TalTechi tööstuskeemia labor, mida juhib Kristiina Kaldas, aitab ettevõtetel vanu ressursse, nagu põlevkivi, uuel viisil väärtustada. Selle heaks näiteks on Kerogen OÜ-ga ellu viidud Kerox projektid, millest viimane pälvis TalTechi aasta arendustöö tiitli.
Eveliis Vaaks
Kas põlevkivi kütteväärtust saab mõõta reaalajas? Virumaa Digi- ja Rohetehnoloogiate Innovatsioonikeskuse (Vidrik) juhataja Heiko Põdersalu ja arendusinsener Mihhail Derbnev on töötanud välja lahenduse, mis seda võimaldaks. Uus masinnägemisel põhinev süsteem aitab tööstusel vähendada laboriteste ja võtta vastu täpsemaid, kiiremaid ja keskkonnasõbralikumaid tootmisotsuseid.
Ehitussektorist ja kestlikkusest rääkides kerkib üha enam esile küsimus: kuidas kasutada juba olemasolevat ressurssi, et see oleks nii keskkonnasõbralik kui ka majanduslikult mõistlik? Küsimusele otsib vastust FinEst Targa Linna Tippkeskuse ideekonkursi üks finaliste – „Vanade hoonete uuskasutamine“.
FinEst Targa Linna Tippkeskuse ideekonkursil jõudis kuue finalisti sekka põnev lahendus, mis uuendab põhjalikult linnade teedehaldust ja hooldust. Idee ühe autori, TalTechi tarkvarateaduse instituudi arendusjuhi Juhan-Peep Ernitsa sõnul on soov arendada tehisintellektil põhinevat rakendust, mis muudab teekattemärgistuste jälgimise ja uuenduste planeerimise automaatseks.
Euroopa Liidu õigusaktide arv on viimastel aastatel märgatava kiirusega kasvanud, mis on muutnud õigusraamistiku rakendamise ja mõjude hindamise keeruliseks nii eraettevõtjatele, riigiasutustele kui ka tarbijatele. Kas õigusaktide suurem maht loob rohkem võimalusi või tõmbab innovatsioonile pidurit? Sellele küsimusele aitasid vastuseid leida TalTechi tarkvarateaduste instituudi ja õiguse instituudi teadur ning eID-ekspert Riigi Infosüsteemi Ametis Silvia Lips, justiitsministeeriumi uute tehnoloogiate ja digitaliseerimise õigusnõunik Henrik Trasberg ning ettevõtte Proud Engineers tegevjuht Laura Kask.
FinEst Targa Linna Tippkeskuse ideekonkursi fookuses on tänavu ideed, mis võivad muuta meie linnad nutikamaks ja tulevikukindlamaks. Üks sellistest ideedest on TalTechi teadlaste arendatav Targa Veeliikluse Süsteem, mis lubab tuua siseveeteedele rohkem ohutust, sujuvust ja rohelisust. Projekti eestvedaja, Eesti Mereakadeemia dotsent Inga Zaitseva-Pärnaste usub, et Pärnu jõest võib saada lahenduse esimene edulugu.
RIA küberturvalisuse aastaraamat nimetab Hiinat maailma suurimaks küberohuks, rõhutades luureteenistuste tehnoloogia, andmekogumise ja küberrünnakute rolli. Arvestades Hiina tehisintellekti arendusi, nagu DeepSeek, tekib küsimus, kas see ohustab ka tavaettevõtjaid ja tarbijaid.
Euroopa Liidu uus kestlikkusaruandluse direktiiv (CSRD) on tekitanud ettevõtjate hulgas vastakaid arvamusi – kas tegemist on vajalikku läbipaistvust ja vastutustundliku juhtimist soosiva tööriistaga või lihtsalt järjekordse bürokraatliku kohustusega? Eesti ettevõtjad ja eksperdid arutlesid selle üle TalTechi korraldatud Majandusvisiooni konverentsi paneeldiskussioonis, milles keskenduti kestlikkusaruandluse praktilisele väärtusele, väljakutsetele ja võimalustele.
„Kestlikkusaruandlus võib olla nii mõttetu bürokraatia kui ka vajalik strateegiline tööriist,“ ütles Swedbank AS juhatuse esimees Olavi Lepp TalTechi majandusvisiooni konverentsil.
Akutehnoloogia vajab keskkonnasõbralikumaid lahendusi, sest praegu akudes kasutatav grafiit koormab liigselt loodust. Üks loodussõbralikum võimalus on asendada grafiit süsihappegaasist toodetud süsinikmaterjalidega. Keemik Mirjam-Kim Rääbise, TalTechi ja UP Catalysti koostöös sündiv tööstusdoktorantuur aitab kaasa just selliste materjalide arendamisele.