Kortermaja renoveerimine eeldab elanikevahelist usaldust, ühiselt tehtavaid otsuseid ja keerulisi läbirääkimisi. Innovatsiooni ja valitsemise taskuhäälingus räägitakse, miks õnnestub osadel Eesti korteriühistutel jõuda tervikrenoveerimiseni, teised aga jäävad kõhklema.
„Rahvastik vananeb, ressursse jääb aina vähemaks, tervishoiutöötajaid ei tule piisaval hulgal peale,“ tõdes TalTechi ettevõtluspäeval e-tervise keskuse teadur Elli Valla. Ühe võimaliku lahendusena arendavad TalTechi teadlased digivisiiti, mis võiks aidata patsientidel pärast haiglast lahkumist raviplaanist kinni pidada ja säästa tervishoiutöötajate aega.
Iga hoone lammutamisega tekib suur hulk materjale, mida saaks uuesti kasutada. Paraku läheb suur osa neist raisku, sest ehitusjäätmeid ei suudeta korralikult liigitada. TalTechis valminud magistritöö näitab, et olukorda saab lihtsate ja praktiliste sammudega parandada.
Maailma teaduspäev tuletab meelde, et teaduse mõju sõltub muuhulgas sellest, kuivõrd hästi ühiskond teadust mõistab ja kuivõrd teadlikult selle üle arutleb. Keskendunud aruteludeks on vaja platvorme, mis pakuvad võimalusi keerulisi teadmisi kannatlikult lahti seletada ning teadlastel, ettevõtjatel ja avaliku sektori esindajatel üksteist päriselt kuulata.
Arhitektidelt oodatakse hooneid ja linnaruume, mis säästavad energiat, vähendavad heidet ning toetavad inimeste tervist. Francesco De Luca arvates tuleb tulevasi arhitekte õpetada neid eesmärke projekteerimisel algusest peale mõõtma ja katsetama.
Eestis on küllaga häid äriideid, teadlasi ja tehnoloogiat, kuid nii mõnestki paljulubavast projektist ei saa kunagi ettevõtet. Mõnel juhul kaob eestvedaja, teisal jääb puudu rahast või riskijulgusest. TalTechi ettevõtluspäeval arutlesid eksperdid, miks kaob Eesti ettevõtlusest hoog ning mida oleks vaja, et meil sünniksid ja kasvaksid järgmised edulood.
Ehitusfirmasse kogunenud teadmised on sageli laiali inimeste mälus, e-kirjades ja projektikaustades. Mapri Ehituse innovatsiooni- ja tehnoloogiajuhi Kristin Kivimäe hinnangul võiks tehisaru aidata need teadmised kokku koondada ja muuta kättesaadavaks, et varasematest kogemustest oleks kasu ka järgmiste projektide otsuste tegemisel.
Veerandsajandi jooksul on Eesti Inseneripedagoogika Keskus aidanud kujundada arusaama, et inseneriharidus on oma olemuselt midagi palju suuremat kui lihtsalt teadmiste edasiandmine. Küsimus pole enam selles, kui palju valemeid või tehnoloogiaid õppija tunneb. Oluline on, kuidas ta mõtleb, milliseid probleeme suudab lahendada ja millist mõju ta oma tööga ühiskonnale avaldab.
Eestil on e-tervise arengus tugev positsioon ning hea alus terviseandmete ja tehnoloogia senisest paremaks kasutamiseks. Tehnopoli tervisetehnoloogia valdkonna juhi Paulin Jürjensi hinnangul aitab tehnoloogia edendada haiguste ennetust, vähendada tervishoiutöötajate rutiinseid ülesandeid ning muuta abi osutamist sujuvamaks.
Digiriik võib olla kiire ja avatud, kuid sellest ei piisa usalduse hoidmiseks. Külli Taro sõnul vajab Eesti tugevamat riigivundamenti ning ühiseid kokkuleppeid selle üle, kuidas ühendada demokraatia, kodanike osalus ja tehnoloogia võimalused.