Kuidas loodi Tallinna laululava?

Kuidas loodi Tallinna laululava?. 04.07.2025. Esimene Tallinna laululava valmis juba 1928. aastal. Koorid olid võimsad, kuid nende hääl ei kandunud hästi väljaku kaugematesse servadesse. Aja jooksul väsis ka lava ise. 1957. aastal kuulutati uue laululava projekteerimiseks välja arhitektuurikonkurss, mille võitis toonane tunnustatud arhitekt Alar Kotli. Kotli kujutles uut laululava kui pasunat ja valmistas selle illustreerimiseks papist maketi. Et see idee ellu viia, polnud muud võimalust, kui kaasata Eesti parim konstruktor – tunnustatud ehitusinsener Heinrich Laul. Konstruktsioonimudelist sündis ainulaadne ehitis Heinrich Laul, tollase Tallinna Polütehnilise Instituudi (tänase TalTechi) ehitusteaduskonna dekaan, oli 20. sajandi üks silmapaistvamaid Eesti insenere ja ehitusteadlasi. Oma karjääri jooksul osales ta muu hulgas Pärnu rannakohviku, hotelli Palace ja Kadrioru staadioni tribüüni rajamisel, samuti sõjas kannatada saanud Estonia teatri taastamisel. Laul selgitas, et pasunakujulise kõlakatte saavutamiseks tuleb laululavale luua kaks kaart – tagumine ja esimene. Oli eriti oluline, et eesmisel kaarel ei tohtinud olla allpool mingeid tugesid – vastasel juhul poleks lauljad pääsenud kaare alla esinema. Nii kujuneski välja keerukas, kuid nutikas rippsüsteem. Tallinna laululava külastanud inimesed küsivad sageli: kus see „teine kaar“ siis asub? Me teame hästi eesmist kaart – seda, mille all lauljad seisavad. Tagumine raudbetoonkaar toetub aga lava tagaseina postidele. Eesmisel, terastorudest koosnev ja osaliselt betooniga täidetud kaarel aitavad „rippuda“ kahe kaare vahele pingutatud trossid. Just selline konstruktsioonilahendus tegi laululavast erilise ja oma aja kohta erakordselt keerulise projekti. Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna emeriitprofessor Karl Õiger on öelnud, et just see rippsüsteem muutis laululava konstruktsiooni ainulaadseks. Õiger ise õppis laululava sobivuskatsete ajal instituudis. Laululava konstruktsiooni vastupidavust katsetati Tallinna Polütehnilise Instituudi laboris, mille tööd juhtis Heinrich Laul. Karl Õiger meenutas, et iga suurema projekti puhul valmistati algul makett, mida hakati koormuse all katsetama. Seejärel hinnati looduslike tegurite mõju konstruktsioonile. „Heinrich Laul ütles alati, et mudeli katsetamine oligi laululava projekteerimine,“ meenutas Õiger. TalTechi inseneriteaduskonna emeriitprofessor Karl Õiger ütleb, et just rippsüsteem muutis laululava konstruktsiooni ainulaadseks. Trossid, mille vastupidavus üllatas Kui laululava 1960. aastal valmis, andis trosside tootja neile 20-aastase garantii. Katuse kandekonstruktsioon toetub 12 nõgusale kandetrossile ning seda jäigastavad 19 kumerat abitrossi. Trossid on suletud, kolmekihilised ja nende läbimõõt on 38,5 millimeetrit. Kui garantiiaeg oli mitmekordselt ületatud, otsustati kontrollida trosside seisukorda. Selleks tuli üks kandetross välja vahetada ja uurida trossi seestpoolt. Selline töö oli aga väga riskantne – viis-kuus suurt ehitusettevõtet keeldusid trossi kontrollimast, sest kardeti, et midagi võib valesti minna. Lõpuks leidus siiski üks sillaehitusfirma, kes oli valmis töö ette võtma. Katsetused näitasid, et olemasolevad trossid on piisavalt tugevad, et neid võib julgelt kasutada veel vähemalt 20–25 aastat. 2019. aastal vahetati välja laululava katuse puitkonstruktsioonid ning trossid puhastati, sh töödeldi neid korrosiooni vastu. „Exegi monumentum“ – ma püstitasin endale monumendi Laulupidu ja Tallinna laululava on eestlastele sügava tähendusega. Karl Õiger tunnistas, et temalgi jääb sõnadest puudu, kui tuleb rääkida koha tähendusest. „Nõukogude ajal oli just laululava see paik, kus sai välja öelda, mida eesti rahvas tegelikult mõtleb. Kui ametlikult tuli laulda Leninist, siis lõpuks lauldi ikkagi Ernesaksa,“ meenutas ta. „Laululava on sümbol, mida tuleb hoida, maksku mis maksab.“ Noori ehitusinseneriks pürgijaid motiveerib Õiger tõdemusega, et nende töö tulemused võivad jääda inimestele aastakümneteks, isegi sajanditeks näha ja kestma. „Soovitan noortel tegutseda nii, nagu ütles Horatius: Exegi monumentum – ma püstitasin endale monumendi!“ Artikkel tugineb Karl Õigeri intervjuule teledokumentaalfilmis „Mõistuse ja käega: 100 aastat innovatsiooni“ ning raamatule „Tallinna Tehnikaülikool 1918–2018“.