Juht pole uhke rida CV-s – see on julgus vastutada

Juht pole uhke rida CV-s – see on julgus vastutada. 10.02.2026. Inseneriakadeemia arendusjuhi Triin Ploompuu juhitud paneeldiskussioonis vahetasid mõtteid TalTechi Inseneriteaduskonna Üliõpilaskogu mentorlusklubi eestvedaja Jan Enriko Viidermets, aasta tehnikaüliõpilane 2025 Vladislav Musakko, rahsvusvahelise tehnoloogiakontserni ABB Balti riikide maajuht Signe Nurms ning Targa hooneautomaatika lahendusi pakkuva ettevõtte Bisly kaasasutaja ja tegevjuht ning TalTechi nõukogu liige Ants Vill. Koht, kus tohib õppida ja eksida Arutelu algas küsimusega, millist juhti noor insener tegelikult vajab. Jan Enriko Viidermetsa sõnul ei eelda ettevõtted noorelt täiuslikke teadmisi – ülikool annab tugeva tehnilise vundamendi, kuid päris töö algab alles ettevõttes. Just seal muutub määravaks juhi roll. Viidermetsa sõnul on regulaarne ja aus tagasiside noortele kriitiliselt tähtis. Ilma selleta võtab maad ebakindlus: „Noor insener ootab tagasisidet, ta tahab teada, kas ta ta teeb asju õigesti.“ Signe Nurmsi hinnangul peab juht looma keskkonna, mis lubab eksida ja alati küsimusi esitada. Ka töökeskkond peab andma noorele selge arengu perspektiivi ja toetama igapäevatöös tema heaolu. Kui Triin Ploompuu küsis, kas ülikoolist tulevad juba valmis juhid, vastas Vladislav Musakko otse: ei tule. Tema sõnul ei saa juhtimist koolipingis selgeks õpetada, sest juhtimine sõltub alati olukorrast ja inimestest. Loengud annavad küll teadmistepagasi, kuid juhiks saadakse kogemuse põhjal. Milline on aga hea juht? „Hea juht on see, kes julgeb võtta vastutuse, annab kätte suuna ja inspireerib sedakaudu oma tiimi,“ ütles Musakko. Ants Vill tõdes samuti, et juhtimine pole ülikoolihariduse keskne fookus ega peagi seda olema – kõigist ei saa ega peagi saama juhte. Ülikool annab erialase aluse, kuid juhtimisoskus kujuneb pigem projektides, tudengiorganisatsioonides ja tööelus, sest sealsete otsustusega kaasneb tegelik kaalukus, eelarve ja vastutus. Just sellistes olukordades saab selgeks, kes on valmis võtma endale teiste juhtimise vastutust. „Hea juht on see, kes julgeb võtta vastutuse, annab kätte suuna ja inspireerib sedakaudu oma tiimi.” Tehnoloogiatiimi juht peab tehnoloogiast aru saama Insenerimeeskonna juhtimise puhul kerkis esile üks selge põhimõte: formaalne tiitel ei asenda sisulist mõistmist. Vill rõhutas, et tehnoloogiaettevõttes ei piisa juhist, kes loeb kokkuvõtteid ja haldab protsesse, kuid ei mõista tehnoloogia olemust: „Heaks tehnoloogide või inseneride juhiks on sul võimalik kujuneda ikkagi siis, kui saad tehnoloogiast ise süvitsi aru.“ See ei tähenda, et juht peab olema meeskonna tugevaim tehniline ekspert. Küll aga peab ta suutma kaasa mõelda, esitada teravaid küsimusi, hinnata ideede tugevust ning seada selget sihti. Ilma sisulise kompetentsita kipub meeskonna usaldus paratamatult kaduma. Musakko sõnastas sama mõtte teise vaatenurga. Tema jaoks on hea juht ennekõike mentor – inimene, kelle kõrval soovitakse õppida ja kelle otsused tekitavad kindlust. Kui juht tegeleb vaid ülesannete jagamise ja protsesside sättimisega, ei sünni ei inspiratsiooni ega tegelikku ambitsiooni. Signe Nurms tõi arutelusse ühe juhtimise aspekti, mis võib jääda tehnilistes organisatsioonides tagaplaanile. Insenerimeeskondades töötavad väga pädevad, oma selgete seisukohtadega ning nii endale kui ka teistele kohalduvate kõrgete ootustega inimesed. See on suur väärtus, aga võib tekitada ka pingeid. Masinad alluvad reeglitele, inimesed mitte – siit algabki juhi tegelik vastutus. „Sa pead olema inimlik, oskama inimestega suhestuda ja omama teatud kaastunnet,“ ütles Nurms. Taolised pehmed oskused tulevad alati kasuks, kui on vaja lahendada konflikte, tasakaalustada tugevaid isiksusi või võtta vastu ebamugavaid otsuseid. Tema sõnul ei taandu juhi roll pelgalt tulemuste saavutamisele. Sama oluline on luua keskkond, kus inimesed tunnevad end usaldatuna ja saavad areneda. „Hea juht on see, kelle juures inimesed tahavad töötada ja kes tunnevad, et juht inspireerib neid,“ sõnas Nurms. „Heaks tehnoloogide või inseneride juhiks on sul võimalik kujuneda ikkagi siis, kui saad tehnoloogiast ise süvitsi aru.” Missioon hoiab, keskpärasus peletab talente Kui arutelu jõudis meeskonna hoidmiselt talentideni, kerkis esile missiooni küsimus. Vill rõhutas, et tehnoloogiaettevõttes ei püsi inimesed üksnes rolli või palga pärast. Eriti algusfaasis tullakse kaasa idee ja selle mõju tõttu – inimesi kõnetab selge suund ja arusaam, mille nimel tegutseda. Vill tõdes, et kui missioon muutub uduseks või satub mugavustsooni, hakkavad kõige ambitsioonikamad edasi liikuma. Kasvufaasis tekib paratamatult kihistumine – osa inimesi otsib jätkuvalt intensiivset arengut ja selget väljakutset. „Siis hakkad sa nägema, et need kõige kirkamad, kõige kiiremad, kõige teravamad lähevad järgmist kiiret ülesannet otsima.” Juhi roll on hoida latti kõrgel ning mitte lasta organisatsioonil vajuda keskpärasusse. Paneeli lõpumõte tuli Viidermetsalt, kes ütles: „Kui sa soovid asja kiiresti teha, mine üksi. Aga kui sa soovid minna kaugele, minge kõik koos.“ See lause tabas arutelu tuuma – juhtimine ei tähenda üksinda otsustamist, vaid suutlikkust koondada inimesi ühise eesmärgi ümber. „Kui sa soovid asja kiiresti teha, mine üksi. Aga kui sa soovid minna kaugele, minge kõik koos.“ ** „Arengurakett“ on Fontes Alumni Clubi ürituste sari, mis sel korral toimus esmakordselt koostöös TalTechi inseneriteaduskonna, Inseneriakadeemia ja Onnineniga. Tegevusi kaasrahastas Euroopa Liit Inseneriakadeemia vahenditest.