Trialoogi toimetaja
Kliimamuutustega kaasnevad üha sagedamini äärmuslikud ilmastikunähtused – üleujutused, lumetormid ja muud loodusõnnetused ohustavad linnu üle kogu maailma. Et leevendada nende mõju ja tagada parem kriisihaldus, arendavad TalTechi ja Pontifícia Universidade Católica do Rio Grande do Suli (PUCRS) teadlased koos rahvusvaheliste partneritega loodusõnnetuste taluvuse tööriistakomplekti (Natural Hazard Resilience Toolkit). See uuenduslik lahendus ühendab reaalaja-andmed ja sujuva suhtluse, et muuta linnad vastupidavamaks ja reageerimine kiiremaks.
Projekti tähtsust on märgatud ka rahvusvahelisel tasandil – see jõudis Targa linna ideekonkursi kuue finalisti sekka. Konkursitulemus kinnitab, et ettevõtmine suudab parandada linnade vastupanuvõimet ja jätkusuutlikkust.
Lahenduse keskmes on arusaam, et vahetu ja täpne info on hädaolukorras kõige väärtuslikum ressurss. Organisatsiooni FinEst Centre for Smart Cities teadlane Dr. Luiza Schuch de Azambuja ja TalTechi kaasprofessor tenuuris Wolfgang Dieter Gerstlberger rõhutasid, et traditsioonilised kriisireageerimise meetodid on sageli aeglased ja ühesuunalised – valitsused ja omavalitsused annavad küll välja hoiatusteateid, kuid info liigub kodanikelt tagasi ametiasutustele vaid piiratud mahus.
Arendatav platvorm lahendab piiratuse probleemi ja toetab kahesuunalist suhtlust. „Tahame luua platvormi, mis võimaldab jagada linnal kodanikega olulist teavet ning vastupidi. Hädaolukorras on toimuva kohta antaval täpsel infol kriitiline tähtsus,“ selgitas Azambuja.
“Tahame luua platvormi, mis võimaldab jagada linnal kodanikega olulist teavet ning vastupidi. Hädaolukorras on toimuva kohta antaval täpsel infol kriitiline tähtsus.”
Erinevalt tavapärastest varajase hoiatamise süsteemidest, mis tuginevad peamiselt ametlikele teadaannetele, kogub uus süsteem reaalajas andmeid eri allikatest, sealhulgas sensoritelt ja elanike raportitest. See pakub kiirreageerijatele ja otsustajatele kriisi arengust tervikliku ülevaate ning aitab reageerimisaega oluliselt lühendada.
Terviklik tööriistakomplekt
Kuigi projekt keskendus algselt üleujutustele, hõlmab see nüüd erinevaid loodusohte. Eestis võivad tugevad lumetormid tuua kaasa probleeme liikluses ja taristus, Brasiilias võivad üleujutused olla suisa eluohtlikud. Modulaarset tööriistakomplekti saab kohandada ja kasutada eri piirkondades ja kliimatingimustes. „Peame leidma erinevate riskide haldamiseks paindliku viisi. Eesti väikelinnal on teistsugused vajadused kui Brasiilia või Saksamaa metropolil, kuid kõigil on vaja tõhusamat reageerimismehhanismi,“ selgitas professor Gerstlberger.
Oluline on ka võime integreeruda olemasolevate kohalike süsteemidega. Näiteks Brasiilia linnas Porto Alegres kasutatakse juba munitsipaalset hädaolukorrarakendust. Selle asemel, et luua uus süsteem, on taluvuse tööriistakomplekti võimalik integreerida olemasolevasse süsteemi. Linnades, kus hädaolukorra rakendust veel pole, saab platvorm toimida iseseisva brauseripõhise süsteemina.
Kogukonna infol on jõud
Tööriistakomplekt kogub andmeid erinevatest allikatest – sensorid mõõdavad veetaset ja ilmastikutingimusi, samal ajal kui elanikud saavad edastada oma piirkonnas toimuvast teateid. Kogukonna koostööpõhine teabevahetus (CCI – Collaborative and Community Intelligence) võimaldab paindlikku ja kiiret reageerimist.
Elanikel avaneb võimalus anda veetaseme muutustest või blokeeritud teedest vahetult teada, saadetud teateid kinnitatakse geolokatsioonil ja multimeedial põhinevate tõenditega. „Kohalikud märkavad ohte tihti enne ametlikke hoiatusi. Kogukonna kaasamine parandab ülevaadet olukorrast ja kiirendab otsuste tegemist,“ selgitas Azambuja.
“Kohalikud märkavad ohte tihti enne ametlikke hoiatusi. Kogukonna kaasamine parandab ülevaadet olukorrast ja kiirendab otsuste tegemist.”
Sedavõrd detsentraliseeritud lähenemine võib oluliselt lühendada reageerimisaega. Hispaania ja Prantsusmaa eelmise aasta laastavate üleujutuste ajal oli näha, kuidas liiga aeglaselt edastatud info võis tuua kaasa laastavad ja traagilised tagajärjed. „Alati läheb liiga kaua aega. Meie eesmärk on kiirendada protsessi ja kasutada kõiki olemasolevaid andmeallikaid, et informeerida vahetult nii kodanikke kui ka ametivõime,“ rõhutas Azambuja.
Tööriistakomplekti arendamisel tuleb siiski lahendada mitu probleemi – süsteem peab ühendama erinevad andmeallikad, sealhulgas sensorite mõõtmised, elanike teated ja riiklikud andmebaasid. Samuti tuleb tagada andmete täpsus, kaitsta privaatsust ja lahendada küberturvalisuse küsimused.
Nutipoid ehk autonoomse mere mõõtejaamad edastavad viieminutiliste intervallide kaupa andmeid ning aitavad võtta sadamatel ja laevadel vastu kriitilisi navigatsiooniotsuseid. Foto: Kaimo Vahter/ meresüsteemide instituut
Kuidas edasi?
Tööriistakomplekti pikaajaline edu sõltub elujõulisest ärimudelist. Arendajad uurivad erinevaid rahastusvõimalusi, sealhulgas kaalutakse tellimustasusid, annetusi ja reklaamitulu. Eelduslikult saavad võtmeklientideks kohalikud omavalitsused, kuid neil on kasutada väga erinevad rahalised võimalused. Kui Hamburgi sugune linn võib investeerida kriisivalmidusse märkimisväärseid summasid, siis näiteks Brasiilia väiksemad linnad vajavad riiklikku või rahvusvahelist toetust.
Samuti võivad saada tööriistakomplektist kasu kindlustusseltsid ja linnaplaneerijad, kellel avanevad selle abil võimalused riske täpsemalt prognoosida. Kuna looduskatastroofid põhjustavad igal aastal miljardeid eurosid kahjusid, võib kindlustussektor näha süsteemis olulist abi riskide hindamisel.
Hetkel on projekt valideerimisfaasis, teadlased töötavad koos pilootlinnadega – Haapsalu ja Kuressaarega Eestis ning Porto Alegrega Brasiilias, et kohandada lahendust iga asula konkreetsetele vajadustele.
Toimuvad ka intervjuud sidusrühmade, päästemeeskondade ja linnavalitsustega üle maailma, sealhulgas võimalike partneritega Indoneesiast ja Saksamaalt.
Kliimamuutuste tõttu sagenevad ja süvenevad loodusõnnetused, mistõttu vajavad linnad nutikamaid ja paindlikumaid kriisihalduslahendusi. Loodusõnnetuste taluvuse tööriistakomplekt pakub andmepõhist ja kogukondlikult juhitud lähenemist, mis parandab nii ettevalmistust kui ka reageerimist. „Me ei taha leiutada ratast – soovime vaid, et ratas pöörleks kiiremini ja tõhusamalt siis, kui meid tabavad erinevad loodusõnnetused,“ võttis professor Gerstlberger teema kokku.
“Me ei taha leiutada ratast – soovime vaid, et ratas pöörleks kiiremini ja tõhusamalt siis, kui meid tabavad erinevad loodusõnnetused.”
FinEst Centre for Sart Cities teadlane Dr. Luiza Schuch de Azambuja selgitas, et tööriistakomplekt kogub andmeid erinevatest allikatest – sensorid mõõdavad veetaset ja ilmastikutingimusi, samal ajal kui elanikud saavad edastada oma piirkonnas toimuvast teateid. Foto: Erakogu
Kommentaar — Saaremaa vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Kairi Niit:
“Riiklikult üleujutusohuga seotud riskipiirkondade kaardistamiseks tehtud põhjalik analüüs, mille koostamises oli Saaremaa vald kaasatud. Täiendavalt on info arvesse võetud ka Saaremaa valla üldplaneeringu koostamise protsessis.
Riiklikult on vähem tähelepanu pööratud siseveekogude põhjustatud üleujutusohule — kõrge mereveetaseme tõus ja suurvee aeg võivad põhjustada märkimisväärset Põduste ja Tori jõe üleujutust Kuressaare linnas. Väljakutsete iseloom sõltub üleujutust põhjustavatest või sellega kaasnevatest teguritest ehk tormist, sademerohkusest, lumesulavee löökkoormustest, jääoludest ning kaasnevatest probleemidest juurdepääsude tagamisel, elektrikatkestuste parandamisel ja elutähtsate teenuste osutamisel.”
Saaremaa vallavalitsuse kriisivalmiduse nõunik Gunnar Havi:
Siseveekogud meile iseenesest üleujutuse kontekstis siiski suurt peavalu ei valmista. Pigem võib kõrge mereveetase panna Tori ja Põduste jõe nö tagurpidi liikuma. Oleme arvestanud aladega, kus veetase võib 2 meetri võrra tõusta.
Andmekogumise meetmena on praegu põhiliselt kasutusel visuaalne vaatlus. Kuressaare linnas olevates sadamates on olemas veetaseme mõõtmise latid, kuid ka nende puhul toimib visuaalne vaatlus ja muid andureid ega sensoreid häire andmiseks vallal kasutada ei ole. Veetaseme tõusul on aluseks ka Keskkonnaagentuuri ilmaprognoosid.
Kriisijuhtimise protsessid on paigas ja iseenesest probleeme teabe kogumise ja jagamisega ei ole. Kuna osa Kuressaare linnast asub üleujutusalas (2m veetõusu), siis inimesed jälgivad ka ise väga pingsalt veetaset, kuid teatud andurid annaksid võib-olla parema ülevaate.
Peamine ootus loodava lahenduse puhul on see, et info oleks õigeaegne ja annaks võimaluse reageerida. Kui paigaldatavad seadmed ja andurid kriisijuhtimise protsesse veelgi parandavad, siis ongi hästi.”
***
FinEst Targa Linna Tippkeskuse targa linna ideekonkursi neljandaks vooruks on selgunud kuus finalisti. 3,7 miljoni euro suuruse investeeringuga rahastatakse kuni nelja pilootprojekti, mis keskenduvad interdistsiplinaarsel moel uuenduslike ja teadusmahukate lahenduste väljatöötamisele.
Projektide eesmärk on luua toimiv toode või teenus ja tagada mastaapsus, mis võimaldab kasutada loodavat lahendust paljudes piirkondades üle maailma. Iga projekt edendab rahvusvahelist koostööd, kaasates vähemalt ühe pilootlinna Eestist ja ühe mõnest teisest riigist.
Nelja valitud pilootprojektiga alustatakse 2025. aasta septembris.
Pilootprojektide elluviimist rahastab Euroopa Regionaalarengu Fondi ning Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi projekt “FinEst Targa Linna Tippkeskuse piloodiprogramm.“
