TalTechi hargettevõte SafePas sai hiljuti Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt 2,5 miljoni euro suuruse toetuse, et arendada edasi narkootikume tuvastavat seadet Drug Hunter – kaasaskantavat analüsaatorit, mis suudab määrata süljeproovi põhjal ja pelgalt mõne minuti jooksul keelatud aine võimaliku koostise ja koguse.
Eveliis Vaaks
Arvestatav osa tänastest inseneridest suundub lähima kümne aasta jooksul pensionile. Samal ajal astuvad areenile uued tegijad, kes näevad inseneritöös võimalust muuta maailma paremaks. TalTechi energiatehnoloogia instituudi erialapäeva paneeldiskussioonis pidasid uue põlvkonna insenerid aru, kuidas tagada, et tulevikuski oleks piisavalt neid, kes hoiavad Eesti energia- ja tööstusmootori töös.
Ligniin – puidus sisalduv looduslik liimaine – on jõudmas Eesti teedeehitusse. Kui seni on asfalt olnud tihedalt seotud fossiilse bituumeniga, siis TalTechi, biotehnoloogiaettevõtte Fibenoli ja teedeehitusettevõtte KMG OÜ arendatud roheasfalti segu Green Surf pakub võimalust vähendada CO₂ jalajälge, ning säilitada samas asfaldi tavapärast kvaliteeti ja vastupidavust.
Kasvu peetakse majandusliku eduloo mõõdupuuks, ent tegelikkuses kasvavad selle käigus sageli pigem probleemid kui heaolu. Aktivist, majandusanalüütik ja konverentsi "Elu kasvujärgses Eestis" peaesineja Tadeaš Ždarsky, pidas TalTechis avaliku loengu, kus ta seostas kliimakriisi, ebavõrdsust, vaimse tervise muresid ja demokraatia nõrgenemist ühe juurpõhjusega – pidevast kasvust sõltuva süsteemiga. Ždarsky sõnum on selge: heaolu ei sünni mitte lõputust tootmisest, vaid õiglasest ja arukast jagamisest.
Läänemere randades vedelev adru on olnud talumeeste jaoks sajandeid usaldusväärne väetis, kuid nüüd nähakse selles aina enam ka laiemat majanduslikku ja keskkondlikku toorainet. Kas põlvest põlve edasi antud rannapärimus võiks aidata lahendada nii mullaviljakuse kui ka Läänemere tervise küsimusi?
Merendus seisab ristlainetuses: geopoliitilised pinged, ida–lääne kaubateede lagunemine, kasvavad kulud ja järjest karmimad keskkonnanõuded panevad kogu sektori surve alla. Eesti laevaomanike elu pole samuti kerge – kodumaise lipu all seilab vähe laevu ja tööjõupuudus pitsitab. Aga ehk peitub just kriisis võimalus, mis võiks aidata Eesti meremajanduse uuele kursile?
Laevandus on veelahkmel: rohepööre on vältimatu, kuid kõikjal maailmas kulgeb üleminek ebakindlalt ja katkendlikult. Surve heitmeid vähendada kasvab nii Euroopas kui ka rahvusvahelisel tasandil, kuid pakkumise ja nõudluse vahel on vastuolu. Laevaomanikud ootavad turule kütusetootjaid, tootjad aga kliente – tulemuseks klassikaline „nokk kinni saba lahti“ olukord.
Eesti on harjunud uusi tehnoloogiaid kiirelt kasutusele võtma, ent tehisintellektiajastul ei piisa enam pelgalt tööriistast – vaja on mõtestatud eesmärke, protsesse ja oskusi.
Meretehnoloogiaga tegelev ettevõte Vete Engineering arendab Eestis allveeroboteid ja sensoreid, mille eesmärk on muuta kalakasvatus turvalisemaks, kuluefektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks. Ettevõtte siht on viia Eestis loodud lahendused kalakasvatuse suurriikidesse, nagu Norra ja Šotimaa.
Eesti on harjunud seadma ennast tehnoloogiliste hüpete eesliinile – alates digitaalsest ID-st ja lõpetades e-riigi teenustega. Kuid tehisintellekti kasutamises oleme alles teekonna alguses, sest AI-d rakendavad täna veel vähesed ettevõtted. TalTechis peetav AI kirjaoskuse päev toob kokku paarsada juhti, et alustada uut peatükki Eesti eduloos.