Paneeldiskussioon tõi lavale vilistlasest insenerid Cathy-Liis Põlluveeri ja Kiur Kalme ning TalTechi praeguse tudengi Nora Eensalu. Põlluveer on energia- ja veelahendusi pakkuva Filter AS-i insener ning inseneride tööelu lihtsustava platvormi Nave Tech asutaja. Kiur Kalme teenib võrgujuhi asetäitjana elatist taastuvenergiaettevõttes Utilitas. Nora Eensalu aga õpib TalTechi inseneriteaduskonnas keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogiat ning osaleb tehnoloogiaharidust populariseerivas koostööprojektis Solaride. Arutelu juhtis ajakirjanik Taavi Eilat.
Mõjuga töö
Kui moderaator palus kõigil meenutada, mis on olnud energiatehnoloogiaõppes kõige väärtuslikum, rääkis Cathy-Liis Põlluveer, et energiatehnoloogia võib kõrvaltvaatajale tunduda kitsas nišieriala, kuid tegelikult on valdkonnal märksa laiem haare. Lõpetajaid läheb vaja nii kaugküttes, gaasitööstuses, keemiasektoris kui ka teistes tehnoloogiavaldkondades, kusjuures töörollid ulatuvad projekteerimisest juhtimiseni. Põlluveeri hinnangul annab energiatehnoloogia-alane haridus tugeva baasi, millele saab hakata ehitama laiemat erialast kompetentsi. Kõige olulisem on õppida kriitiliselt mõtlema.
Kahe lapse emana lisas Põlluveer, et inseneritöö on mitmekesine ja seal on ruumi ka naistele. Ta tahab oma kogemuse toel näidata, et insenerielu ei tähenda sugugi seda, et pere loomine tuleb panna pausile. Kõike annab ühildada.
Kiur Kalme lisas täiendavalt, et inseneriharidus annab laia maailmapildi, mille väärtust on tihtipeale võimalik alles hiljem mõista. „Energeetika on majanduse alus – kui energia ei toimi, ei toimi ka ülejäänud majandus. Meie eriala annab võimaluse sellest tervikust aru saada .“
Nora Eensalu nägi inseneriõppes eelkõige süsteemse mõtlemise ja probleemilahenduse vormi, mille kaudu omandatavaid oskusi saab rakendada ka väljaspool tehnikamaailma. Tema hinnangul väärtustatakse ja hinnatakse süsteemset lähenemist ka pehmemates valdkondades.
„Energeetika on majanduse alus – kui energia ei toimi, ei toimi ka ülejäänud majandus. Meie eriala annab võimaluse sellest tervikust aru saada.”

Cathy-Liis Põlluveer rääkis, et energiatehnoloogia võib kõrvaltvaatajale tunduda kitsas nišieriala, kuid tegelikult on valdkonnal märksa laiem haare. Lõpetajaid läheb vaja nii kaugküttes, gaasitööstuses, keemiasektoris kui ka teistes tehnoloogiavaldkondades, kusjuures töörollid ulatuvad projekteerimisest juhtimiseni. Foto: Jürgen Randma
Nõudlus ületab pakkumise
Kui jutt jõudis tööturu väljavaadeteni, ei olnud kellelgi kahtlust: energiatehnoloogia eriala lõpetanud inimeste järele on suur nõudlus. Põlluveeri sõnul ei ole täna probleem mitte niivõrd selles, kuidas leida tööd, kuivõrd selles, kuidas leida tööjõudu: „Inseneride puudus on nii suur, et ainuüksi palk enam kedagi ei motiveeri. On juhtumeid, kui töötajaid hoitakse ettevõttes juba osaluspakkumistega.“
Samas leidis ta, et olukord ei paku üksnes väljakutset, vaid ka võimalust mõtestada ümber valdkonna toimeviisid – kuidas muuta inseneride tööd tõhusamaks ja noortele atraktiivsemaks. „Asjade seis on päris kurb. Statistika järgi läheb ligi pool tänasest insenerkonnast 10–15 aasta jooksul pensionile.“ Põlluveeri sõnul tuleb küll noori insenere peale, kuid nende töökoormus on juba praegu suur. Seetõttu tuleb mõelda, kuidas saaks teha tulevikus sama tööd nutikamalt – kasutada tehnoloogiat, digilahendusi ja olemasolevaid teadmisi senisest tõhusamalt.
Kalme lisas, et algatusvõimeline insener leiab endale alati professionaalse kasvu võimalusi. Ta selgitas oma väidet näitega, mille kohaselt kaasneb Utilitases koos ettevõtlikkusega sageli ka suurem vastutus, ning märkis, et üha enam tööandjaid pöörab tähelepanu sellele, kuidas noori spetsialiste usaldada ja nende arengut toetada.
Eensalu sõnul on noortel kasutada küllaga praktikavõimalusi, kuid nende leidmiseks on vaja varakult tegutseda ja oma initsiatiivi üles näidata. Tema kogemus kinnitab, et praktikalt jõuavad püsilepinguni tihti just need tudengid, kes arendavad aktiivselt oma oskusi ja end proovile panevad.
„Asjade seis on päris kurb. Statistika järgi läheb ligi pool tänasest insenerkonnast 10–15 aasta jooksul pensionile.“

Kiur Kalme rääkis, et algatusvõimeline insener leiab endale alati professionaalse kasvu võimalusi. Ta selgitas oma väidet näitega, mille kohaselt kaasneb Utilitases koos ettevõtlikkusega sageli ka suurem vastutus, ning märkis, et üha enam tööandjaid pöörab tähelepanu sellele, kuidas noori spetsialiste usaldada ja nende arengut toetada. Foto: Jürgen Randma
Kuidas tagada järelkasv?
Paneeli üks põnevamaid teemasid püstitas piisava järelkasvu küsimuse. Kõik kolm nõustusid, et keskkoolide külastamisest enam ei piisa – huvi tuleb tekitada palju varem. „Peame noortele näitama, mida insenerid tegelikult teevad. Inseneeria ei toimu kuskil suletud uste taga, vaid puudutab meie igapäevast elu, argipäeva harjumusi, tarbimist,“ rõhutas Põlluveer, kelle hinnangul võiks tehnoloogia populariseerimisel kasutada rohkem n.ö häid eeskujusid ehk noori ja särtsakaid uue põlvkonna insenere elust enesest.
Kalme rõhutas, et inseneeriaga tuleks hakata tutvuma juba põhikoolis. Tema sõnul mõjutab hilisemate inseneriõpingute võimalust tugevalt varajane otsus laia matemaatika kasuks, mistõttu oleks hea noortele selgitada, kui tähtis on see valik tuleviku seisukohalt.
Eensalu meelest tuleks aga hakata kujundama tehnikaalast huvi lausa lasteaiaeas. Ta rääkis, et on käinud koos Solaride’i tiimiga andmas väikestele lastele robootikatunde ning näinud, kuidas tehnikaga seonduv lastele sära silmadesse toob. Ta tõdes, et väikesed lapsed unistavad tänapäeval harva tehnilistest ametitest, mistõttu on eriti oluline nad selle maailmaga varakult kokku viia.
„Peame noortele näitama, mida insenerid tegelikult teevad. Inseneeria ei toimu kuskil suletud uste taga, vaid puudutab meie igapäevast elu, argipäeva harjumusi, tarbimist.”
Insenerid kujundavad ühiskonna vundamenti
Vestluse lõpus palus Eilat heita panelistidel pilgu tulevikku ning mõelda, milline võiks olla energiatehnoloogia roll Eestis kümne aasta pärast.
Põlluveeri sõnul kasvab valdkonna tähtsus veelgi, sest energiatootmise ja -muundamise tehnoloogiad arenevad ja mitmekesistuvad kiiresti: „Me ei saa enam hakkama ainult ühe tootmisviisiga – juurde tuleb aina uusi energiatootmise ja -muundamise tehnoloogiaid. Selleks on vaja ka piisavalt insenere, kes neid erinevaid süsteeme mõistaksid.“
Ta lisas, et tegu on kõige rohkem areneva ja uueneva valdkonnaga. Karmistuvate emissiooninõuete taustal peavad insenerid mõtlema välja üha tõhusamaid ja keskkonnasäästlikumaid energiasüsteeme, mistõttu muutub inseneride roll ühiskonnas üha nähtavamaks ja olulisemaks.
Kalme sõnul ootab asjaosalisi ees suur töö, et muuta olemasolev taristu targemaks ja efektiivsemaks. „Energeetika on majanduse alus. Me peame tegema väga head tööd, et asendada meie vananevad taristud uuemate ja puhtamatega. Eks siis kümne aasta pärast saame hinnata, kas meil läks hästi või mitte, kas ENMAK (energiamajanduse arengukava) 2035 sai täidetud või mitte.“
Eensalu loodab, et kümne aasta jooksul muutub arusaam energeetikast kui majanduse alusest märksa selgemaks ja laiemaks. „Tahaksin loota, et selleks ajaks on paranenud ka meie regionaalne konkurentsivõime,“ ütles ta lõpetuseks.
„Me ei saa enam hakkama ainult ühe tootmisviisiga – juurde tuleb aina uusi energiatootmise ja -muundamise tehnoloogiaid. Selleks on vaja ka piisavalt insenere, kes neid erinevaid süsteeme mõistaksid.”