Inseneeriat nähakse endiselt liiga sageli kui valdkonda, mis sobib vaid reaalainete tippudele või sünnipärastele leiutajatele. Teede korrashoiu ja ehitusega tegeleva Verston Eesti ehitusdigitaliseerimise eestvedaja ja TalTechi nõukogu liige Miina Karafin ütleb otsesõnu: arusaam inseneriõppe eksklusiivsusest on eksitav ja hoiab paljusid eemale valdkonnast, mis neid tegelikult väga vajab.
Eveliis Vaaks
TalTechi magistriõppe karjääriseminar tõi Tudengimajja kokku inimesed, kel on kavas jätkata magistriprogrammis õpingud, ning need, kes on magistrandi teekonna juba läbi käinud. Õhtu jooksul ei räägitud magistriõppest mitte niivõrd kui abstraktsest haridusastmest, kuivõrd valikust, mis võib avardada töövõimalusi, suunata inimese uude valdkonda või kasvatada tema ekspertsust.
Tallinna maa-alused torustikud pole tänavapildis nähtavad, kuid nende toimimise katkemisel võib olla elanikele otsene mõju, mis väljendub üleujutustes ja võimalikus keskkonna reostuses. Just seda probleemi püüab lahendada TalTechi teadlaste projekt „Proactive Management of Urban Water Networks“.
TalTechi rakendusuuring näitas, et Eesti tingimustes saab naftapõhist bituumenit osaliselt asendada puidutööstuse kõrvalsaaduse ligniiniga, kuid lahendus toob kaasa ka uusi väljakutseid.
Paljud teadusideed jäävad pidama mitte tehnoloogia, vaid inimeste taha, kes need turule viiksid. TalTech proovib teaduse ja äri vahelist lõhet hakata teadlikult sulgema, otsides enam kui kümnele teadusprojektile ülikooliväliseid kaasasutajaid.
Suplusvee kvaliteediseire peaks vastama kiirelt ja usaldusväärselt väga lihtsale küsimusele: kas täna on ohutu ujuma minna või mitte? Praktikas jõuab see teadmine inimesteni aga sageli liiga hilja.
Kas teadlase roll on maailma mõtestada või seda ka muuta? TalTechis peetud avalikul loengul arutles Maynoothi Ülikooli professor Rob Kitchin selle üle, kui sõltumatu saab teadus tegelikult olla ning kas akadeemiline sfäär peaks hoidma otsustajatega distantsi või tegema nendega tihedamat koostööd. Tema sõnul pole küsimus mitte üksnes teaduse mõjus, vaid ka selles, millist rolli ühiskond teadlastelt ootab.
Gerttu Heina tee algas rahulolematusest Eesti koolisüsteemiga, jätkus julge kolimisega Soome ja viis karjäärini, kus inseneeria pole enam amet, vaid meelelaad.
Trialoogi teisel sünnipäeval peetud targa linna paneeldiskussioonist jäi kõlama selge sõnum: tark linn ei tähenda eelkõige rohkemat tehnoloogiat, vaid paremaid otsuseid.
Kuidas saada linnast parem ülevaade, nii et iga järgmise küsimuse lahendamiseks ei peaks rajama uut kallist sensorvõrku? FinEst Targa Linna Tippkeskuse pilootprojekt CitySense otsib küsimusele vastust lahendusega, mis muudab bussid, prügiveokid või mõned teised linnas iga päevaselt liikuvad sõidukid liikuvateks andmekogujateks.