Trialoogi peatoimetaja
Eesti kiibitehnoloogia kompetentsikeskus avas kogukonnalehe kiip.ee, mille eesmärk on tuua kokku süvatehnoloogia-ettevõtted, teadlased ja huvilised. Platvorm jagab uudiseid ning annab ülevaate rahastusvõimalustest ja koostöökanalitest, taotlusega tugevdada Eesti ettevõtete positsiooni rahvusvahelisel tehnoloogiamaastikul.
„Kiibikeskus ei ole pelgalt projekt, vaid kasvav ökosüsteem, mis toetab Eesti ettevõtteid kiipide arendamise teekonnal. Meie eesmärk on pakkuda praktilist tuge ja luua koostöövõimalusi, mis muudavad ideed toodeteks,“ ütles Andres Mellik, kiibikeskuse programmijuht Metroserdi rakendusuuringute keskusest. Metrosert kuulub kiibikeskuse arendajate hulka.
TalTechi professor ja kiibikeskuse projektijuht Jaan Raik lisas, et tegemist on strateegilise investeeringuga Eesti tulevikku: „Kiibikeskus ühendab teaduse ja tööstuse viisil, mis pakub Eesti tehnoloogilisele arengule uusi võimalusi.“
Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuht Arno Kolk rõhutas, et kiibikeskus loob ettevõtetele vajalikku tuge, et need saaksid kasvatada rahvusvahelist konkurentsivõimet ja kiirendada innovatsiooni.
Euroopa kiibiakt ja Eesti võimalus
Kiibikeskus on rajatud Euroopa Liidu kiibimääruse raames ning kuulub üleeuroopalisse kompetentsikeskuste võrgustikku, mille eesmärk on tugevdada ühenduse positsioone globaalses tehnoloogilises võidujooksus. Ettevõtmise kogumaksumus on 2,4 miljonit eurot, millest poole katab EL-i Digitaalse Euroopa programm ja poole Eesti riik.
Algatuse ajendas koroonakriisi ajal ilmnenud sõltuvus Aasia kiibitootjatest – rohkem kui 60% maailma kiipidest toodetakse Taiwanis. Euroopa Komisjon vastas sellele olukorrale 43 miljardi euro suuruse plaaniga, et suurendada kontinendi tehnoloogilist iseseisvust. Kõnealuse strateegia hulka kuulub ka Eesti kiibikeskus.
Kuigi ametlik teenuste avamine toimub 2026. aasta veebruaris, on keskus juba alates 2025. aasta suvest pakkunud Eesti ettevõtetele mitteametlikke konsultatsioone ning loonud esimesed sidemed rahvusvaheliste partneritega, sealhulgas elektroonika-, meditsiini- ja kaitsetööstuses.
Koostöös TalTechiga käivitatakse elektroonikataustaga inseneridele kiibitehnoloogia kursused ning arendatakse IP-tuuma mooduleid (IP tuleb väljendist “Intellectual Property” ehk “vaimne omand”), mida saab litsentsida sarnaste vajadustega klientidele, et kiirendada projektide elluviimist ja vähendada kulusid.
Lisaks koondab kiip.ee kiibiarenduse teenuseid käsitlevat infot – alates disainist ja piloottootmisest ning lõpetades rahastusvõimaluste ja CHIPS JU projektidega, Euroopa Liidu ühisalgatusega, mis viib ellu kiibiakti eesmärke.
TalTechi professor Jaan Raik | Foto: TalTech
Kiibid kui tehnoloogilise arengu selgroog
„Kiip on võtmetähtsusega element, mis võimaldab arengut kvantarvutuste, materjaliteaduse, tervishoiu ja autonoomsete sõidukite valdkonnas,“ märkis professor Raik. Tema juhitud TalTechi usaldusväärsete arvutisüsteemide keskus on viimase kaheksa aasta jooksul tootnud kaheksa kiipi, mis kinnitab, et vajalikud teadmised ja oskused on Eestis olemas.
Samas on senine huvi olnud tagasihoidlik. Ettevõtted tegutsevad peamiselt allhankijatena, jättes kasutamata võimaluse luua oma intellektuaalomandit ja maailmatasemel tooteid. Kompetentsikeskus Kiip pakub selles küsimuses lahendust: see annab võimaluse levitada teadmisi, arendada oskusi ja tuua akadeemilist võimekust ettevõtlusesse.
Professor Raik rõhutas, et Euroopa eesmärk on kasvatada kiibiinseneride arvu kaheksakordseks. Eesti mastaabis tähendaks see umbes sadat uut spetsialisti. „Disaini algusest kuni päris kiibini kulub aastaid, kuid õige tugisüsteemi korral saab koolitada uusi spetsialiste kolme-nelja aastaga.“
Kiibitehnoloogia tõeline väärtus ei seisne ainult majanduslikus kasumis, vaid ka kriisidele vastupidava ja konkurentsivõimelise ühiskonna loomises. Eestil on selleks potentsiaali – küsimus on, kas võimalusest haaratakse ka kinni.
