Eesti vajab tehisintellekti ajastul uut arenguhüpet – ja selle võtmeisikud on TI-insenerid, kes oskavad tulevikutehnoloogiat arendada ja juhtida.
Teaduse ja usu vastandamine on Läänes muutunud tavaks, ent äkki on need kaks hoopis lahutamatud?
Tehisintellekt on end kehtestanud, kuid selle tegelik roll meie ühiskonnas alles kujuneb – ja siin on ülikoolidel otsustav osa.
TalTechi Tartu kolledži tudengid töötasid välja masinnägemisel põhineva kvaliteedikontrolli süsteemi, mis suudab tootmisliinil automaatselt kudumisvigu tuvastada. Projekt, mis algas koridorijutuajamisest, päädis reaalse tööstuslahendusega.
Inseneriakadeemia projekt- ja probleemõppe võimalused innustasid AS Estonian Celli otsima väljakutsetele koos tudengitega lahendusi. Kuidas me selleni jõudsime ja mida see kogemus kaasa tõi?
Me elame ajastul, mil inimesed elavad üha kauem, kuid koos sellega kasvab ka neurodegeneratiivsete haiguste – näiteks Alzheimeri ja Parkinsoni tõve – levik. Tänased ravimeetodid pakuvad vaid ajutist leevendust, kuid ei ulatu haiguse juurteni.
Ettevalmistused TalTechi kiudoptilise side ja sensoorika labori rajamiseks algasid juba ammu, kuid märtsi alguses avatud labori aktuaalsus on Läänemere hiljutiste kaablikahjustuste taustal saanud sootuks uue mõõtme.
Eelmise aasta lõpus Sydneys toimunud maailma insenerihariduse foorumilt saadud kogemused väärivad jagamist. Nende hulgas on nii mõndagi uut, aga ka tagasipöördumist vanade ja väärtuslikuks osutunud seisukohtade juurde.
TalTechi professor Alar Konist hoiatab, et rohepöörde kiirus ei tohi tulla süsteemi töökindluse ja majanduse konkurentsivõime arvelt.
Kuni 8. maini on võimalik kandideerida Euroopa Kosmoseagentuuri Eesti äriinkubaatorisse ESA BIC Eesti. Programmi on oodatud iduettevõtted, kes kasutavad või arendavad kosmosetehnoloogiat – või on avastamas, et nende lahendus võib töötada ka väljaspool Maa atmosfääri.