Flowit Estonia partner
Praeguses IT-maailmas suudab eristuda mitte see, kes oskab programmeerida, vaid see, kes mõistab, mida ta programmeerib ja miks.
IT-sektorit on aastaid arvatud kiiresti kasvavate ja atraktiivsete valdkondade hulka. Justkui kuldpalavikus on tuhanded noored tormanud õppima programmeerimist, lootes leida koha kiiresti kasvavas tehnoloogiamaailmas. Nende unistusi toitsid idufirmade ökosüsteemi plahvatuslik kasv ja raha rohkus. Tööturul oli nõnda suur nõudlus, et sageli piisas vähesestki kogemusest, et saada tööd arendajana.
Kuid ajad muutuvad. Nii Eestis kui ka mujal maailmas on turg liikunud normaliseerumise suunas. Kui varem võis olukorda võrrelda Metsiku Läänega, kus igaüks, kes oskas natuke koodi kirjutada, leidis oma kullasoone, siis praegu on pigem tegemist korrastatud turuga, kus tööandjal on võimalus teha teadlik valik – eelistada isikuomadusi, oskusi ja kogemusi. Paljudes teistes sektorites oleks selline valik tavapärane, kuid IT-maailmas tundub see paljudele noortele harjumatu.
TalTechi infotehnoloogia teaduskonna lõpetajad. Foto: TalTech
Konkurents kui kasvu allikas
Nii ongi levima hakanud pettumus. Tööpakkumisi on vähem ning praktikakoha saamiseks tuleb silma paista. Kuid kas see on halb? Vastupidi – tegu on eluterve konkurentsiga, mis motiveerib pingutama ja ennast arendama. Võrdluseks võib tuua spordi: medalini ei jõua see, kes lihtsalt trenni tuleb, vaid see, kes pühendub, pingutab, paneb mängu rohkem kui teised.
Tänapäeva edukas arendaja pole ainult koodikirjutaja. Pigem on tal lisaks konkreetsetele oskustele ka laiem arusaam, kus ja kuidas tema tehnilisi oskusi rakendatakse. Sellised töötajad on eriti väärtuslikud, sest nad pole pelgalt käsutäitjad, vaid ka mõtlejad, loojad, tihti isegi suunanäitajad.
Rahvusvaheliselgi tasandil pole IT tähtsus sugugi vähenenud – pigem vastupidi. Tehisintellekti ja automatiseerimise tõusu ajal on järjest olulisem mõista, kuidas süsteemid töötavad, miks nad võtavad vastu teatud otsuseid ja kuidas on võimalik neid suunata.
Peaaegu igas tootmisalases lahenduses, teenuses või tootes on olemas digitaalne komponent. Tooted – olgu need autod, masinad või isegi toit – sõltuvad üha enam tarkvarast, sensoritest ja andmetest. Digikomponentide arendamine ja juhtimine pole aga pelgalt IT-mure, vaid universaalseks muutuv oskus.
Tooted – olgu need autod, masinad või isegi toit – sõltuvad üha enam tarkvarast, sensoritest ja andmetest. Foto: Dao Hieu/Unsplash
IT-haridus annab võimaluse
Kui rääkida meie kogemusest tarkvaraarendusega tegelevas Flowitis, mis on loonud tarkvaralahendusi nii suurtele pankadele kui ka uuenduslikele putukafarmidele, siis on näha, kuivõrd erinevad – ja samas hämmastavalt sarnased – võivad projektid olla. Iga uus ülesanne annab võimaluse õppida – mitte ainult tehniliselt, vaid ka ärilise sisu ja kliendi spetsiifika mõttes.
Need arendajad, kes võtavad aega, et süveneda kliendi vajadustesse ja ärimudelisse, jõuavad kiiremini parema tulemuseni. See tulemus ei saabu üleöö, aga selge on, et: mida rohkem algatusvõimet, vastutustunnet ja õppimissoovi, seda kiiremini karjäär areneb. Kõik ju märkavad eelkõige neid, kes tahavad päriselt mõista, mida nad arendavad, ning ehitavad lahendusi, mis loovad klientidele suuremat väärtust.
Seega: IT-haridus ei taga enam automaatselt töökohta, kuid annab ikkagi võimaluse, eriti siis, kui haridusele lisanduvad kirg, tahe õppida ja soov mõista laiemat pilti. Pingutus ongi normaalne. See on märk küpsusest, mida IT-valdkond praegu vajab.
