Trialoogi toimetaja
Enefit Greeni juht ja TalTechi vilistlane Juhan Aguraiuja tõdes energiatehnoloogia instituudi erialapäeval, et tippjuhiks ei saada vaid hariduse, vaid ka elukogemuse kaudu. „Ükski töö pole alaväärne – kõike tuleb teha täie tõsiduse ja austusega,“ ütles ta, rõhutades, et hea juht mõistab nii süsteemi kui ka inimesi.
Ta tõdes, et ülikooliharidus on erialase arusaamise ja tausta vundament, millele toetub kõik muu. „Aga tippjuhi positsioonile on mind tänaseks viinud kõik see, mis on leidnud aset hariduse ümber.“
Enne kui Aguraiuja jõudis energeetikani, töötas ta kõikvõimalikes ametites, sealhulgas jõudis ta olla autojuht, töötada hotellis ja võtta osa filmivõtetest. Need kogemused õpetasid talle, et ka kõige „tavalisem“ töö annab juurde mõne eluks olulise oskuse.
„Ükski töö pole alaväärne – kõike tuleb teha täie tõsiduse ja austusega,“ rõhutas ta. See põhimõte on kujundanud Aguraiujast juhi, kes mõistab nii tehnilisi detaile kui ka inimeste panust. Tema sõnul tunneb hea juht süsteemi seestpoolt – nii sõna otseses kui ka ülekantud tähenduses.
Kui Aguraiuja viibis Eesti Energia Balti elektrijaamas praktikal, nägi ta katelt sõna otseses mõttes seestpoolt ja nägi ka seda, kuidas katelt puhastatakse, „Võib-olla oli see kogemus mõnes mõttes saatuslik, sest see aitas mul aru saada, et ma pole päris õiges kohas. Tahtsin tegeleda rohkem taastuvenergeetikaga.“
Aguraiuja sõnul õpetab tehniline haridus süsteemselt mõtlema. „Kui sa saad läbi soojusmassi levi termodünaamikast, siis ei tundu ühegi strateegilise energiaplaani tegemine enam keeruline,“ märkis ta muigega.
Ülikool kui testlabor
Kuigi Aguraiuja väärtustab tehnilist haridust, peab ta ülikoolihariduse tõeliseks väärtuseks õppetöö ümber toimuvat – tudengiorganisatsioone, koostööd ja suhtlust: „Ülikool andis mulle mitte ainult teadmisi, vaid ka keskkonna, kus sain tudengiorganisatsioonide kaudu riskivabalt proovida, mida tähendab olla juht.“ Tudengiprojektides ja aruteluringides õpitav enesekehtestamine ja meeskonnajuhtimine aitavad tema hinnangul inseneril juhiks kasvada.
Saadud kogemused õpetasid talle, et juhtimine ei seisne ainult otsuste langetamises, vaid ka oskuses teisi inimesi kuulata ja mõista. Ühtlasi sai Aguraiuja aru, et tehniline mõtlemine ja empaatia ei välista teineteist – vastupidi, need lisavad juhtimisele sügavust. Oskus siduda süsteemset ja inimlikku vaadet on aidanud tema sõnutsi jõuda Eesti energeetikutel tippu või selle lähedale.
„Ükski töö pole alaväärne – kõike tuleb teha täie tõsiduse ja austusega.”
Aguraiuja uskus juba keskkoolis, et meie energeetikatulevik on mitmekesine - tuul, päike, bioenergia, põlevkivi. Ja usub seda siiani. Foto: Enefit Green
Juht, kes mõistab süsteemi ja inimesi
Aguraiuja juhtimisfilosoofiat on kujundanud tõik, et ta on töötanud suuremasse süsteemi kuuluvates ettevõtetes. Töö Saksa kontserni Danpoweri Eesti filiaalis õpetas talle süsteemsust ja põhjalikkust: „Kui usaldad inimesi ja annad neile võimaluse, teevad nad oma töö ära. Samuti õppisin sakslastelt inimestest hoolimise olulisust.”
Edasi viis ametialane elu teda Põhjamaade kontserni Advenisse, kus ta sai osa kindla fookusega ning süsteemse ja strateegilise lähenemisega töökultuurist. Aguraiuja sõnul kiputakse Eestis sageli arvama, et produktiivsus tähendab suuremahulist tegutsemist, ent edu seisneb hoopis selles, et valitakse õiged tegevused. „Põhjamaades valitseb teistsugune lähenemine – tuleb keskenduda suure mõjuga tegevustele,“ sõnas ta.
Selline mõtteviis on aidanud Aguraiujal mõista karjääriarengut terviklikult. Ühtegi hüpet ei saa teha üleöö – selleks peab valmistuma aegamisi ja sammukaupa. Kui suuri projekte hakatakse viima ellu pisidetailidest, tuleb ka karjääri alustada väikestest, aga teadlikest valikutest.
„Kui usaldad inimesi ja annad neile võimaluse, teevad nad oma töö ära.“
Vastuvoolu ujuja
Aguraiuja sõnul peab hea juht suutma hoiduda päevapoliitika või trendide liigsest mõjust ning jääma kindlaks oma teadmistele ja analüüsile, isegi kui see tähendab vastuvoolu ujumist.
Ta meenutas, kuidas ta tegi keskkoolis uurimistöö Eesti energiasektorist 2050. aastal ning kuigi avalikkus rääkis toona tuumaenergiast kui Eesti energiavajaduste võimalikust lahendusest, uskus ta erinevalt teistest vestlusringil osalenud õpilastest, et meie energeetika tulevik koosneb erinevate allikate kombinatsioonist: „Uskusin juba siis, et meie tulevik on mitmekesine – tuul, päike, bioenergia, põlevkivi. Usun seda siiani.“
Aguraiuja lõpetas oma ettekande mõttega, mis võtab tema senise teekonna hästi kokku – juhiks ei sünnita, vaid kujunetakse, ning selle käigus õpitakse mõistma nii inimesi kui ka süsteeme. „Kui õpid soojusenergeetikat, aga tegeled selle kõrval veel mõne toreda asjaga, siis võib vabalt jõuda minu kombel tipu lähedale,“ sõnas ta lõpetuseks muigega.
„Kui õpid soojusenergeetikat, aga tegeled selle kõrval veel mõne toreda asjaga, siis võib vabalt jõuda minu kombel tipu lähedale.”
