Rohe- ja süvatehnoloogia arendajatel ei jää hea ettevõtmine enamasti seisma mitte idee, vaid testimise taha. Kust leida prototüübi proovimiseks ja andmete kogunemiseks parim koht ja parimad partnerid? Finex on projekt, mis püüab sellele küsimusele toimivat vastust leida.
Eveliis Vaaks
Kui droonidest rääkida, kipub fookus minema tehnoloogiale – autonoomsusele, tehisintellektile ja parvedele. Eesti militaarettevõtte KrattWorks tegevjuht ja TalTechi vilistlane Tõnis Voitka suunab aga tõsise pilgu tootmisse ja ärimudelisse. Tema hinnangul ei otsusta droonisõja kulgu mitte ainult süsteemide nutikus, vaid ka droonide tootmise kiirus ja maht ning droone tootva ettevõtte jätkusuutlikkus.
Eesti iduettevõtlusest räägitakse sageli edulugude kaudu – ettevõtete edukad müügid, kiiresti kasvavad tiimid ja järgmise ükssarviku otsing. Jan Harima, TalTechi majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi ettevõtluse uurimisgrupi teadur, pakub aga teistsugust vaatenurka. Tema pilk pole suunatud mitte üksikutele võitudele, vaid sellele, mis juhtub aja jooksul inimeste, raha ja teadmistega.
Enefitis vesinikupõhiste energialahenduste arendamisega tegeleva TalTechi vilistlase Ragle Raudsepa teekond inseneeriasse pole kulgenud sirgjooneliselt. Reaalained polnud kooliajal tema tugevaim külg, ometi otsustas ta teha oma haridustees kannapöörde ja tõestada nii endale kui ka teistele, et kui midagi päriselt tahta, on kõik võimalik.
Meredomeen kipub Eesti avalikus arutelus jääma tagaplaanile seni, kuni kõik näib toimivat. Merendusekspertide meelest kujutab just selline näiline normaalsus endast ohtu: meri on strateegiline ruum, mida tuleb juhtida teadlikult ja järjepidevalt ka rahuajal.
Targa Mere Fookustippkeskuse aastaseminaril kõnelenud Eesti mereväe endine ülem ja projekti Baltic Workboatsi Euroguard juht Jüri Saska hoiatas: merendusjulgeoleku suurim kitsaskoht pole tehnoloogia puudus, vaid vastutuse, otsustamise ja süsteemide rahuajast lähtuv loogika.
Doktorikraad ei aita kujundada mitte üksnes erialast pädevust, vaid ennekõike mõtteviisi. TalTechi doktorikooli seminaril jagasid juhid ja spetsialistid kogemusi, kuidas aitavad doktoriõppes omandatud oskused võtta vastu paremaid otsuseid, lahendada keerulisi probleeme ja luua väärtust ka väljaspool akadeemiat.
Kõlavad loosungid, üksikud toetusmeetmed või koostööüleskutsed ei tee Eestit veel teadusmahukamaks või rikkamaks. TalTechi doktorikooli seminari paneeldiskussioonist koorus välja märksa konkreetsem vastusevariant: rikkus sünnib siis, kui teaduslik mõtlemine muutub majanduses tavapäraseks tööriistaks, teaduse ja ettevõtluse vaheline risk on realistlikult ära jagatud ning ühiskond suudab piisava selgusega öelda, milliseid teadmisi ja tehnoloogiaid ta tegelikult vajab.
Ericsson Eesti tegevjuht ja TalTechi vilistlane Sirli Männiksaar usub, et tehnoloogia võib olla tipptasemel, kuid üksi ei vii see ettevõtet edasi. Ta rõhutas TalTechis toimunud inspiratsioonipäeval "Arengurakett", et väärtus sünnib siis, kui inimesed suudavad tehnoloogia siduda selge eesmärgiga. Insenerist juhiks kasvanuna näeb ta juhtimise tuumana tasakaalu inimeste, protsesside ja tehnoloogia vahel – ning oskust anda sellele tervikule suund.
Mis teeb tehnoloogiamaailmas juhist päriselt hea juhi? Kas see on karisma, tugev tehniline pagas või julgus öelda keerulisel hetkel: mina vastutan? TalTechis toimunud inspiratsioonipäeva "Arengurakett" paneeldiskussioon näitas, et juhtimine tähendab võimet võtta vastutust, mõista oma valdkonda ning luua keskkond, milles inimesed tahavad üheskoos edasi pürgida.