Taskuhäälingus „Tuleviku lainelööjad“ räägib Marlen Pärjala, mida laevajuhi töö merel tegelikult tähendab, millist vastutust see nõuab ja kuidas tehnoloogia ametit muudab.
Kui arendaja tahab praegu teada, kas kavandatava hoone kõrgus vastab planeeringule, tuleb vajalik tingimus sageli üles otsida seletuskirjast või jooniselt ja seda käsitsi kontrollida. Tulevikus võiks sama kontrolli teha automaatselt. TalTechi teadlased töötasid Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel välja kontseptsiooni, kuidas viia Eesti planeeringuandmed PDF-failidest masinloetavale kujule.
TalTechis ärikorraldust õppiva iluuisutaja Arlet Levandi päev algab jäähallis, jätkub loengutes ja lõpeb sageli alles õhtul kella kaheksa paiku. Vähendatud õppekoormus aitab tal ühendada kaks nõudlikku teed – tippspordi ja kõrghariduse – ning valmistuda eluks pärast sportlaskarjääri.
TalTechi vilistlane Henri Klemmer alustas elektrivõrkude inspekteerimist tudengina Raplamaal – siis käis ta liine läbi vaatamas jalgsi. Täna juhib ta Hepta Insightsi, mis kasutab droonide, satelliitide ja sensorite kogutud andmeid, et leida võrgurikkeid kiiremini, hinnata riske täpsemalt ja suunata hooldus sinna, kus seda kõige rohkem vaja on.
Trialoog korraldab 1. oktoobril TalTechi Tudengimajas avaliku debati „Kus asub tuumaenergia tuum?“, kus kohtuvad tuumaenergia pooldajate, riigi, teadlaste ja keskkonnakaitsjate vaatenurgad.
Eesti on jõudnud aega, mil minevikust võiks rääkida kogu selle vastuolulisuses, mitte ainult ühe lubatud loo kaudu, kirjutab Hele-Riin Pihel (kirjanikunimega Birk Rohelend).
Rahatarkus ei seisne ainult oskuses raha koguda, kasvatada ja kulutada, vaid ka võimes mõista, kui palju on piisavalt ning millal hakkab raha inimese elu juhtima. Teadmiste kõrval kujundavad meie rahakäitumist ahnus, kannatamatus, harjumused ja väärtused – seega võib kõige tähtsam rahaline tarkus olla oskus hoida raha vahendi, mitte eesmärgina.
Inseneride tähtsus ja ühiskondlik roll tõuseb avalikkuses esile vaid aeg-ajalt – siis, kui räägitakse tööturu seisukorrast või tudengite vastuvõtust. Ent inseneeria on piisavalt oluline teema, et püsida pidevalt ühiskondlike arutelude fookuses. Kas noored üldse teavad, kes on insener ja miks ta on tähtis?*
Kuigi Eesti inimeste finantsteadmised on aastaid püsinud head, pole see nende rahakäitumises väljendunud. Rahandusministeerium pöörduski teadlaste poole küsimusega: kas probleemi tuum võib peituda selles, kuidas rahatarkust mõõdetakse, või tuleb pigem mõjutada-muuta inimeste harjumusi?
Pole kaugel aeg, mil juhtrobotid võivad hakata haiglates, raamatukogudes või suurtes büroohoonetes õige teed kätte näitama. TalTechi IT-kolledžis doktoritöö kaitsnud Kristel Marmori teadustöö näitab aga, et sel juhul ei piisa ainuüksi roboti tehnilisest võimekusest: inimene peab oskama robotit kasutada ning organisatsioon peab andma robotile selge rolli ja toe.