Ettevõtlusuuring 2023 – edu ja takistused

Ettevõtlusuuring 2023 – edu ja takistused. 17.12.2024. TalTechi ärikorralduse instituudi uuringujuht Sirje Ustav tõi välja, et 2023. aasta globaalne ettevõtluskeskkonna koondskoor asetab Eesti väga väärikale kuuendale positsioonile. Euroopa riikidest jääb veidi ettepoole vaid Leedu. “Midagi on Eestis tehtud väga hästi. Loodame, et see trend ka jätkub,” sõnas Ustav. Raportis analüüsitakse ettevõtlushariduse ja -oskuste olulisust. Kuigi ettevõtluspädevuste-alane teadlikkus on Eestis paranenud, võib täheldada olulisi piirkondlikke erinevusi. Põhja- ja Lõuna-Eestis on tänu tugevatele tugi- ja inkubatsiooniprogrammidele ettevõtlusega lihtsam alustada. Kirde-Eestis tajutakse ettevõtlusvõimalusi aga jätkuvalt piiratumalt. Eesti pälvis uuringus esikoha järgmistes kategooriates: ettevõtjaid toetavad hoiakud, ettevõtte alustamise ja vedamise lihtsus, (ikka veel) vähene bürokraatia ning kõrge renomeega ettevõtlusharidus, mida hinnati positiivselt vaid viies riigis 49-st. “Midagi on Eestis tehtud väga hästi. Loodame, et see trend ka jätkub.” Lihtne ettevõtluskeskkond kui konkurentsieelis Uuringu tulemusi käsitlevas vestlusringis osalenud majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnas, et teadus- ja arendustegevus on ettevõtlusalase ökosüsteemi oluline osis, mis teenib innovatsiooni ja ettevõtete ekspordi konkurentsivõimet ning vajab seetõttu kindlasti enam tähelepanu. “Kui meie ühiskond tahab saada jõukamaks, peame suunama fookuse kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomisse ja nende eksporti,” ütles minister. Samuti aitab ministri sõnul ettevõtlushoiakute paranemisele kaasa lihtne, vähese halduskoormusega ettevõtluskeskkond. “Oleme astunud ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks olulisi samme ning leppinud valitsuses kokku ülemineku andmepõhisele aruandlusele, et praegusest neljasajast erinevast aruandest saaks tulevikus üks. Juba järgmise aasta jooksul saame andmete mahtu oma 90% ulatuses kokku tõmmata ning vähendada praegust 8100 andmevälja 90-le. Uuring näitab, et Eestil on õnnestunud hoida oma ettevõtluskeskkonda lihtsana, kuid konkurentsis püsimiseks tuleb selle nimel tööd jätkata.” “Kui meie ühiskond tahab saada jõukamaks, peame suunama fookuse kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomisse ja nende eksporti.” Läbikukkumishirm – ettevõtluse kasvav takistus Peamistest uuringust välja koorunud murekohtadest toob Ustav välja kolm. „Suurenenud on hirm läbikukkumise ees, mis on kasvanud alates 2017. aastast koguni 56%. Seda keskkonnas, kus enam kui 70% vastajatest usub, et edukatel ettevõtjatel on ühiskonnas kõrge staatus,“ ütles ta. Samuti võiks rakendada meie ettevõtluses rohkem jätkusuutlikkust, olgugi et sellealane teadlikkus on kõrge, lisaks teevad muret suured regionaalsed erinevused. „Kui võtta arvesse viimaste aastate geopoliitilisi väljakutseid, mille tõttu otsib Venemaale selga pöörav majandus uusi turge ja tarneahelaid ning Eesti ettevõtluskeskkonnas viiakse läbi üht aegade tõsisemat ümberõpet, siis ei valmista ükski probleemikoht tegelikult üllatust,“ tõdes ta. “Suurenenud on hirm läbikukkumise ees, mis on kasvanud alates 2017. aastast koguni 56%.” Innovatsioon ja iduettevõtted – Eesti majanduse edulugu GEM-uuringusse kaasati ka ettevõtluskeskkonna eksperdid. „Nad on üsna ühel nõul ettevõtjatega, et üldjoontes on eestlased ettevõtlikud, meil on soodne ettevõtluspoliitika ja eriti kõrgelt hinnatakse digitaliseerimist. Samas hoiatavad eksperdid, et ettevõtete halduskoormust peaks vähendama. Digitaliseerimine peaks lihtsustama, mitte kohustusi lisama.“ Eksperdid arvavad, et kuna meie majandus toetub mikro- ja väikeettevõtetele, ei saa oma arvestustes piirduda vaid väheste suurettevõtetega. Väiksematel ettevõtetel on regiooniti aga väga erinevad võimalused. „Väikeettevõtlus pakub kogukondadele väga olulist tuge ja nii on ka eksperte, kes arvavad, et toetus ei tohiks põhineda ainult „rohelisel“ mõõtmel. Eksperdid soovitavad saada valitsusel paika pikemaajaline visioon, milles on olemas ennustatav maksu- ja toetuspoliitika,“ tõdes ta. Ustavi sõnul paistab Eesti esirinnas silma oma kiire kasvuga iduettevõtetega, mida saab pidada väikese majanduse tubliks saavutuseks. Mitmed eksperdid rõhutavad aga vajadust toetada teadus- ja arendustegevusi, sest innovatsioon annab meie ettevõtetele konkurentsieelise. „Praegu tulevad meie edulood pigem finantstehnoloogia, tarkvaraarenduse ja digitaalsete teenuste valdkonnast. Tehnoloogia arengus peaks alati mängima olulist rolli kõrgharidus, sealhulgas inseneeria. Ülikool ei anna ainult erialaseid teadmisi, vaid on ka uute ideede kasvulava.“ “Tehnoloogia arengus peaks alati mängima olulist rolli kõrgharidus, sealhulgas inseneeria. Ülikool ei anna ainult erialaseid teadmisi, vaid on ka uute ideede kasvulava.” Ettevõtlusharidus kui tuleviku majanduse vundament Eesti ettevõtjatel on ettevõtlusuuringu andmetel väga tugev rahvusvaheline orientatsioon, palju suurem kui näiteks Leedus. „Siiski ei plaani enamik neist lähiaastail töökohti juurde luua. Igast insenerist ei pea saama ettevõtjat, aga iga insener võiks mõista, kuidas tema arendatavast tehnoloogiast võiks saada rahvusvaheliselt müügikõlbulik toode või teenus,“ andis Ustav nõu. “Igast insenerist ei pea saama ettevõtjat, aga iga insener võiks mõista, kuidas tema arendatavast tehnoloogiast võiks saada rahvusvaheliselt müügikõlbulik toode või teenus.” Küsimusele, kuidas saavad Eesti teadus- ja haridusasutused paremini panustada siinse ettevõtluse arendamisse, vastas Ustav, et teda paneb kohati kummastama, kuidas käsitletakse ülikoolides ettevõtlusharidust. „Sageli nähakse selles vaid õhinapõhist start-up-ärimudeli arendust või siis teisalt igavat majandusökonoomikat. See on teaduspõhine, peensusteni uuritud distsipliin nagu iga teine. Ettevõtlus ei anna ainult teadmisi, vaid arendab süsteemselt erinevaid ettevõtluspädevusi, hoiakuid ja uskumusi.“ Paraku kuuleb Ustav tihti, et jurist, insener või IT-spetsialist neid pädevusi ei vaja. „Kuid just (tehnika)ülikoolis, erinevate erialade koostöös, saab alguse tark ettevõtlus, tark majandus ning kujunevad ettevõtluskeskkonda toetavad hoiakud,“ rääkis ta. Vaatamata viimaste aastate väljakutsetele näitavad Globaalse Ettevõtlusmonitori 2023. a tulemused, et Eesti ettevõtlusmaastikul on endiselt palju kasvu- ning innovatsiooniruumi. “Meie valitsuse ja sidusrühmade roll on pakkuda tuge, et võimaldada igal ettevõtjal realiseerida täiel määral oma potentsiaali, sõltumata tema tegutsemise asukohast,” ütles Ustav lõpetuseks. Uuringu koostas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel Tallinna Tehnikaülikooli ärikorralduse instituut.