Jarek Kurnitski: uued ametikohad sillutavad teed Põhjamaade parimate poole

Jarek Kurnitski: uued ametikohad sillutavad teed Põhjamaade parimate poole. 11.06.2026. Rahvusvaheliselt edukad ülikoolid eristuvad mitte ainult teadustulemuste või õppekavade kvaliteedi poolest, vaid ka selle põhjal, kui hästi suudetakse arendada, kaasata ja hoida tipptalente. Seetõttu on akadeemilise karjäärimudeli strateegiline kujundamine ülikoolide jaoks väga oluline küsimus. TalTechi uus karjäärikorraldus astub võrreldes seni kehtinuga pika sammu edasi. Uus mudel võimaldab luua uusi ametikohti, tunnustab senisest enam rakenduslikku kogemust, ettevõtluskoostööd ning erinevaid viise ühiskonda panustada. Säilib ja tugevneb tenuurirada, sarnaselt õpperaja kaasprofessuurile saab 1. septembrist luua seni puudunud teadusraja kaasprofessori ametikohti. Juhtivteaduri kohad muutuvad uurija-professori ametikohtadeks, mis kirjeldavad paremini nende positsioonide sisu. Ülikooliterviku jaoks saavad väga olulisteks just nooremprofessorid ja teadusraja kaasprofessorid, kuna neid ametikohti saab moodustada akadeemiliste üksuste algatusel ilma ülikooliülese aruteluta. Saame niiviisi toetuda laiemale alusele: osa töötajaid liigub edasi teadustöösse, teised õpetamisse, kolmandad aga nn strateegilisse tenuuri, mis on teaduspõhise õppe sünonüüm. Neile, kes eelistavad vaid teadust Tehnikaülikool lõi teadlastele eraldiseisva, konkurentsipõhisel rahastusel põhineva karjäärisüsteemi, mis ei eelda olulist õpetamiskoormust või liikumist tenuuri suunal. Niisuguseid ametikohti tekitavad instituutide vajadused, olgugi et kõik professorid, v.a nooremprofessorid, valitakse endiselt senatis. Uue mudeli alusel saab teadlane keskenduda tipptasemel teadusele, ilma et seda saadaks märkimisväärne õpetamis- ja juhtimiskoormus. Ta saab kasutada oma aega pigem teaduspublikatsioonideks, grantide hankimiseks, teadusrühma juhtimiseks ja doktorantide juhendamiseks. Ametikohti täidetakse endiselt avaliku konkursi kaudu, kuid rektoril tekkis võimalus kutsuda tippteadlasi professoriteks ilma avalikku konkurssi välja kuulutamata. Nii saab prioriteetseid teadusvaldkondi kiiresti tugevdada, värvates Euroopa Teadusnõukogu grantide saajaid, suurprojektide juhte ning välisülikoolide tippteadlasi. Teadusraja kaasprofessori ametikoht seab TalTechi karjäärimudeli vastavusse ka Eesti teaduse projektipõhise rahastussüsteemiga ning soosib tugevate uurimisrühmade tekkimist. Muudatuste tõttu on välisteadlasi lihtsam värvata, tugevate teadlaste Eestis hoidmiseks rakendatakse palgakindluse meetmeid. Rahvusvaheliselt edukad ülikoolid eristuvad mitte ainult teadustulemuste või õppekavade kvaliteedi poolest, vaid ka selle põhjal, kui hästi suudetakse arendada, kaasata ja hoida tipptalente. Seetõttu on akadeemilise karjäärimudeli strateegiline kujundamine ülikoolide jaoks väga oluline küsimus. Uurija-professoriga teadustippu Uurija-professori positsioon on ainus akadeemiline ametikoht, mis on õppetöö kohustusest vabastatud. See on mõeldud mõjukatele tippteadlastele, kelle institutsionaalne väärtus tuleneb peamiselt rahvusvahelise teadusliidri rollist. Tegemist pole enam nö eristaatuses professorile sarnaneva juhtivteaduri ametipostiga, vaid 1. septembrist kuulub see  ülikooli ametlike professorikohtade hulka. Selle täidab tugeva teadusportfelliga inimene, kelle publikatsioonide mõju on kõrge, teadusrühm rahvusvaheline, grandivõimekus suur – just nii saab ta kasvatada ülikooli teaduslikku tipptaset. Tõenäoliselt on tegu ka ametikohaga, mille puhul kasutatakse kõige sagedamini sihtotsingut, et värvata Euroopa Teadusnõukogu (ERC) grantide saajaid, rahvusvaheliste teadusvõrgustike liidreid või tööstusest pärit tippteadlasi. Instituut võib luua uurija-professori ametikoha näiteks siis, kui on saadud rahastus, millega käivitada uus teadussuund või tippkeskus, või siis kasvatada ERC võimekust või tugevdada mõnda EuroTechi koostöövaldkonda. Praktik-professor kui elukauge teaduse vastand Praktik-professori ametikohal on TalTechi akadeemilise karjääri uues korralduses eriline positsioon, kuna selle kaudu soovitakse kasvatada rakenduslike, praktilise väärtusega uuringute mahtu, millega kaasneks ühtlasi tööstuse ja avaliku sektori ettevõtete või asutustega tehtav koostöö. Praktik-professor on doktorikraadiga praktiseeriv insener või spetsialist, kes toob oma uurimisteemad igapäevatööst ülikooli ning lahendab neid doktorante ja magistrante juhendades. Tavapäraselt jagab praktik-professor oma tööelu ettevõtluse ja ülikooli vahel. Praktik-professori ametikoht ei järgi professuuri põhilisi karjääriradasid, nagu tenuur, õpperada ja teadusrada. Praktik-professoriteks sobivad eelkõige tööstus-, ehitus-, IT- ja majandusvaldkonna arendusjuhid või -insenerid, aga ka tipparhitektid ja haiglate juhtivarstid. Praktik-professor seisab hea selle eest, et ülikool ei eemalduks ühiskonna tegelikest vajadustest. Ta mõistab oma eriala arengusuundi, algatab rakendusprojekte, aitab ajakohastada õppeprogramme ning parandab lõpetajate tööturuvalmidust. Sellist professuuri võib rahastada ka mõni ettevõte. Praktik-professor seisab hea selle eest, et ülikool ei eemalduks ühiskonna tegelikest vajadustest. Nooremprofessor sihib tulevast tippu Nooremprofessor on Tehnikaülikooli uue karjäärikorralduse vaates ametikoht, mille kaudu saab tuua ülikooli uusi akadeemilisi liidreid ning kasvatada neist tulevasi professoreid. Nooremprofessori positsioon tähendab edasijõudnud doktorandile käegakatsutavat professorikohta. Nooremprofessori ametikohale kandideerimise eelduseks on doktorikraad, millele võib lisanduda järeldoktorantuuri- või vastav ettevõtluskogemus. Sel moel saab noor teadlane ennast proovile panna ja otsustada, kas tal on professori kutsumus või tõmbab teda siiski rohkem mõni muu suund, näiteks erasektor. Nooreprofessori ametikoha täitmiseks korraldatakse akadeemiline konkurss. Erinevalt muudest professoritest, kelle määrab senat, valib nooremprofessorit teaduskonna nõukogu. Paljudel juhtudel saavad instituudid nooremprofessori koha kaudu täita kõige kindlamini ja kiiremini vajalikku professuuri või luua uut teadussuunda, sest paljudes valdkondades pole kaasprofessoreid lihtsalt kohe kuskilt võtta. Värskete mõtetega nooremprofessorid on suutelised algatama innovatsiooni, sest nad toovad endaga kaasa uusi metoodikaid, uurimisküsimusi, aga ka teadusvõrgustikke ja ettevõtluskoostöö vorme. Pealegi annab nooremprofessorite süsteem vastuse küsimusele Tallinna Tehnikaülikooli järgmiste professorite asjus. Professuur muutub mitmekesisemaks Lisaks loetletule on uues akadeemilises karjäärikorralduses olemas sihtrahastusega professori, kaasatud professori ja emeriitprofessori ametikohad. Sihtrahastusega professori akadeemiline ametikoht muudab TalTechi professuuri mitmekesisemaks ning rahastusallikate mõttes paindlikumaks. Positsiooni saab rahastada sihtkapitalidest, fondidest, annetustest, ettevõtete või partnerorganisatsioonide toetusest. Lahendus võimaldab ülikoolil luua professuure kiiresti arenevates valdkondades, kaasata ettevõtteid ja vilistlasi ning rahastada tippteadlaste värbamist ilma püsiva ja keskse eelarvekohustuseta. Sel moel on ülikoolil võimalik leida nii täiendavat rahastust kui ka väliseid partnereid. Välise kompetentsi sidumiseks on ülikoolis mõeldud ka kaasatud professori ametikohale. Kaasatud professoril on küll tugev akadeemiline või erialane kompetents, aga ta töötab põhikohaga mujal. See võimaldab kaasata ülikoolitöösse kõrgetasemelisi eksperte, ilma et tuleks hakata looma täiskoormusega professuuri. Lisaks võimaldab emeriitprofessori tähtajaline ametikoht  jätkata emeriteerunud professoritel tähtajalise töölepinguga oma tegevust nende kvalifikatsiooni väärtustaval akadeemilisel ametikohal. Värskete mõtetega nooremprofessorid on suutelised algatama innovatsiooni, sest nad toovad endaga kaasa uusi metoodikaid, uurimisküsimusi, aga ka teadusvõrgustikke ja ettevõtluskoostöö vorme. Paindlikum ja rahvusvahelisem Loomulikult pole TalTechi eesmärk muuta lihtsalt ametikohti või -nimetusi, vaid luua nii noorematele kui ka kogenumatele akadeemilistele töötajatele atraktiivne keskkond, mis annab erinevate tugevustega inimestele võimalusi panustada ülikooli arengusse ning leida oma võimetele vastava karjääriteid. Uuenenud karjäärikorraldus aitab tugevdada teadust, tõsta õppetöö kvaliteeti ning kasvatada ülikooli mõju Eesti majanduse ja ühiskonna arengule. Tallinna Tehnikaülikooli uue akadeemilise karjäärikorralduse ehitamine sai algse tõuke eelkõige Põhjamaade tehnikaülikoolide eeskujust, aga viis välja konkurentsipõhist rahastust rõhutava mudelini. Pürgimus jätkata kiiresti kasvava ja areneva majanduse vajadustesse panustava ülikoolina ei võimaldanud jääda kinni Põhjamaisesse stabiilsusse. Meil on vaja leida üles oma isiklik, just Eesti ainsale Tehnikaülikoolile sobiv tegevusmudel. Loomulikult ei avaldu kõigi nende muutuste mõju juba homme, küll aga peaks esimesi vilju saama maitsta kahe-kolme aasta pärast. Usume, et uus karjäärimudel soodustab ühtaegu akadeemilisel vabadusel ja konkurentsil põhinevat laiapõhjalist, instituutide initsiatiivile toetuvat arengut, aga annab ka võimaluse teravdada ülikooli keskse juhtimise kaudu kitsamat sihti – keskenduda strateegilistele valdkondadele. Meil on vaja leida üles oma isiklik, just Eesti ainsale Tehnikaülikoolile sobiv tegevusmudel.