Ericsson Eesti tegevjuht ja TalTechi vilistlane Sirli Männiksaar usub, et tehnoloogia võib olla tipptasemel, kuid üksi ei vii see ettevõtet edasi. Ta rõhutas TalTechis toimunud inspiratsioonipäeval "Arengurakett", et väärtus sünnib siis, kui inimesed suudavad tehnoloogia siduda selge eesmärgiga. Insenerist juhiks kasvanuna näeb ta juhtimise tuumana tasakaalu inimeste, protsesside ja tehnoloogia vahel – ning oskust anda sellele tervikule suund.
Eveliis Vaaks
Mis teeb tehnoloogiamaailmas juhist päriselt hea juhi? Kas see on karisma, tugev tehniline pagas või julgus öelda keerulisel hetkel: mina vastutan? TalTechis toimunud inspiratsioonipäeva "Arengurakett" paneeldiskussioon näitas, et juhtimine tähendab võimet võtta vastutust, mõista oma valdkonda ning luua keskkond, milles inimesed tahavad üheskoos edasi pürgida.
TalTechi majandusvisiooni konverentsil tutvustas Sirje Ustav globaalse ettevõtlusmonitooringu GEM (Global Enterpreneurship Monitor) tulemusi. Eesti asub rahvusvahelises võrdluses endiselt tugeval positsioonil, kuid osa näitajaid liigub tempoga, mida Ustav ise kirjeldas kui vabalangust.
TalTechi majandusvisiooni konverentsil tõi TalTechi majandusteaduskonna kaasprofessor Mari-Klara Stein arutelu keskmesse küsimuse, mis puudutab otseselt iga organisatsiooni ja töötajat: kuidas muutub töö maailmas, kui tehisintellekt pole enam erand, vaid igapäevase elu osa?
Eesti tööturg on pealtnäha turvaline – tööjõupuudus tähendab, et töökohti jagub. Ent sellest ei saa järeldada, nagu oleks palgakonkurents kadunud. TalTechi majandusvisioonikonverentsi paneelis tõdeti, et tehisintellekti ajastul kahaneb rutiinse teostuse väärtus, jõudu kogub loogika „võitja võtab kõik“ ning järjest määravamaks saab inimese võime mõelda koos tehnoloogiaga ja võtta oma arengu eest vastutus.
TalTechi majandusvisiooni konverentsil võttis TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektor, LHV panga makroanalüütik Triinu Tapver fookusesse teema, mis puudutab otseselt iga töötavat inimest – kuidas püsida konkurentsis 2030. aastal, üha kallima energia, ebastabiilsema geopoliitika ja tehnoloogiakesksema töökeskkonnaga maailmas, kus toimetulekuküsimus ei pruugi enam seisneda pelgalt töötava inimese palganumbris, vaid tema võimes väärtust luua.
Eesti ettevõtted katsetavad tehisintellekti üha julgemalt, kuid sageli jääb puudu kahest asjast: selgest arusaamast, kuidas tehisaru päriselt väärtust loob, ning oskustest, kuidas tehisaru süsteemselt kasutusele võtta.
TalTechi kaaskorraldatud kaitsekonverentsi EstMil.tech sisukamate arutelude hulka kuulus paneeldiskussioon, mille käigus heitsid eri riikide ja erinevate taustadega kaitseeksperdid pilgu tehisintellekti sõjalisele rollile ja potentsiaalile. Küsimus oli lihtne, ent terav: kas ja mil määral muudab AI lahinguväljal otsuseid?
Eesti homseid probleeme lahendavad tulevikuspetsialistid ei teki juhuslikult ega üleöö. Huvi, enesekindlus ning loogilise ja süsteemse mõtlemise võime ei kujune välja mitte gümnaasiumiastmes, vaid palju varem – põhikoolis.
TalTechi laboritest välja kasvanud elektroonikaettevõte alustas satelliitside filtritest, kuid on tänaseks liikunud sügavale kaitsetööstuse tuumikusse. Ranteloni areng peegeldab seda, kuidas nišitehnoloogiast saab geopoliitilise reaalsuse mõjul strateegiline võimekus.