Kuigi Eesti inimeste finantsteadmised on aastaid püsinud head, pole see nende rahakäitumises väljendunud. Rahandusministeerium pöörduski teadlaste poole küsimusega: kas probleemi tuum võib peituda selles, kuidas rahatarkust mõõdetakse, või tuleb pigem mõjutada-muuta inimeste harjumusi?
Eveliis Vaaks
Pole kaugel aeg, mil juhtrobotid võivad hakata haiglates, raamatukogudes või suurtes büroohoonetes õige teed kätte näitama. TalTechi IT-kolledžis doktoritöö kaitsnud Kristel Marmori teadustöö näitab aga, et sel juhul ei piisa ainuüksi roboti tehnilisest võimekusest: inimene peab oskama robotit kasutada ning organisatsioon peab andma robotile selge rolli ja toe.
Praeguste energiakandjate kaalumistegurite tõttu võib suurema energiakuluga hoone saada arvutuslikult parema energiamärgise. TalTechi teadlased uurisid kliimaministeeriumi tellimusel, kuidas süsteemi täiendada, nii et energiamärgis peegeldaks paremini hoone energiatõhusust ja võimaldaks käsitleda erinevaid küttelahendusi võrdsemalt.
Inseneride põua põhjused võivad ulatuda otsapidi põhikooli matemaatikatundi. Hoolimata Eesti noorte väga headest rahvusvahelistest tulemustest on suur hulk õpilasi, kes kaotavad matemaatika osas järje käest juba põhikoolis. Hiljem on aga tekkinud lünki raske tasa teha. Haridustrefi paneeldiskussiooni „Millist matemaatikapädevust Eesti vajab?“ käigus arutati, miks on olukord selline ja mida saaks matemaatika õpetamises muuta.
Kui sõita Helsingis Clarioni hotellis liftiga, võib sattuda kabiini, mille projekteeris TalTechi vilistlane Ingrid Ormus. Tänaseks on Ormus liikunud projekteerimisest hangete ja projektijuhtimiseni ning töötab ettevõttes Skeleton Technologies – tema karjäär näitab ilmekalt, kuivõrd erinevaid võimalusi võib inseneriharidus avada ja kuivõrd vähe vastab tegelik inseneritöö levinud stereotüüpidele.
TalTech Eesti Mereakadeemia värske magistritööst selgub Soome lahe näitel, miks tuleb laevaliikluse keskkonnamõju hindamisel vaadata ühtaegu nii laevade liikumist kui ka mereelustiku paiknemist.
TalTechi strateegilise turunduse juht Kadri Kiigema-Voorel on oma valdkonnas kogenud ekspert, kuid oma kogemuste tõttu peab ta pidevat õppimist professionaalse elu loomulikuks osaks. Mida suurem on vastutus ja kogemus, seda olulisemaks muutub tema sõnul valmisolek oma seniseid teadmisi kriitiliselt üle vaadata, neid pidevalt värskendada ning lisada oma tegevuspraktikale uusi tööriistu ja vaatenurki. Selle mõtte ajel otsustas ta TalTechi avatud õppe kaudu taas õppima asuda.
TalTechi avatud ülikooli juhina tegeleb Hanno Tomberg iga päev küsimusega, kuidas tuua täiskasvanud inimesed tagasi õppimise juurde. Viimased kaks aastat on ta aga ise pannud end proovile sootuks teisel alal: pärast ligi kümneaastast sportimispausi alustas ta treenimisega sisuliselt nullist ning tahab 22. augustil läbida oma elu esimese täispika triatloni.
Mis juhtub, kui aastate jooksul investorite käitumise kohta kogutud teadmine pannakse tööle väljaspool teadusartikleid? Kaks TalTechi teadlast, majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi kaasprofessor Tõnn Talpsepp ja vanemlektor Kristjan Liivamägi, otsustasid selle järele proovida. Nende loodud Fintrait OÜ on TalTechi majandusteaduskonna esimene hargettevõte, mis tahab aidata mõista finantsnõustajatel senisest täpsemalt klientide investeerimiskäitumist.
Saaremaa looduskosmeetikabränd Tilk! ja biotehnoloogia-ettevõte Äio toovad sügise hakul turule uue näokreemi, mis on pälvinud juba enne müügile jõudmist rahvusvahelist tähelepanu. Uus toode jätkab ligi kümme aastat kestnud arendussuunda, mille jooksul on Tilk! otsinud koos teadlastega võimalusi valmistada kohaliku tooraine ja uudsete biotehnoloogiliste koostisosade põhjal kosmeetikaturul selgelt eristuvaid tooteid.