TalTechi tervise- ja toidutehnoloogiate fookustippkeskuse erialapäev tõi lavale nii rahvusvahelised eksperdid kui ka TalTechi enda tippteadlased, et näidata, kuhu tervise-, toidu- ja heaolutehnoloogiad tegelikult liiguvad. Keskne sõnum oli üks: seda, kuidas me teadust teeme, lahendusi loome ja tervishoidu korraldame, hakkavad üha enam määrama andmepõhisus, tehisintellekt ja inimkeskne disain.
Eveliis Vaaks
TalTechi tervise- ja kosmosetehnoloogia laboris loodud, tehisarule toetuv tööriist aitab hinnata vaid ühe foto põhjal inimese rühti. Lahendus on kiire, kasutajasõbralik, sest kaitseb muuhulgas tema privaatsust. Tööriista taust aga ulatub kosmoseuuringutest spordirehabilitatsioonini.
Korvpallur Ran Andre Pehka ei kasuta sportlase elu kui vabandust, mille abil lükata kõrghariduse omandamine kaugesse tulevikku või sellest sootuks loobuda. Topeltkarjäär tähendab talle teadlikku valikut ja viisi endale tõestada, et pingutus ei pea lõppema palliplatsil ning et sportlase ellu mahub ka õppimine.
Kuidas kujundada TalTechist järgmise kümnendi jooksul jõud, mis kasvatab insenere, sünnitab tehnoloogiaid ja ühendab teaduse ettevõtlusega? TalTechi arengukavaarutelul „TalTech 2035 – Eesti tuleviku kasvulava?“ otsisid sellele küsimusele vastust ettevõtlusprorektor Erik Puura, Tehnopoli juht Agnes Roos, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni- ja tehnoloogiaosakonna juhataja Sigrid Rajalo ning TalTechi nõukogu liige ja tehnoloogiaettevõtte Helmes finantsjuht Madis Margus.
TalTechi tervise- ja toidutehnoloogia fookustippkeskuse erialapäeva paneeldiskussioon näitas, et kuigi Eesti visioon on selge ja toimivaid lahendusi juba leidub, seisab valdkond silmitsi ka erinevate takistustega, nagu bürokraatia, tööjõupuudus ning killustatus – puudub koostöömehhanism, mis probleemid kiiresti lahendusteni juhiks.
Eesti linnad seisavad olulise valiku ees: kuidas kujundada välja korraga mugav, kiire ja eelkõige ohutu transpordisüsteem? Transpordi ja liikluskorralduse küsimustega tegeleva Stratum OÜ juht ja Taltechi vilistlane Margus Nigol usub, et praegune autokeskne lähenemine pole enam jätkusuutlik.
TalTechi spordimeeskondade toetajad Alexela, Forus ja Nordaid näevad ülikooli sportlastes tulevasi ettevõtjaid, insenere ja liidreid, kelle jaoks on distsipliin, meeskonnatöö ja järjekindlus ühtviisi olulised nii väljakul kui ka elus. TalTech omakorda soovib tugevdada spordi kaudu kogukonda ja arendada noorte potentsiaali: toetada neid tudengeid, kes pürgivad tippu nii õpingutes kui ka spordis.
Tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE (AI & Robotics Estonia) ja TalTechi teadlaste toel astus uste- ja aknatootja Scandinor sammu võrra lähemale tuleviku tehasele – tehisintellektil põhinev virtuaalne simulatsioon aitas avastada võimalikud kitsaskohad juba enne tootmise algust.
Pärnu Koidula Gümnaasium on aastaid olnud TalTechi üks „lipulaevu“ – just sealt jõuab igal aastal ülikooli kõige rohkem tudengeid. Inseneriakadeemia konverentsil avasid Koidula gümnaasiumi fenomeni tagamaid kooli direktor Indrek Kaldo, vilistlane ja ehitusinsener Kätlin Miilberg ning TalTechi kaasprofessor Ants Kallaste. Arutelu juhtis Silver Tambur.
Kasepuud on aastaid peetud vineeritootmise kuldstandardiks – see on tugev, sile ja usaldusväärne. Nüüd on TalTechi teadlane Tolgay Akkurt leidnud viisi, kuidas aidata seni alahinnatud haava- ja sanglepapuitu kasele jõudluses järele. Tema avastus võib vähendada tootmiskulusid, aidata hoida metsavarusid ja muuta meie arusaamu “madalakvaliteedilisest” puidust.