Doktorant
Eesti väikese ja keskmise suurusega tootmisettevõtte teekond ringmajanduseni on mitmepalgeline ja mõjutatud paljudest faktoritest.
Praegusel ärimaastikul on jätkusuutlikkus enam kui moesõna – see on strateegiline vajadus, eriti pikaaegse konkurentsivõime mõttes. Ning ettevõtlikkust toetava keskkonna ning digiuuendustega Eesti on jätkusuutlikkusega seotud võimaluste avastamiseks suurepärane koht.
Euroopa on võtnud sihiks jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni, mis tähendab ettevõtetele pakilist vajadust keskkonnahoiu järele. Keskkonnasäästlikkus ei aita ainult olla vastavuses olemasolevate regulatsioonidega, ent vähendab ka uutest regulatsioonidest tulenevaid ümberkorraldusi. Nõnda saab muuhulgas hoida konkurentsieelist ning vähendada tegevuskulusid.
Eesti majandus on suunatud ekspordile ning seega mängivad jätkusuutlikkuse küsimused kaalukat rolli ka olulistel sihtturgudel tegutsemiseks.
TalTechi teadlaste värskes uuringus koguti Eesti Kaubandus-Tööstuskoja abiga 78 vastust ning leiti kolm peamist teekonda ringmajanduseni.
Esiteks: vastamine nõudlusele. Sellel rajal võetakse suund ringmajandusele klientide või koostööpartnerite nõudmisel. Ettevõtted muudavad oma tegutsemist jätkusuutlikkumaks ning jõuavad ringmajanduseni.
Selle teekonna puhul on oluline olla ühenduses nii partnerite kui ka klientidega. Tuleb küsida neilt tagasisidet ning uurida jätkusuutlike tegevusvõimaluste kohta. Jätkusuutlike teenuste ning toodete arendamiseks on vaja koostööd.
Samuti on oluline seda teed valides ehitada usaldusel, läbipaistvusel ning ühisel jätkusuutlikkusel põhinevaid suhteid. Avatud suhtlus aitab vahetada mõtteid, jagada muresid ning luua üheskoos jätkusuutlikke lahendusi.
Teiseks: sotsiaalne surve ilma ärisurveta, mille puhul jõutakse jätkusuutlikkuseni aktivismi või teavituskampaania kaudu.
Siin rajal on oluline olla informeeritud ja vastuvõtlik. Tuleb hoida silma peal nii ühiskondlikel trendidel, teavituskampaaniatel kui ka tarbijate eelistustel. Muutuvate ootustega kaasas käimiseks on vaja jälgida sotsiaalmeediat, valdkondlikke foorumeid ning turu-uuringuid.
Pühendumist jätkusuutlikkusele tuleb demonstreerida läbipaistva kommunikatsiooni ja tegevuste toel. Ühiskondlikke väärtusi kandvate võimaluste hulka saab arvata näiteks jätkusuutlikuma pakendamise, taastuvenergia kasutamise või süsinikujalajälje vähendamise.
Tuleb suhelda erinevate huvigruppidega. Ettevõtte kuuluvuse näitamiseks sobivad erinevad jätkusuutlikkuse initsiatiivid, kogukonnaüritused ning sotsiaalse vastutustunde programmid. Kasuks tuleb suhtlus kohalike huvigruppide, mittetulundusühingute ning keskkonnakaitset väärtustavate organisatsioonidega, mis võimaldab kasvatada nende toetamise kaudu ettevõtte maineväärtust.
Kolmandaks: ärisurve koos tarnijapoolse nõudlusega. Siia alla kuuluvad konkurents, regulatsioonid ning tarnijate ootused. Selle võimaluse puhul pöörduvad ettevõtted ringmajanduse poole oma konkurentsivõime parandamiseks.
Siin tuleb kasuks vastata turusurvele ja regulatsioonidele proaktiivselt ning põimida jätkusuutlikke tegevusi oma äristrateegiasse. Samuti on hea hoida end kursis valdkonna standardite, seadusandlike nõuete ning konkurentide tegevusega.
Tuleb tugevdada koostööd tarneahela partneritega ehk tarnijate, edasimüüjate ning logistikapartneritega. See aitab kasutada ressursse tõhusamalt ning suurendada tarneahela keskkonnahoidlikust. Partnersuhted peaksid põhinema vastastikusel usaldusel, jagatud eesmärkidel ja teadmiste vahetamisel.
Vajalik on otsida võimalusi ressursikasutuse parandamiseks ja raiskamise vähendamiseks tarneahelas. Siia alla kuulub vähene laoseis ning nõudlusele vastav tootmine ning toote elutsükli hindamine. See kõik aitab keskkonda hoida.
Seejuures on oluline silmas pidada, et kolm nimetatud teekonda ei pruugi alati omavahel põimuda, vaid jätkusuutlikkuse eesmärgid ning strateegia sõltuvad nii võimalustest, ressurssidest kui erinevatest taustsüsteemidest.
