AS Estonian Cell arendusinsener
Inseneriakadeemia projekt- ja probleemõppe võimalused innustasid AS Estonian Celli otsima väljakutsetele koos tudengitega lahendusi. Kuidas me selleni jõudsime ja mida see kogemus kaasa tõi?
Head asjad saavad alguse, kui ühise laua taha kokku tullakse, kuid sageli sellest ei piisa. Isegi kui peas läheb põlema mitu pirni ning hüütakse maha lausa mõni „heureka!“, võivad head ideed lauale vedelema jääda, kui puudub järjepidevus ja koostöö või võime muuta ideid asjadeks ja tegudeks.
Esimene pirn läks Estonian Cellis põlema 2024. aasta augustis, kui meie energilise projektijuhi Ergi Prommikuga võttis ühendust tema kursusekaaslane ja TalTechi õppejõud Oliver Järvik ning tutvustas ettevõtte ja ülikooli vahelist põnevat koostöövõimalust. Teine pirn süttis, kui Ergi Prommik jagas kuuldud koostöövõimalust minu – Estonian Celli arendusinseneri ja TalTechi vilistlasega – kelle jaoks oli Oliver Järvik olnud meeldejääv õppejõud.
Muuhulgas selgus, et koostööst võtab osa mu endine kolleeg Kadriann Tamm anorgaaniliste materjalide teaduslaboratooriumist. Kaks süttinud pirni Estonian Celli meeskonnas tähendas üht: tuleb kutsuda kokku tehniline meeskond ja selgitada välja, mitu pirni veel süttib.
Meid kõnetas mõtteviis, mida toetas isiklik kogemus: mingis õppeaines on efektiivsem omandada teoreetilisi teadmisi, kui need on integreeritud nn päriselu probleemide lahendamisega. Tööstusettevõttes töötamise teebki põnevaks see, et protsessist leiab alati midagi, mida parendada.
Parendustegevused ja avatus uutele ideedele on ka osa Estonian Celli meeskonna mõttelaadist, identiteedist ja töökultuurist. Eelnevat arvestades pole imekspandav, et pärast rutiinset tootmiskoosolekut tekkis meie kümneliikmelisel meeskonnal pooletunnise ajurünnaku tulemusel seitse ideed, millest neli kõnetas omakorda tudengeid.
Tööstusettevõttes töötamise teebki põnevaks see, et protsessist leiab alati midagi, mida parendada.
Panime kokku kaheksaliikmelise meeskonna, mille neli liiget olid seotud tudengite töö koordineerimisega. Sisuline töö vältas septembrist detsembrini.
Novembris kutsusime kõik tudengid tehasesse paaritunnisele ekskursioonile, et neil tekiks uuritava teemaga käegakatsutavam side. Ehkki genereeritud ülesannetest olid enamik pigem teoreetilist laadi (selline koostöö oli meiegi jaoks pigem uus väljakutse), võimaldas üks ülesannetest piiluda tudengitel Estonian Celli järgmisesse jätkusuutlikkust toetavasse suurinvesteeringusse, mille kogumaksumus on ca 30 miljonit eurot.
2025. aastal planeerime laiendada koostööportfelli õppeainega „Soojus- ja massilevi“, mis võimaldab tudengitel saada detailsemat ja reaalsemat sissevaadet ainulaadsesse kõrgkvaliteedilise mehaanilise puitmassi tootmisprotsessi.
Ettevõtete ja ülikoolide vahelise koostöö parandamisest on aktiivselt räägitud viimased kümme aastat ja üks parimaid võimalusi selleks on Inseneriakadeemia fookusesse võetud initsiatiiv. Lisaks praktiliste teadmiste omandamisele ja koostööoskuste arendamisele seisneb suurim kasu tudengite jaoks selles, et luuakse kontaktid potentsiaalse tööandjaga. See on nii tööandja kui ka tööotsija jaoks hindamatu valuuta. Majanduse edendamise kontekstis on suurim võit, kui õpingute ajal tehtud koostöö tudengit inspireerib ja ajendab teda looma oma ettevõtet, mis arendab tooteid võiprotsessi konkurentidest tulemuslikumalt ning suurendab rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Tudengid Estonian Cellis. Foto: erakogu
Terje Haidak, õppevaldkonna välisvahendite koordinaator: Inseneriakadeemia seob tudengid paremini töömaailmaga
Möödunud aastal käivitatud Inseneriakadeemia projektil, millega on liitunud viis inseneeria valdkonnas õpet pakkuvat kõrgkooli, on kolm peamist eesmärki: suurendada üliõpilaste vastuvõttu, vähendada õpingute katkestamist ning arendada õppekvaliteeti, et lõpetajate oskused vastaksid tööturu ootustele ning tagaksid tööturule senisest suurema kvalifitseeritud inseneride järelkasvu.
TalTechi Inseneriakadeemias on viimatinimetatud suuna prioriteet laiendada projekt- ja probleemõpet (PPÕ). Juba 2021. aastal seadis ülikool oma arengukavas eesmärgiks, et meie lõpetajad suudaksid lahendada keerulisi päriselu probleeme, omaksid teaduspõhist mõtteviisi, praktilisi insenerioskusi, head enesejuhtimis- ja koostööoskust ning oleksid ettevõtlikud.
PPÕ läbiviimine peaks algama probleemist, mis suunaks üliõpilasi omandama teadmisi ja otsima lahendusi. Hea tulemuse annab võimalus lahata tegelikke tööelus ette tulevaid olukordi ning integreerida eri ainevaldkondade teadmisi ja oskusi.
Inseneriakadeemia võimaldab projektõppe läbiviimiseks lisarahastust. Selline õppemeetod on töö- ja ressursimahukas, eeldab tavapärasest individuaalsemat lähenemist ning kaasata tuleb tööandjate esindajaid – neid, kes sõnastaksid päriselu keerdküsimusi ning toetaksid ja juhendaksid üliõpilasi vastuste otsingutel.
TalTechi Insneriakadeemias arendati projekt- ja probleemõpet 2024. aastal kahekümnes aines. Arendamisse ja läbiviimisesse kaasati erinevate ettevõtete esindajaid, kes pakkusid välja reaalseid tööelualaseid probleemipüstitusi, aitasid koostada ülesandeid, osalesid praktilise õppe läbiviimisel ja ka hindamistes. Üldjuhul ei jää PPÕ koostöö ühekordseks, vaid senise kogemuse põhjal arendatud õppeaineid ja -materjale kasutatakse õppes ka edaspidi. Tudengite tagasiside PPÕ-le on programmijuhtide hinnangul positiivne.
Millist väärtust ootame PPÕ laiendamisest? Meie tudengid sulanduvad lõpetamise järel kiiremini tööellu, õppejõud saavad parema sideme töömaailmaga, tööandjatel on omakorda võimalus panustada õppekvaliteedi ja õppesisu arendamisse. Inseneriakadeemial võimalus pakkuda töömaailma esindajatele koolitusi või juhendamist, et nende koostöö ülikooliga oleks veel sujuvam.
