Ehitusfirmasse kogunenud teadmised on sageli laiali inimeste mälus, e-kirjades ja projektikaustades. Mapri Ehituse innovatsiooni- ja tehnoloogiajuhi Kristin Kivimäe hinnangul võiks tehisaru aidata need teadmised kokku koondada ja muuta kättesaadavaks, et varasematest kogemustest oleks kasu ka järgmiste projektide otsuste tegemisel.
Veerandsajandi jooksul on Eesti Inseneripedagoogika Keskus aidanud kujundada arusaama, et inseneriharidus on oma olemuselt midagi palju suuremat kui lihtsalt teadmiste edasiandmine. Küsimus pole enam selles, kui palju valemeid või tehnoloogiaid õppija tunneb. Oluline on, kuidas ta mõtleb, milliseid probleeme suudab lahendada ja millist mõju ta oma tööga ühiskonnale avaldab.
Eestil on e-tervise arengus tugev positsioon ning hea alus terviseandmete ja tehnoloogia senisest paremaks kasutamiseks. Tehnopoli tervisetehnoloogia valdkonna juhi Paulin Jürjensi hinnangul aitab tehnoloogia edendada haiguste ennetust, vähendada tervishoiutöötajate rutiinseid ülesandeid ning muuta abi osutamist sujuvamaks.
Digiriik võib olla kiire ja avatud, kuid sellest ei piisa usalduse hoidmiseks. Külli Taro sõnul vajab Eesti tugevamat riigivundamenti ning ühiseid kokkuleppeid selle üle, kuidas ühendada demokraatia, kodanike osalus ja tehnoloogia võimalused.
Eestis on inseneridest puudus ning lähiaastatel muutub probleem veel teravamaks. Ülikoolid saavad õpetada rohkem insenere, kuid üksnes suuremast vastuvõtust ei piisa. Selleks et tänastest tudengitest saaksid tööturul head insenerid, peavad ülikool ja ettevõtted senisest rohkem ühtse meeskonnana tegutsema.
Eesti kraanivesi on kvaliteetne ja kanalisatsioon töötab enamasti tõrgeteta, kuid sellega seonduv taristu vajab lähiaastatel suuri investeeringuid. TalTechi teadlased hakkavad VeeFunki uuringus välja selgitama, millal tasub väiksemaid veesüsteeme ühendada ja millal säilitada kohalik lahendus. Valikud mõjutavad tulevikus nii vee hinda, teenuse töökindlust kui ka kriisivalmidust.
„Nüüd ma ütlen midagi, millega võib-olla väga paljud nõus ei ole, aga Eesti majandusel on läinud väga hästi,“ tõdes endine energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt TalTechi ettevõtluspäeval.
TalTechi Virumaa kolledži teadlaste loodud tootmislogistika simulatsioon aitas Kohtla-Järvele uut puidutöötlemistehast rajaval Layerwood Productionil selgitada, milliseid seadmeid tehas tegelikult vajab. Tänu digitaalsele mudelile sai ettevõte investeerimisplaanist välja jätta seadmed, mida oleks hakatud vähe kasutama.
„Meie riik on päris mitu kümnendit maha maganud,“ ütleb Energiasalv Pakri juhina töötav TalTechi vilistlane Andres Veske Eesti energeetikasektori arengu kohta. Aastakümneid valdkonnas tegutsenud Veske hinnangul on energeetikaalased muutused olnud küll suured, kuid mitmete vajalike otsusteni on jõutud liiga aeglaselt.
Eesti ei suuda ei raha ega arvutusvõimuse osas USA või Hiinaga tehisaru võidujooksus mõõtu võtta. TalTechi AI fookustippkeskuse sügisseminaril arutlenud eksperdid soovitavad otsida Eesti trumpe mujalt: tugevast digiriigist, küberturvalisusest, heast haridusest ja koostööst. Väikeriigi edu sõltub sellest, kas suudame leida õiged nišid.