Kiibikeskus kui ellujäämisvõimalus

Kiibikeskus kui ellujäämisvõimalus. 26.05.2025. TalTechi Arvutisüsteemide instituudi professor ja EIS Kiibitehnoloogia kompetentsikeskuse Kiip projekti koordinaator Jaan Raik rõhutas, et kui aasta eest pidi ta veel põhjendama, miks vajab Eesti kiibialast kompetentsi, siis nüüd on olukord muutunud – ühiskond mõistab üha paremini, et kiipide disain ja arendus on nii tehnoloogia kui ka julgeoleku mõttes äärmiselt tähtis. Kiibid on mikroskoopilised elektroonikakomponendid, mis toimivad seadmete ajuna. Nad võimaldavad viia läbi keerukaid arvutusi ja juhtida erinevaid protsesse. Raik selgitab, et kiibid on hädavajalikud kõikjal – alates nutitelefonidest ja arvutitest kuni meditsiiniseadmete, tööstusautomaatika ja kaitsetehnoloogiateni. „Ülikoolid pääsevad küll ligi tipptasemel tarkvarale ja tehnoloogiatele, kuid ainult teadustöö ja õppe eesmärgil,“ täheldas ta. Viimase kümnendi jooksul on TalTechi Arvutisüsteemide instituut loonud kümmekond innovatiivset kiipi, püsides kindlalt maailma kiibiteaduse eesliinil. Kiibikeskuse projekti peamine eesmärk on pakkuda Eesti ettevõtetele ligipääsu kiibidisaini litsentsidele ja kiibitootmise võimalustele, mis muidu jääksid kõrgete litsentsitasude ja vastava kompetentsi puudumise tõttu kättesaamatuks. „Litsentside hinnad püsivad vahemikus ühest kuni viie miljoni euroni aastas. See on ka suurettevõtte jaoks märkimisväärne kulu. Küsimus pole ainult selles, kuidas saada hinda odavamaks vaid ka selles, kuidas neid keerulisi töövahendeid üldse efektiivselt kasutada,“ rõhutas Raik. Litsentside hinnad püsivad vahemikus ühest kuni viie miljoni euroni aastas. See on ka suurettevõtte jaoks märkimisväärne kulu. Küsimus pole ainult selles, kuidas saada hinda odavamaks vaid ka selles, kuidas neid keerulisi töövahendeid üldse efektiivselt kasutada. Turvalisus ja konkurentsivõime algavad kiipidest Raik selgitas, et kiibid on eriti olulised strateegilistes sektorites nagu kaitsetööstus, kus need tagavad droonide, radarite ja sidesüsteemide kuluefektiivsuse, turvalisuse ja töökindluse. Meditsiinis võimaldavad kiibid luua tehisintellektil põhinevaid diagnostika- ja ravilahendusi, autotööstuses juhivad need keerukaid ohutussüsteeme ja autonoomseid sõidukeid. „Eesti ettevõtted ei saa endale lubada, et nad sõltuvad täielikult välismaisest kiibidisainist. Tegu on sõltumatuse, turvalisuse ja konkurentsivõime küsimusega.“ “Eesti ettevõtted ei saa endale lubada, et nad sõltuvad täielikult välismaisest kiibidisainist. Tegu on sõltumatuse, turvalisuse ja konkurentsivõime küsimusega.“ Eesti tugevuseks selles valdkonnas võiks olla spetsialiseerumine niširakendustele ja fookusvaldkondadele. Kiip keskendub kolmele valdkonnale, milles Eesti kiibiteadus on olnud esirinnas: testimine ja töökindlus, kiipide turvalisus ning verifitseerimine ehk disaini korrektsuse kontroll. Lisaks sellele keskendutakse tehisintellekti kiipidele ning vabavaralistele lahendustele. Raik kinnitas, et Eestil on potentsiaali keskenduda kiipide disainile ja arendusele, mis aitaksid viia Eesti tööstuse rahvusvahelise konkurentsivõime tippu. „Ei ole realistlik saada laiatarbe protsessorite või kontrollerite tootjaks. Oluline on arendada nutikaid ja rakendustele suunatud lahendusi.“ Kiibitehnoloogia kompetentsikeskus Kiip alustas ametlikult tegevust 1. märtsil 2025, kuid töö projekti kallal algas juba eelmisel aastal. Tänaseks on keskuse poole pöördunud juba kakskümmend Eesti ettevõtet, kes näevad vajadust kiibiarenduse ja -disaini järele. „On ettevõtteid, mis on juba valmistanud prototüüpkiipe ning on ka neid, kes alles kaaluvad kiibitehnoloogia kasutuselevõttu,“ ütles Raik. Miks nüüd ja mitte varem? Raik meenutas, et aasta tagasi oli keeruline selgitada, miks Eesti vajab vastavat kompetentsi ja võimekust. Siin vaadati kiibitööstusele esialgu kitsalt kui tehase loomisele. Ent tänaseks on maailmas alles jäänud vaid üks firma, TSMC Taiwanilt, kes suudab tipptasemel kiibitehnoloogia tootmisega jätkata. Samas on kiibi väärtusahel palju laiem ning ligi 60% kasumist on nn tehaseta tööstusel, mis tegeleb kiibidisainiga. „On selge, et ilma kiibidisaini valdamata ei suuda Eesti tööstus luua tänapäeva standarditele vastavaid elektroonikatooteid.“ “On selge, et ilma kiibidisaini valdamata ei suuda Eesti tööstus luua tänapäeva standarditele vastavaid elektroonikatooteid.” Miks räägime kiipidest just nüüd, kuigi see tehnoloogia leiutati juba 1959. aastal? Seda enam, et kiipide tootmine hakkas Aasiasse nihkuma juba pea kaks aastakümmet tagasi. „Tol hetkel nägid vähesed selles ohtu. Maailm oli tollal oluliselt avatum ning tootmise siirdumine Aasiasse paistis vältimatu – see lubas märkimisväärset kulude kokkuhoidu ja tundus loogiline globaalse tarneahela osana,“ selgitas Raik. Viimastel aastatel on maailmas aset leidnud kriisid – alates COVID-19 pandeemia põhjustatud tarneahela häiretest kuni Hiina surve tõttu pingestuva olukorrani Taiwanis –, mis on ilmekalt näidanud, kui suurel määral sõltub Euroopa kiibitehnoloogias kolmandatest riikidest. „Sellest on saanud geopoliitiline ja tehnoloogilise suveräänsuse küsimus. Kes omab kiibikompetentsi, see tellib muusika ja dikteerib ka tingimused.“ Kiibiinseneride põud Kiibikeskuse loomine ei lahenda aga kõiki probleeme. „Suurim väljakutse on järelkasv – meil on suur kiibiinseneride põud. Tegelikult selle probleemiga on silmitsi kogu Euroopa,“ ütles Raik. TalTechis on kriisi leevendamiseks juba alustatud õppeprogrammide arendust ning plaanis on tihe koostöö ettevõtetega, et paremini mõista ja rahuldada nende vajadusi. „Meil on olemas tipptasemel teadusgrupid, seadmed ja infrastruktuur, mis võimaldavad nii õpet kui ka praktilist kiibiarendust. Küsimus on vaid selles, kas meil on piisavalt noori, kes kiibiarendusega seotud ala valida tahavad,“ tõdes Raik. Oluline on ka ülikoolide ja ettevõtete koostöö. TalTechil on plaanis korraldada ümarlaudu ja arutelusid, mis võimaldavad ettevõtete esindajatel jagada oma ootusi ja vajadusi. „Kui noored mõistavad, et kiibitehnoloogia pole pelgalt keeruline teooria, vaid reaalselt rakendatav ja hädavajalik oskus, siis ilmselt leidub ka rohkem motiveeritud õppijaid,“ selgitas Raik. “Kui noored mõistavad, et kiibitehnoloogia pole pelgalt keeruline teooria, vaid reaalselt rakendatav ja hädavajalik oskus, siis ilmselt leidub ka rohkem motiveeritud õppijaid.” Ent kuhu võiks Eesti kiibitehnoloogia viie aasta pärast jõuda? Raik on ettevaatlikult optimistlik. „Ma näen perspektiivi, et Eesti ettevõtted on suutnud selleks ajaks arendada maailmatasemel seadmeid, mis kasutavad Eestis disainitud kiipe. Samuti on tekkinud mitu kiibidisainiga tegelevat ettevõtet, millest vähemalt üks on rahvusvaheliselt edukas,“ visandas ta tulevikupildi. Samuti on oluline, et valdkonna inimesed saaksid pead kokku panna, ideid vahetada ja uusi koostöövõimalusi luua. Selleks pakub head võimalust 5. juunil toimuv TalTechi innovatsioonifestival, kus toimub ka paneeldiskussioon „Eesti Kiibikeskus: kellele ja milleks?“. Arutelus osalevad lisaks Jaan Raikile ka Metroserdi kiibikeskuse programmijuht Andres Mellik, Metroserdi droonitehnoloogiate valdkonnajuht Rainer Kivimäe ja Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi elektroonikainsener Vahur Kampus. „Seal saavad teadlased ja ettevõtjad arutada, kuidas edasi liikuda ja kuidas luua Eestis maailmatasemel arvestatav kiibi ökosüsteem,“ märkis Raik lõpetuseks. Kommentaar: Madis Kiisk, GScan arendusjuht GScan arendab looduslikul kiirgusel põhinevat tehnoloogiat, mis võimaldab turvaliselt ja täpselt vaadata suletud objektide sisse, määrata nende koostist ja hinnata seisukorda. GScan on üks neist ettevõtetest, kes soovib hakata ise kiibitehnoloogiat arendama. GScan näeb EIS Kiibitehnoloogia kompetentsikeskuses Kiip suurt potentsiaali edaspidiseks koostööks ning ootab, millal seal vastavat teenust pakkuma hakatakse. „Ootame, et kiibikeskus saaks hakata pakkuma kiibiarendusteenust. Loodame, et nad suudavad arendustööd pakkuda konkurentsivõimelise hinna ning mõistliku arenduskiirusega,“ ütles ta. Miks GScan kiipi vajab? GScani toode sisaldab kümneid tuhandeid signaalikanaleid, mistõttu peab signaalitöötluselektroonika maksumus ning elektrivõimsus olema väga madalad. Kiisk selgitas, et täna puuduvad turul lahendused, mis mõlemat nõuet korraga rahuldaks. „Erilahendusega kiip võimaldaks aga neid nõudeid täita – see on ka põhjus miks soovime kiibiarenduse teekonna ette võtta,“ rääkis ta.