Selleks et mõista Eesti vetes toimuvat ja tagada merekeskkonna kvaliteeti, läheb vaja tipptasemel teadmisi ning usaldusväärseid analüütilisi meetodeid. TalTechi Meresüsteemide Instituudi akrediteeritud mereökoloogia labor just seda võimaldabki. Tugeva teadusliku vundamendiga labor osutab teenuseid nii riigiasutustele kui ka ettevõtetele.
Eveliis Vaaks
Kui elektriinide töös suudetaks võtta senisest paremini arvesse tegelikke ilmaolusid, suudaksid liinid rohkem voolu läbi lasta. TalTechi teadur Henri Manninen kaasasutas tehnoloogiaettevõte Gridraven, mis suurendabki just elektrivoolu läbilaskevõimet.
Tulevik kuulub puitmajadele – need on keskkonnasõbralikud, esteetilised ja innovaatilised. Samas toovad järjest kõrgemad ja keerukamad puithooned kaasa ka uusi väljakutseid, eriti tuleohutuse ja projekteerimisstandardite osas. TalTechi teadlased on olnud esimeste hulgas, et väljakutsetele lahendusi leida. Nad on töötanud välja uuenduslikke insenerilahendusi ja aidanud kujundada tuleviku puitarhitektuuri.
Kujuta ette linna, kus tänavate ja hoonete all peituv nähtamatu maailm on kaardistatud ja ühendatud nutika linnaplaneerimisega. Just sellist võimalust pakub TreeCity, üks FinEst Targa Linna Tippkeskuse ideekonkursi finaliste.
Kujutlege linna, kus tänavavalgustus kohandub automaatselt liiklusvoo, ilmastiku ja kellaajaga, säästab energiat ning vähendab valgusreostust. Just sellist tulevikku püüab luua FinEst Targa Linna Tippkeskuse ideekonkursil kuue finalisti hulka jõudnud „Valgustuse nanovõrkude“ projekt. Innovaatilisel lahendusel, mille potentsiaalseteks pilootlinnadeks on Tallinn, Kuressaare ning Tšehhimaa linn Jablonec nad Nisou, on suur potentsiaal muuta linnade tänavavalgustus nutikamaks ja tõhusamaks.
TalTechi tööstuskeemia labor, mida juhib Kristiina Kaldas, aitab ettevõtetel vanu ressursse, nagu põlevkivi, uuel viisil väärtustada. Selle heaks näiteks on Kerogen OÜ-ga ellu viidud Kerox projektid, millest viimane pälvis TalTechi aasta arendustöö tiitli.
Kas põlevkivi kütteväärtust saab mõõta reaalajas? Virumaa Digi- ja Rohetehnoloogiate Innovatsioonikeskuse (Vidrik) juhataja Heiko Põdersalu ja arendusinsener Mihhail Derbnev on töötanud välja lahenduse, mis seda võimaldaks. Uus masinnägemisel põhinev süsteem aitab tööstusel vähendada laboriteste ja võtta vastu täpsemaid, kiiremaid ja keskkonnasõbralikumaid tootmisotsuseid.
Ehitussektorist ja kestlikkusest rääkides kerkib üha enam esile küsimus: kuidas kasutada juba olemasolevat ressurssi, et see oleks nii keskkonnasõbralik kui ka majanduslikult mõistlik? Küsimusele otsib vastust FinEst Targa Linna Tippkeskuse ideekonkursi üks finaliste – „Vanade hoonete uuskasutamine“.
FinEst Targa Linna Tippkeskuse ideekonkursil jõudis kuue finalisti sekka põnev lahendus, mis uuendab põhjalikult linnade teedehaldust ja hooldust. Idee ühe autori, TalTechi tarkvarateaduse instituudi arendusjuhi Juhan-Peep Ernitsa sõnul on soov arendada tehisintellektil põhinevat rakendust, mis muudab teekattemärgistuste jälgimise ja uuenduste planeerimise automaatseks.
Euroopa Liidu õigusaktide arv on viimastel aastatel märgatava kiirusega kasvanud, mis on muutnud õigusraamistiku rakendamise ja mõjude hindamise keeruliseks nii eraettevõtjatele, riigiasutustele kui ka tarbijatele. Kas õigusaktide suurem maht loob rohkem võimalusi või tõmbab innovatsioonile pidurit? Sellele küsimusele aitasid vastuseid leida TalTechi tarkvarateaduste instituudi ja õiguse instituudi teadur ning eID-ekspert Riigi Infosüsteemi Ametis Silvia Lips, justiitsministeeriumi uute tehnoloogiate ja digitaliseerimise õigusnõunik Henrik Trasberg ning ettevõtte Proud Engineers tegevjuht Laura Kask.