Helena Rozeik: kestlikkus on vaja sisse töötada

Helena Rozeik: kestlikkus on vaja sisse töötada. 01.07.2025. Ringmajandus ja keskkonnateadlikkus on muutumas ettevõtluses mitte ainult väärtusvalikuteks, vaid ka selgeteks konkurentsiteguriteks. Euroopa roheleppe ja üha karmistuvate keskkonnanõuete mõjul kujuneb kestlikkusest uus ärinorm, mille eiramine võib tähendada väljalangemist rahastusest või riigihangetest. Ringmajanduse näol pole tegu enam ainult mahetoodete või rohelise turundusega – see tähendab ennekõike nutikat ressursikasutust, väiksemat keskkonnajalajälge ning oskust vastata tarbijate ja seadusandjate ootustele. Energeetika, ehituse, jäätmekäitluse ja põllumajanduse puhul on ringmajandus otseselt seotud töökohtade ja majandusarenguga – kestlikkus pole mitte üks tegutsemisvõimalus, vaid kasvava tähtsusega kohustuslik lähenemine. Roheoskused on nõutud kõikides ametites 2023. aastal avaldatud uuring “OSKA üldprognoos 2022-2031: Ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest“ rõhutab, et rohepööre on üks olulisemaid Eesti tööturu arengut 2022.-2031. aastal mõjutavaid tegureid. Koos digitaliseerimise, automatiseerimise, elanikkonna vananemise ja rändega kujundab rohepööre tööjõu- ja oskuste vajadust mitmes sektoris. OSKA varasemas uuringus (2021) “OSKA ülevaade digi-ja rohepöördeks vajalikest oskustest“ tuuakse välja, et tuleviku tööturul on roheoskused kindlasti nõutud kõikides ametites – neid oskusi hakkavad lisaks keskkonnaspetsialistidele kasutama ka teised. Vajatakse inimesi, kes suudavad hinnata ja mõõta keskkonnamõju, rakendada rohetehnoloogiaid ning mõista ESG-aruandluse ja uute ärimudelite loogikat. Energeetikasektor liigub samuti taastuvenergia ja hajaenergeetika suunas, moetööstus otsib ringmajandust rakendavaid lahendusi, tootmisettevõtted peavad arendama süsinikuneutraalseid tooteid, jne. See tähendab, et muutuvad ka olemasolevad töökohad: tootearendaja peab arvestama toote elutsükliga, inseneril tuleb osata arvestada nii energia kui ka materjalide tõhususega ning logistik peab mõtlema rohelisemalt. Tootearendaja peab arvestama toote elutsükliga, inseneril tuleb osata arvestada nii energia kui ka materjalide tõhususega ning logistik peab mõtlema rohelisemalt. Kestlikkuse eesmärgid kehtivad, juurde tuleb aega ja paindlikkust 2025. aasta kevadel vastu võetud Euroopa Liidu Omnibusi muudatused – eelkõige Euroopa Liidu rohepöörde ja kestlikkuse regulatsioonide (nt Corporate Sustainability Reporting Directive – CSRD, EU Taxonomy, ESG aruandlus) ühisrakendused – ei vähenda vajadust jätkusuutlikkuse ja ringmajanduse valdkonna spetsialistide järele. Eestigi toetab Euroopa Liidu Omnibusi muudatusi, millega lükatakse kestlikkusaruandluse kohustused edasi, olgugi et neid ei tühistata. Muudatused annavad ettevõtetele – eriti väiksematele ja keskmise suurusega firmadele – rohkem aega ja paindlikkust, et kestlikkuse teemadega süsteemselt tegelema hakata. Kõnealused eesmärgid jäävad kehtima ja kohustused suurettevõtetele säilivad. Kohustuse edasilükkamine tähendab, et vajadus kestlikkuse ja ESG-teemades orienteeruvate spetsialistide järele ei kao, vaid hoopis kasvab. Ettevõtted on kuulnud nüüd selget signaali: kestlikkusega tuleb tegeleda, aga teil on rohkem aega seda targalt teha – ja selleks on igas valdkonnas vaja inimesi, kes oskavad uusi reegleid mõtestada, rakendada ja neist aru anda. Vajadus kestlikkuse ja ESG-teemades orienteeruvate spetsialistide järele ei kao, vaid hoopis kasvab. Tööandjad otsivad kombineeritud oskutega töötajaid On ilmne, et rohepööre ja digitaliseerimine on toonud kaasa vajaduse kombineeritud oskuste järele. Uued ärimudelid põhinevad ringmajandusel, ressursitõhususel, targa tootmise lahendustel, kaugteenustel ja automaatikal. Tööandjad otsivad inimesi, kes oskavad siduda tehnoloogilisi lahendusi keskkonnaeesmärkidega, ning mõistavad kogu väärtusahelat ja ressursside tsüklit. Kõige selle taustal on järjest vajalikum täiendada teadmisi valdkondades, milles majandus ja keskkond ristuvad. Sellega tulevad kaasa ka ülikoolid. TalTechi majandusteaduskonna Jätkusuutliku ettevõtluse ja ringmajanduse bakalaureuseõppekava keskendub keskkonnateadlikule ettevõtlusele, rohetehnoloogiatele ja uutele ärimudelitele. Tihe koostöö tööandjatega (nt Eesti Energia AS, Viru Keemia Grupp AS, NPM Silmet OÜ, TMB Element, inseneribüroo Steiger, Swedbank Eesti AS, konsultatsioonifirma KPMG Baltics OÜ ja Keskkonnaamet) ja nende vajaduste arvestamine annab realistlikuma vaate. Võimalus analüüsida reaalsete ettevõtete väljakutseid ning töötada välja uute tehnoloogiate või ärimudelite rakendamist nõudvaid lahendusi tekitab väärtuslikku teadmist. ESG-aruandluse, rohetehnoloogiate, süsinikujalajälje hindamise ja ringsete tarneahelatega kokkupuudetega tekivad praktilised projektid koostöös ettevõtetega. Innovatsioon peaks olema tänapäevase õppe lahutamatu osa – ilma uuenduslike tehnoloogiate ja mõtteviisideta pole ringmajandust ega kestlikku ettevõtlust võimalik edukalt ellu viia. Kestlikkus ei tähenda siin pelgalt keskkonnasõbralikkust, vaid vajadust mõtestada ümber kogu ärimudel – kuidas toota ja tegutseda nii, et loodusressursse kasutatakse targalt, tooted püsivad kauem ringluses ja jäätmed muudetakse uueks väärtuseks. Ringmajanduse põhimõtted ja põhilised küsimused – kuidas pikendada toodete elutsüklit, kuidas rakendada taaskasutust ja kasutada nutikalt tootmisjääke – moodustavad tuleviku majanduse keskme. Ringmajanduse põhimõtted ja põhilised küsimused – kuidas pikendada toodete elutsüklit, kuidas rakendada taaskasutust ja kasutada nutikalt tootmisjääke – moodustavad tuleviku majanduse keskme. Eestis on järjest rohkem ettevõtteid, kus töötavad jätkusuutlikkuse, ESG (Environment, Social and Governance; eesti k. “keskkond, sotsiaalne vastutus ja juhtimine”) ja ringmajanduse valdkonnajuhid, spetsialistid või kuhu on tekkinud lausa vastava ala osakonnad. See suundumus saab sisse üha suuremat hoogu, sest nii regulatiivsed nõuded kui ka turu- ja investoriootused suunavad ettevõtteid oma tegevust kestlikkuse põhimõtetega kooskõlla viima. Tulevikule vaadates on olulised oskused, millega saab panustada nii vastutustundlikesse ettevõtetesse kui ka luua ise midagi uut ja kestlikku. Tööandjad otsivad aina intensiivsemalt inimesi, kes mõistavad suuremat pilti – kogu väärtusahelat ja selle mõju maailmale. Seepärast tasub valida tee, mis viib majandusele ja ühiskonnale vajalikemate oskusteni. Tööandjad otsivad aina intensiivsemalt inimesi, kes mõistavad suuremat pilti – kogu väärtusahelat ja selle mõju maailmale. Mis on ringmajandus? Ringmajandus on uudne majandusmudel, mille kaudu püütakse võimalikult vähe raisata ja maksimaalselt taaskasutada. Selle asemel et ammutada loodusressursse, toota ja kasutada tooteid ning need seejärel ära visata (nagu tehakse tavaliselt lineaarses majanduses), proovib ringmajandus hoida asju kasutuses võimalikult kaua ja tekitada võimalikult vähe jäätmeid. Tootmisettevõtete ringmajanduslik eesmärk on vähendada raiskamist, kasutada vähem toorainet ja hoida tooted kauem kasutuses. Mööblitootja kogub kokku oma tootmisjäägid (nt saepuru või lõigatud puidutükid) ning valmistab neist biomassibrikette või väiksemaid tooteid (nt lõikelaudu). Sellise praktika tulemusel tekitatakse vähem jäätmeid ja vanast materjalist toodetakse uued tooted. Teenindussektori ringmajanduslik eesmärk on pikendada toodete eluiga, jagada ressursse, vältida ületootmist. Puhastusfirma ei müü puhastusseadmeid, vaid rendib need välja ja hooldab neid regulaarselt. Selle tulemuseks on seadmete pikem eluiga ja väiksem ringlus, samuti ei pea klient seadmeid ise ostma. Kokkuvõttes tähendab ringmajandus ettevõtetele targemat tootmist (vähem jäätmeid, rohkem taaskasutust), pikemat toodete elutsüklit (remont, ümbertöötlus) ning teenuste ümbermõtestamist (rent, jagamine, digiteerimine), lisaks ei lõpe vastutust toote eest mitte müümise hetkel, vaid kestab kogu toote eluea.