Kas tehisintellekt on väikeriigi demokraatia ja julgeoleku tugi või oht?

Kas tehisintellekt on väikeriigi demokraatia ja julgeoleku tugi või oht?. 02.05.2025. Kas väikeriik saab olla oma saatuse peremees maailmas, kus mängureegleid kujundavad peamiselt suurriigid ja tehnoloogiahiiud? TalTechi inseneriteaduskonna professori Tauno Otto sõnul saab väikeriik jõuda tarkvaratasandil autonoomiani, kui kasutab Euroopa Liidu ressursse ja arendab avatud digitaalseid kaksikuid ning kohandatud keelemudeleid. Digitaalsed kaksikud aitavad vähendada sõltuvust välismaistest testkeskkondadest ning annavad võimaluse kriitilisi süsteeme põhjalikult testida ja kriisiolukordades efektiivselt juhtida. Otto hinnangul võimaldavad kohapeal arendatud ja kontrollitavad digitaalsed lahendused säilitada väikeriigi tehnoloogilist sõltumatust ja turvalisust. Digitaalsed kaksikud toimivad kui turvalised laborid, mis võimaldavad Eestil stresstestida enne reaalset juurutust AI-mudeleid, küberrünnete stsenaariume ja talitluspidavuse protseduure, ilma et riskitaks füüsilise taristu või teenuse häiretega. „Eestile annavad konkreetse eelise  koostöös TalTechiga rajatavad Tallinna digitaalse kaksiku linnamudelid ning meie enda tööstuslikud testlaborid, millega loome AI-põhiste digieksperimentide ja kriisihaldusõppuste läbiviimiseks omaenda platvormi ning vähendame sõltuvust välismaistest testkeskkondadest,“ ütles Otto. “Kui Eesti teadlastel ja inseneridel puudub ligipääs tippkiipidele, võib see pidurdada meie arendusi.” Riistvara osas sõltub Eesti vältimatult välisriikidest. „Kui Eesti teadlastel ja inseneridel puudub ligipääs tippkiipidele, võib see pidurdada meie arendusi,“ rääkis TalTechi infotehnoloogia teaduskonna professor Maksim Jenihhin. Tema sõnul on tehnoloogiline sõltuvus tõsine riiklik risk, mis võib kriisides või poliitilistes pingetes kiiresti eskaleeruda. Tööstus kui peamine sihtmärk Kui tehnoloogiasõltuvust võib pidada pikaajaliseks strateegiliseks riskiks, siis küberrünnakud on juba praegu igapäevane reaalsus. Otto tõdes, et maailmas satub kõige sagedamini küberrünnakute sihtmärgiks tööstussektor – 26% rünnakutest on suunatud just sinna. Kõige rohkem rünnakuid viiakse läbi sealse tööstusomandi ehk intellektuaalomandi pärast. „Iga Eesti või mõne muu väikeriigi tööstusettevõte peab arvestama, et küberrünnakute puhul pole küsimus enam „kas“, vaid „millal“,“ ütles ta. “Iga Eesti või mõne muu väikeriigi tööstusettevõte peab arvestama, et küberrünnakute puhul pole küsimus enam „kas“, vaid „millal“.” Tehisintellekt suudab aidata analüüsida suuri andmemahtusid ja tuvastada rünnakumustreid inimesest kiiremini. Samas rõhutas TalTechi infotehnoloogia teaduskonna professor Rain Ottis, et tehisintellektile ei tohiks anda otsustusõigust. „Tehisintellekt saab olemasolevaid protsesse üle vaadata, et leida võimalusi, kuidas süsteemi toetada.“ Näiteks võiks TI-d rakendada kriisiolukordades sissetuleva infovoo esmaseks analüüsiks, kriisikommunikatsiooni masintõlkeks või võimalike stsenaariumide, näiteks üleujutuste leviku modelleerimiseks. Ottise hinnangul tuleks enne tehisintellektisüsteemi enne kriisikasutust eelnevalt testida ja õppustel valideerida, sest ainult nii on võimalik võtta pingelises olukorras vastu teadlikke otsuseid. „Samas peaks lõplik otsus jääma inimesele, sest tehisaru eksimused strateegilistes olukordades võivad osutuda saatuslikuks.“ Demokraatia kaitseliin: avatud tehnoloogia ja teadlikud kodanikud Tehisintellekt võib muuta riigivalitsemise tõhusamaks, kuid õõnestada demokraatia alustala – usaldust. TalTechi majandusteaduskonna doktorant Aleksi Oskar Johannes Kajander hoiatas, et kui usk demokraatiasse kaob, muutub ühiskond välismõjude suhtes (veelgi) haavatavamaks. Läbipaistmatud algoritmid võivad suurendada sotsiaalseid lõhesid ja süvendada usalduskriisi. Ka Ottis juhtis tähelepanu, et inimesel on sageli raske mõista isegi enda loodud tehisintellektisüsteeme. Nn „musta kasti“ probleem ohustab kodanike õigust tõlgendada otsuseid, mis neid puudutavad, ning võib õõnestada demokraatlikku legitiimsust ja süvendada ühiskondlikku rahulolematust. Jenihhin näeb lahendust avatud ja kontrollitavas tehisintellektis. Avatud keelemudelid, nagu Bloom, ning riistvaraarhitektuurid, nagu Risc-V, annavad väikeriikidele võimaluse hoida tehnoloogiline tulevik enda käes ja pakuvad ühtaegu nii paremat turvakontrolli kui ka kodanikele võimalust mõista otsustusprotsesse. Väikeriigid geopoliitilisel areenil Tehisintellekti arengustandardid ja rahvusvahelised normid ei kujune iseenesest – need vormuvad pidevate geopoliitiliste jõumängude tulemusel. TalTechi majandusteaduskonna õiguse instituudi dotsent Holger Mölder märkis, et maailm liigub üha enam reeglitel põhinevast rahvusvahelisest korrast suurriikide vaheliste jõukokkulepete suunas: „See kindlasti ahendab väikeriikide võimalusi, et debatti sekkuda.“ Samas leidub ka kaalukaid võimalusi. Eesti võtab osa Euroopa Liidu tehisintellekti määruse (AI Act) kujundamisest ning toetab autonoomsete relvasüsteemide reguleerimise rahvusvahelisi algatusi, mis näitab, et väikeriigid suudavad rahvusvahelist agendat mõjutada – tingimusel, et nad tegutsevad koostöös ja järjekindlalt. Mölder rõhutas, et rahvusvahelised koostöövõrgustikud ja ühised ettepanekud võimendavad väikeriikide häält ja mõju. Seda kinnitas ka Kajander: „Kui väikeriigid teevad koostööd ja esitavad ühiseid ettepanekuid, saavad nad oma mõjuvõimu märkimisväärselt suurendada.“ Koostegutsemine võimaldab väikeriikidel mitte ainult oma huve kaitsta, vaid ka kujundada tehnoloogilise tuleviku norme ning demokraatial ja inimõigustel põhinevaid väärtusi. “Kui väikeriigid teevad koostööd ja esitavad ühiseid ettepanekuid, saavad nad oma mõjuvõimu märkimisväärselt suurendada.” Samas nõuab selline teguviis strateegilist paindlikkust, valmisolekut seista oma huvide eest üsna keerulistes ning sageli polariseerunud rahvusvahelistes läbirääkimistes. Väikeriikide jaoks tähendab see vajadust olla proaktiivne, paindlik ja diplomaatiliselt osav, et mitte jääda lihtsalt tehnoloogilist arengut pealt vaatama, vaid et aidata kujundada selle tulevikku. Kuidas kindlustada tulevikku Kõik eksperdid rõhutasid, et väikeriigi tulevik sõltub inimestest. Jenihhin ütles selgelt: „Ükski tehnoloogiline iseseisvus pole võimalik ilma inimesteta, kes seda loovad ja haldavad. Seega peab Eesti panustama tehisintellekti ning arvutisüsteemide ja kiipide valdkonnas haridusse ja oskuste arendamisse.“ “Ükski tehnoloogiline iseseisvus pole võimalik ilma inimesteta, kes seda loovad ja haldavad. Seega peab Eesti panustama tehisintellekti ning arvutisüsteemide ja kiipide valdkonnas haridusse ja oskuste arendamisse.” TI-ekspertiisi arendamine on pikk protsess – täna alustavast gümnasistist saab magistrikraadiga spetsialist alles aastate pärast. Samuti vajame teaduse ja tööstuse vahele tugevat sidet. Siin pakub lisavõimalusi serva-AI areng. Väikeriigi autonoomiat ja vastupanuvõimet saab suurendada siis, kui viia otsustusprotsessid lõppkasutajale lähemale ja vähendada sõltuvust globaalsetest pilvesüsteemidest. Kajanderi hinnangul peab väikeriik tagama, et kodanikud mõistaksid tehnoloogiate mõju ja säiliks arusaam otsustusprotsessidest, sest tehnoloogilises maailmas suudab demokraatlikke väärtusi kaitsta ainult teadlik ühiskond. Mölderi sõnul väljendub väikeriikide tugevus nende paindlikkuses ja kiiretes otsustes, mille eelduseks on haritud ja tehnoloogiliselt pädev elanikkond. Otto hinnangul on vaja digitaalseid kaksikuid ning õppivaid tehaseid, mis võimaldavad stresstestida süsteeme ja hinnata talitluspidevust enne tegelikku kasutuselevõttu. „Eestis on puudu nn õppivad tehased – Saksamaal ja Suurbritannias on need juba kasutusel ja võimaldavad anda nii inseneridele, IT-spetsialistidele kui ka tudengitele täiendkoolitust. Samuti saab õppivate tehaste abil tuua koolinoori juba varakult tipptehnoloogia juurde,“ ütles Otto. Tehisintellekti ajastu kutsub väikeriike tegema teadlikke ja julgeid otsuseid TI-ajastul sõltub väikeriikide, sealhulgas Eesti tulevik teadlikest ja julgetest otsustest. Tehisintellekt ei ole neutraalne tööriist, vaid jõud, mis võib tugevdada meie demokraatiat ja julgeolekut – või neid sama kiiresti õõnestada. TalTechi eksperdid tõid välja selged sõnumid: Tarkvaraline autonoomia ja serva-AI annavad väikeriigile võimaluse, kuid kriitiliseks riskiks jääb riistvaraline sõltuvus suurriikidest. Küberturvalisuses ja kriisijuhtimises peab TI olema toetav, mitte otsustav tööriist; TI-lahendusi tuleb algatuseks kaardistada, testida ja valideerida Demokraatliku legitiimsuse kaitsmiseks on vaja läbipaistvat ja arusaadavat tehisintellekti, mida kodanikud mõistavad ja kontrollivad. Väikeriigid saavad rahvusvahelisi standardeid mõjutada, kui nad teevad koostööd ja esitavad oma seisukohti ühiselt. Haridus, teadus, digitaalsed kaksikud ja õppivad tehased on väikeriigi pikaajalise autonoomia ja vastupanuvõime kindlustamisel ülimalt tähtsad. Kõik eksperdid rõhutasid, et tehisintellekti kasutamisel peab inimestel säilima juhtroll ja riskiteadlikkus. Nagu Kajander tabavalt ütles: „Tuli on hea sulane, aga halb peremees.“ Sama kehtib ka tehisintellekti kohta.