TalTechi strateegilise kommunikatsiooni juht
Elektritarbimise juhtimise potentsiaal Eestis on seni avaldunust üle kahe korra suurem, selgus analüüsist, mille viisid Arenguseire Keskuse tellimusel läbi Tallinna Tehnikaülikooli koosseisus tegutsev FinEst Targa Linna Tippkeskus ning ülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut.
Analüüs näitas, et Eesti inimesed on hakanud kõrge elektrihinnaga tundidel oma käitumist teadlikumalt juhtima. See on aidanud vähendada nende kulutusi ning ühtlasi tasakaalustada energia nõudlust ja pakkumist. Samas on energia kasutamise teadliku juhtimise potentsiaal Eestis oluliselt suurem.
„Motivatsioonisüsteemi loomiseks oleks aga vaja viia elektrituruseadusesse sisse ühispakkumiste ehk agregeerimise täpsem regulatsioon, mis kaasaks tarbimise juhtimisse ka fikseeritud hinnaga elektripakettide kasutajad,” tõi välja FinEst Targa Linna Tippkeskuse partnerlussuhete ja strateegia juht Einari Kisel. Samas tuleks regulatsiooni loomisel ennetada uusi teemaga seotud võimalikke probleeme.
Analüüsi tellinud Arenguseire Keskuse ekspert Märt Masso tõi välja, et kõige aktiivsemalt reageerivad elektrihinna hüpetele töötleva tööstuse ettevõtted ja kodumajapidamised, eriti soojuspumpadega eramud. “Kui elektrienergia börsihind ületas tänavu jaanuaris 1000 EUR/MWh piiri, vähendasid kodumajapidamised ja tööstusettevõtted oma tarbimist 10–12% võrra,“ tõdes ta. Samas on potentsiaal palju suurem. „Päikeseelektrile toetuvad kodumajapidamised vähendasid oma tootmist 2,5 korda rohkem kui tavalise börsihinnaga elektrit ostvad kodutarbijad,” sõnas Masso.
Eesti Energia andmete alusel läbi viidud analüüs näitas, et tänavu 5. jaanuaril, ülikõrge hinnaga tundidel, vähendasid börsihinnaga ostjad kogu Eestis oma tarbimist kokku 30–40 MW. Nii säästeti umbes 1,5 miljonit eurot. Eesti Energia turuosa arvestades võib hinnata, et kogu elektrienergia tarbimise muutmise võimsus Eestis püsis selle päeva erinevatel tundidel vahemikus 75–100 MW.
Eesti Energia elektrijaam Auveres | Foto: Eesti Energia
Arenguseire Keskuse värske lühiraport näitab, et kuigi Eesti inimeste teadlikkus, motivatsioon ja võimekus vähendada aktiivselt elektriga seotud kulutusi on kasvanud, on see täna siiski jätkuvalt napp. Lisaks ei motiveeri kogutarbimisest ligikaudu kolmandikku moodustav fikseeritud elektrihind ülikõrge hinnaga tundidel tarbimist vähendama. Negatiivselt paistab siin silma avalik sektor, kus erinevalt teistest gruppidest tarvitati kõrge hinnaga tundidel elektrit baastasemest hoopis rohkem.
Elektritarbimise juhtimise mahuliseks suurendamiseks tuleb ekspertide arvates luua täiendav rahaline motivatsioon. Selle alusel makstaks kõrge elektrihinnaga tundidel oma tarbimist vähendanud või madala elektrihinnaga tundidel suurendanutele boonust.
Lühiraportis “Elektritarbimise juhtimise väljavaated Eestis” juhitakse tähelepanu ka sellele, et Eestis saab praegu muutuda ainult selline elektritarbimine, mis vastab iseseisvalt börsihinna hüpetele. Võimalik oleks seda juhtida aga ka nii, et erinevad koormusi hakatakse koondama teenusepakkuja kaudu. See võimaldaks kaasata juhtimisse ka fikseeritud hinnaga elektripakettide kasutajaid. Eesti turumudeli ja seadusandluse puudujääkide tõttu pole aga võimalik agregaatori teenuseid täismahus kasutada.
Lühiraport “Elektritarbimise juhtimise väljavaated Eestis” valmis Arenguseire Keskuse uurimissuuna „Aktiivsed tarbijad tuleviku energiasüsteemis“ raames. Arenguseire Keskus on Riigikogu juures asuv ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda .
