgu. Elbrecht rääkis, et eduka iduettevõtte loomine sõltub paljuski meeskonnast, ideest ja ajastusest. Oluline on kohe alguses läbi rääkida, miks keegi start-up’is osaleb ja milline on nende motivatsioon. Kui meeskond ei ole ühel lainel või kui tekivad rahalised erimeelsused, võib see viia kiiresti ettevõtte lagunemiseni. Veel üks kriitiline tegur on turu valideerimine. „Kui sa ei taha oma ideed kellegagi jagada, kuidas sa plaanid edasi liikuda?“ küsis Elbrecht. Kui iduettevõte ei testi oma toodet või teenust piisavalt varakult, võib ta turul sageli hätta jääda. “Kui sa ei taha oma ideed kellegagi jagada, kuidas sa plaanid edasi liikuda.” Statistika järgi on edukuse määr iduettevõtluses suhteliselt madal – hinnanguliselt ei jõua 90% iduettevõtetest kunagi laiemale turule või lõpetatakse nende tegevus esimese paari aasta jooksul. Tehnopoli Startup Inkubaatori juures tegutsevatel idudel on see protsent siiski kõrgem: „Meil jääb ellu umbes 60%, mis on selles valdkonnas tegelikult väga hea tulemus.“ Kummutades iduettevõtluse müüte Idumaailm võib paista väljastpoolt glamuurne ja murevaba – kontorikoerad, karastusjookidega külmkapid ja vaba graafik. Tegelikult kubiseb valdkond väljakutsetest ja riskidest. „Start-up-maailm on väljakutsuvalt põnev. Alustades võib tunduda, et tuleb teha kõike korraga, kuigi tegelikult on vaja valida fookus ja leida hea tiim.“ Iduettevõtlus ei sobi kõigile ning see nõuab ka teatud isikuomadusi. „Kui sa oled juba otsustanud, et tahad luua iduettevõtet, siis oled juba astunud esimese sammu ja jätnud kõrvale eestlaslikku tagasihoidlikkuse,“ märkis Elbrecht. Edukad iduettevõtjad on julged, riskialtid ja suudavad pidevalt uute olukordadega kohaneda. “Kui sa oled juba otsustanud, et tahad luua iduettevõtet, siis oled juba astunud esimese sammu ja jätnud kõrvale eestlaslikku tagasihoidlikkuse.” Ta rõhutas, et iduettevõtlus pole kindlasti kindla peale minek – see tähendab pidevat testimist, katsetamist ja vajadusel tuleb muuta suunda. „Oluline on taluda pinget ja suuta kiirelt otsuseid langetada.“ Iduettevõtluse maailm nõuab ka tugevat ajaplaneerimise oskust, kuna paljud alustavad ettevõtjad teevad ettevõtluse kõrvalt muid töid. Eesti järgmised suuremad start-up-edulood võivad Elbrechti hinnangul tulla just tervisetehnoloogia ja kaitseinnovatsiooni vallast. „Vaimne tervis, kaitseinnovatsioon – nendel aladel toimub praegu kõige suurem kasv.“ Mis on edu võti? „Oluline on panna paika tugev meeskond ja selge siht. Ja ära unusta tähistada väikeseid võite – iga edasiviiv samm on saavutus!“ soovitas Elbrecht lõpetuseks