Inseneriakadeemia arendusjuhi Triin Ploompuu juhitud paneeldiskussioonis arutlesid TalTechi Inseneriteaduskonna Üliõpilaskogu mentorlusklubi eestvedaja Jan Enriko Viidermets, aasta tehnikaüliõpilane 2025 Vladislav Musakko, rahsvusvahelise tehnoloogiakontserni ABB Balti riikide maajuht Signe Nurms ning Targa hooneautomaatika lahendusi pakkuva ettevõtte Bisly kaasasutaja ja tegevjuht ning TalTechi nõukogu liige Ants Vill.
Koht, kus tohib õppida ja eksida
Arutelu algas küsimusega, millist juhti noor insener tegelikult vajab. Jan Enriko Viidermetsa sõnul ei eelda ettevõtted noorelt täiuslikke teadmisi – ülikool annab tugeva tehnilise vundamendi, kuid päris töö algab alles ettevõttes. Just seal muutub määravaks juhi roll.
Viidermetsa sõnul on noorte jaoks kriitilise tähtsusega regulaarne ja aus tagasiside. Ilma selleta võtab maad ebakindlus. „Noor insener ootab tagasisidet, ta tahab teada saada, kas ta ta teeb asju õigesti,“ ütles ta.
Signe Nurmsi hinnangul peab juht looma keskkonna, kus eksimine on lubatud ja abi küsimine on teretulnud. Ka töökeskkond peab looma noorele selge arengu perspektiivi ja toetama tema heaolu igapäevatöös.
Kui Triin Ploompuu küsis, kas ülikoolist tulevad juba valmis juhid, vastas Vladislav Musakko otse: ei. Tema sõnul ei saa juhtimist koolipingis selgeks õpetada, sest see sõltub alati olukorrast ja inimestest. Loeng annab küll teadmistepagasi, kuid juhiks saadakse kogemuse põhjal. Milline on aga hea juht? „Hea juht on see, kes julgeb võtta vastutust, annab suuna ja läbi selle inspireerib ka oma tiimi,“ ütles ta.
Ka Ants Vill tõdes, et juhtimine ei ole ülikoolihariduse keskne fookus ega peagi olema – kõigist ei saa ega pea saama juhte. Ülikool annab erialase aluse, kuid juhtimisoskus kujuneb pigem projektides, tudengiorganisatsioonides ja tööelus, kus otsustel on päris kaal, eelarve ja vastutus. Just sellistes olukordades saab selgeks, kes on valmis võtma vastutust juhtima teisi.
„Hea juht on see, kes julgeb võtta vastutust, annab suuna ja läbi selle inspireerib ka oma tiimi.”
Signe Nurmsi hinnangul peab juht looma keskkonna, kus eksimine on lubatud ja abi küsimine on teretulnud. Ka töökeskkond peab looma noorele selge arengu perspektiivi ja toetama tema heaolu igapäevatöös. Foto: Anneliis Tomingas
Tehnoloogiatiimi juht peab tehnoloogiast aru saama
Insenerimeeskonna juhtimise puhul kerkis esile üks selge põhimõte: formaalne tiitel ei asenda sisulist arusaamist. Vill rõhutas, et tehnoloogiaettevõttes ei piisa juhist, kes loeb kokkuvõtteid ja haldab protsesse, kuid ei mõista tehnoloogia olemust. „Heaks tehnoloogia või inseneride juhiks sa saad ikkagi siis, kui saad ka sellest tehnoloogiast ise süvitsi aru,“ ütles Vill.
See ei tähenda, et juht peab olema meeskonna tugevaim tehniline ekspert. Küll aga peab ta suutma kaasa mõelda, küsida teravaid küsimusi, hinnata ideede tugevust ning seada selge sihi. Ilma sisulise kompetentsita kaob paratamatult meeskonna usaldus.
Musakko sõnastas sama mõtte teisest vaatenurgast. Tema jaoks on hea juht ennekõike mentor – inimene, kelle kõrval tahad õppida ja kelle otsused tekitavad kindlust. Kui juht tegeleb vaid ülesannete jagamise ja protsesside sättimisega, ei sünni ei inspiratsiooni ega päris ambitsiooni.
Signe Nurms tõi arutelusse juhtimise külje, mis tehnilistes organisatsioonides kipub tagaplaanile jääma. Insenerimeeskondades töötavad väga pädevad inimesed, kellel on oma seisukohad ja kõrged ootused nii endale kui teistele. See on suur väärtus, aga võib tekitada ka pingeid. Masinad alluvad reeglitele, inimesed mitte – ja just seal algab juhi tegelik vastutus. „Sa pead olema inimlik, oskama inimestega suhestuda ja omama teatud kaastunnet,“ ütles ta. Just taolised pehmed oskused tulevad kasuks, kui on vaja lahendada konflikte, tasakaalustada tugevaid isiksusi või teha ebamugavaid otsuseid.
Tema sõnul ei taandu juhi roll pelgalt tulemuste saavutamisele. Sama oluline on luua keskkond, kus inimesed tunnevad end usaldatuna ja saavad areneda. „Hea juht on see, kelle juures inimesed tahavad töötada ja kes tunnevad, et juht inspireerib neid,“ sõnas Nurms.
„Heaks tehnoloogia või inseneride juhiks sa saad ikkagi siis, kui saad ka sellest tehnoloogiast ise süvitsi aru.”
Insenerimeeskonna juhtimise puhul kerkis esile üks selge põhimõte: formaalne tiitel ei asenda sisulist arusaamist. Vill rõhutas, et tehnoloogiaettevõttes ei piisa juhist, kes loeb kokkuvõtteid ja haldab protsesse, kuid ei mõista tehnoloogia olemust. Foto: Anneliis Tomingas
Missioon hoiab talente, keskpärasus peletab neid
Kui arutelu jõudis meeskonna hoidmiselt talentideni, kerkis esile missiooni küsimus. Vill rõhutas, et tehnoloogiaettevõttes ei püsi inimesed üksnes rolli või palga pärast. Eriti algusfaasis tullakse kaasa idee ja mõju tõttu – inimesi kõnetab selge suund ja arusaam, mille nimel tegutsetakse.
Vill tõdes, et kui missioon muutub uduseks või saabub mugavustsoon, hakkavad kõige ambitsioonikamad liikuma edasi.
Kasvufaasis tekib paratamatult kihistumine – osa inimesi otsib jätkuvalt intensiivset arengut ja selget väljakutset. „Siis sa hakkad nägema, et need kõige kirkamad, kõige kiiremad, kõige teravamad lähevad järgmist kiiret väljakutset otsima.” Juhi roll on hoida latti kõrgel ning mitte lasta organisatsioonil vajuda keskpärasusse.
Paneeli lõpumõte tuli Viidermetsalt, kes ütles: „Kui sa soovid asja kiiresti teha, mine üksi. Aga kui sa soovid minna kaugele, minge kõik koos.“ See lause tabas arutelu tuuma – juhtimine ei tähenda üksinda otsustamist, vaid suutlikkust koondada inimesed ühise eesmärgi ümber.
„Kui sa soovid asja kiiresti teha, mine üksi. Aga kui sa soovid minna kaugele, minge kõik koos.“
**
„Arengurakett“ on Fontes Alumni Clubi ürituste sari, mis sel korral toimus esmakordselt koostöös TalTechi inseneriteaduskonna, Inseneriakadeemia ja Onnineniga. Tegevusi kaasrahastas Euroopa Liit Inseneriakadeemia vahenditest.
