Trialoog korraldab 1. oktoobril TalTechi Tudengimajas avaliku debati „Kus asub tuumaenergia tuum?“, kus kohtuvad tuumaenergia pooldajate, riigi, teadlaste ja keskkonnakaitsjate vaatenurgad.
Eesti on jõudnud aega, mil minevikust võiks rääkida kogu selle vastuolulisuses, mitte ainult ühe lubatud loo kaudu, kirjutab Hele-Riin Pihel (kirjanikunimega Birk Rohelend).
Rahatarkus ei seisne ainult oskuses raha koguda, kasvatada ja kulutada, vaid ka võimes mõista, kui palju on piisavalt ning millal hakkab raha inimese elu juhtima. Teadmiste kõrval kujundavad meie rahakäitumist ahnus, kannatamatus, harjumused ja väärtused – seega võib kõige tähtsam rahaline tarkus olla oskus hoida raha vahendi, mitte eesmärgina.
Inseneride tähtsus ja ühiskondlik roll tõuseb avalikkuses esile vaid aeg-ajalt – siis, kui räägitakse tööturu seisukorrast või tudengite vastuvõtust. Ent inseneeria on piisavalt oluline teema, et püsida pidevalt ühiskondlike arutelude fookuses. Kas noored üldse teavad, kes on insener ja miks ta on tähtis?*
Kuigi Eesti inimeste finantsteadmised on aastaid püsinud head, pole see nende rahakäitumises väljendunud. Rahandusministeerium pöörduski teadlaste poole küsimusega: kas probleemi tuum võib peituda selles, kuidas rahatarkust mõõdetakse, või tuleb pigem mõjutada-muuta inimeste harjumusi?
Pole kaugel aeg, mil juhtrobotid võivad hakata haiglates, raamatukogudes või suurtes büroohoonetes õige teed kätte näitama. TalTechi IT-kolledžis doktoritöö kaitsnud Kristel Marmori teadustöö näitab aga, et sel juhul ei piisa ainuüksi roboti tehnilisest võimekusest: inimene peab oskama robotit kasutada ning organisatsioon peab andma robotile selge rolli ja toe.
Andres Kiitam, Kaia Tõnsuaadu ja Tiit Metsvahi jõudsid Tallinna Tehnikaülikooli (toona Tallinna Polütehnilise Instituuti) tööle 1970. aastate keskel – kolmes eri valdkonnas ja kolmel eri põhjusel. Tänavu pälvivad nad kõik ülikooli tunnustuse Honor Universitatis, mis on mõeldud tähistama vähemalt 50 aasta pikkust truudust ühele töökohale.
Praeguste energiakandjate kaalumistegurite tõttu võib suurema energiakuluga hoone saada arvutuslikult parema energiamärgise. TalTechi teadlased uurisid kliimaministeeriumi tellimusel, kuidas süsteemi täiendada, nii et energiamärgis peegeldaks paremini hoone energiatõhusust ja võimaldaks käsitleda erinevaid küttelahendusi võrdsemalt.
Intelligentne robootika aitab luua ülikooli teadustöö ja tööstuse praktiliste vajaduste vahelist silda, sest see võimaldab arendada inimkeskseid, ohutuid ja muutuvate tööprotsessidega kohanevaid automatiseerimislahendusi.
Eesti Teadusagentuur ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus korraldavad 29. septembril Tallinnas energia koostööpäeva, mille kiirkohtinguvorm võimaldab ettevõtetel ja teadlased korraks koostöövõimalusi arutada.