TalTechi kaaskorraldatud kaitsekonverentsi EstMil.tech sisukamate arutelude hulka kuulus paneeldiskussioon, mille käigus heitsid eri riikide ja erinevate taustadega kaitseeksperdid pilgu tehisintellekti sõjalisele rollile ja potentsiaalile. Küsimus oli lihtne, ent terav: kas ja mil määral muudab AI lahinguväljal otsuseid?
Eveliis Vaaks
Eesti homseid probleeme lahendavad tulevikuspetsialistid ei teki juhuslikult ega üleöö. Huvi, enesekindlus ning loogilise ja süsteemse mõtlemise võime ei kujune välja mitte gümnaasiumiastmes, vaid palju varem – põhikoolis.
TalTechi laboritest välja kasvanud elektroonikaettevõte alustas satelliitside filtritest, kuid on tänaseks liikunud sügavale kaitsetööstuse tuumikusse. Ranteloni areng peegeldab seda, kuidas nišitehnoloogiast saab geopoliitilise reaalsuse mõjul strateegiline võimekus.
Kui TalTechi vilistlane Anna Dementjeva mõtleb oma lapsepõlvele, ei meenu talle ühtki kindlat pöördepunkti, mis oleks temas inseneripisiku sütitanud – need hetked kogunesid aja jooksul. Ta oli laps, kes esitas lakkamatult miks-küsimusi, kes leidis loogikas turvatunnet ning kelle jaoks olid matemaatikaülesanded kui väikesed loomingulised mõistatused.
Kas tehisintellekt hakkab juba lähiaastatel sõjas inimese eest otsuseid langetama ja inimeste asemel astuvad lahinguväljale robotid? Selliste küsimustega seadis end kaitsevaldkonna konverentsil EstMilTech 2026 silmitsi TalTechi Tarkvarateaduste instituudi professor ja AI ekspert Tanel Tammet. Tema sõnum oli selge: mõned tehisarulahendused jõuavad kiiresti praktikasse, teised takerduvad visalt igati maiste probleemide taha.
Eelmisel sügisel Austraalias toimunud päikeseautode maailmameistrivõistlustelt oma ajaloo parima ehk teise kohaga naasnud Solaride – Eesti tudengite juhitud inseneritiim, mis arendab noori ja ehitab tipptasemel päikeseautosid – on tõestanud, et ka väikesest riigist pärit üliõpilasprojekt suudab konkureerida maailma parimatega.
TalTechi, Kaitseministeeriumi ja Kaitseväeakadeemia korraldatud kaitsevaldkonnakonverentsi EstMil.tech 2026 plenaarkõnes ei rääkinud Stanfordi ülikooli külalislektor ja endine USA kolonel Brad Boyd mitte niivõrd tehisintellekti võimekusest, kuivõrd sellest, mis võib juhtuda, kui otsustamist toetavad masinad muutuvad liiga mugavaks. Tema keskne mõiste – „kognitiivne sõltuvus“ – osutab ohtlikule olukorrale milles inimene paistab küll vormiliselt otsuseid kinnitavat, kuid sisuliselt enam ise kaasa ei mõtle.
Euroopa Liidu regulatsioonide karmistudes ei piisa enam tehisintellekti soovitusest – otsus peab olema ka põhjendatav. Uku Sildoja loodud otsustusanalüüsi tööriist aitab juhtidel ja ametnikel näidata, kuidas ja miks üks või teine valik tehti.
TalTechi loodusteaduskonna aastakonverentsil rõhutas Meresüsteemide instituudi teadur Natalja Kolesova üht olulist tõsiasja: me küll teame, kui palju on Läänemeres reostust, kuid palju vähem teame, mida reostus tegelikult elusloodusega teeb.
Kestlikkus, kõrvalsaaduste väärindamine ja biotehnoloogilised lahendused kujundavad üha selgemalt küsimusi, millega toiduainetööstus teadlaste poole pöördub.