TalTechi energiatehnoloogia instituudi vilistlane ja Eesti Inseneride Liidu poolt aasta inseneriks kuulutatud Cathy-Liis Põlluveer on ühtaegu nii insener kui ka iduettevõtja. Tema loodav tarkvaraplatvorm Nave Tech aitab inseneridel tõhusamalt töötada. Põlluveer usub, et kuna insenere ei ole võimalik üleöö juurde võtta, tuleb olemasolevate tööd mitmekordselt tõhustada.
Eesti turvast on ajalooliselt kasutatud kütusena ja viimastel aastakümnetel peamiselt aiandussubstraadina, kuid uus uuring näitab, et turba potentsiaal ulatub palju kaugemale – alates UV-kaitsekattest ja nahka hoidvatest kosmeetikatoodetest, lõpetades nutikate pakendite ja järgmise põlvkonna bioplastikuga. Teadlased on hakanud vaatama tuttavat maavara uues valguses ning avastama võimalusi, mis võivad muuta põhjalikult Eesti ühe olulisema loodusressursi kasutusviise.
Otse ülikoolipingist ehk juuniorpositsioonilt tööturule sisenemine pole enam sama, mis viis aastat tagasi. Tehisaru teeb ära suure osa rutiinsest tööst ning konkurents iga algtaseme koha pärast on varasemast karmim. Samas võivad just need esimese taseme töökohad määrata, kas Eestil on kümne aasta pärast piisavalt insenere, andmeanalüütikuid, panganduseksperte ja teisi kõrgema lisandväärtusega spetsialiste.
Kui kaua peaks töötama telekas, köögikombain või arvuti? Aga kui kaua kestab villane mantel, täispuidust mööbel või lapse mänguasi? Õigeid vastuseid on palju – igaühel omad.
Ehitusteadus saab areneda üksnes siis, kui ühiskond annab inseneridele võimaluse võtta ette suuri projekte – näiteks lähitulevikus Rail Baltica ning kaugemas tulevikus ka mõne suuremõõtmelise tunneli –, tõdes TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi professor Janek Laanearu TalTechi raadiole antud intervjuus.
Eesti peaks mõtlema nagu Arthur C. Clarke – muutma kaitsekulud tuluallikaks ja innovatsiooni majanduse kasvumootoriks.
Õiglase Ülemineku Foorumi paneeldiskussiooni keskmes oli küsimus, kuidas teaduse võimalused ja tehaste vajadused paremini kokku viia. Paneelis põrkusid kaks reaalsust: ülikoolid räägivad digikaksikutest, humanoidrobotitest ja 5.0 visioonidest, samal ajal kui paljude tehaste tänane tehnoloogiline tase jääb neist mitu sammu tahapoole.
Eesti, Soome ja Tuneesia teadlased arendasid välja uue teekonnaplaneerimise meetodi, mis aitab autonoomsetel laevadel teha korraga nii ohutumaid kui ka kütusesäästlikumaid meresõiduotsuseid.
Emeriitprofessor Enn Listra hoiatab: kui võimendame vaesuse kuvandit, kahjustame nii Eesti mainet kui ka ettevõtluskliimat.
TalTechi ettevõtluspäeval toimunud arutelul „Teaduse turuleviimine – pudelikael või hüppelaud?“ jõuti kiiresti selgusele, et tehnoloogiatest üksi edulugudeks ei piisa. Paneeli juhtinud professor Erkki Karo sõnul nõuab edu „kiiret kannatlikkust“ – teadus liigub oma rütmis, aga ettevõtlus vajab kiiremaid samme. Võidavad need, kes oskavad ühtaegu pikalt ette vaadata ja varajasi katsetusi läbi viia, kiiret tagasisidet küsida ja vajadusel suunda muuta.