Rohe- ja süvatehnoloogia arendajatel ei jää hea ettevõtmine enamasti seisma mitte idee, vaid testimise taha. Kust leida prototüübi proovimiseks ja andmete kogunemiseks parim koht ja parimad partnerid? Finex on projekt, mis püüab sellele küsimusele toimivat vastust leida.
Tallinna Tehnikaülikooli ja selle eelkäijate – Tallinna Tehnikumi, Tallinna Tehnikainstituudi ning Tallinna Polütehnilise Instituudi – õppejõud ja teadlased on andnud märkimisväärse panuse eestikeelse tehnikasõnavara loomisse ja arendamisse.
Kui droonidest rääkida, kipub fookus minema tehnoloogiale – autonoomsusele, tehisintellektile ja parvedele. Eesti militaarettevõtte KrattWorks tegevjuht ja TalTechi vilistlane Tõnis Voitka suunab aga tõsise pilgu tootmisse ja ärimudelisse. Tema hinnangul ei otsusta droonisõja kulgu mitte ainult süsteemide nutikus, vaid ka droonide tootmise kiirus ja maht ning droone tootva ettevõtte jätkusuutlikkus.
Eesti iduettevõtlusest räägitakse sageli edulugude kaudu – ettevõtete edukad müügid, kiiresti kasvavad tiimid ja järgmise ükssarviku otsing. Jan Harima, TalTechi majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi ettevõtluse uurimisgrupi teadur, pakub aga teistsugust vaatenurka. Tema pilk pole suunatud mitte üksikutele võitudele, vaid sellele, mis juhtub aja jooksul inimeste, raha ja teadmistega.
Eesti 108. sünnipäeva puhul tasub küsida: kas ehitame riiki, kus elatakse kauem või tervemalt? Teaduse vastutus on tagada mõlemat – rohkem tervelt elatud aastaid kõigile.
Enefitis vesinikupõhiste energialahenduste arendamisega tegeleva TalTechi vilistlase Ragle Raudsepa teekond inseneeriasse pole kulgenud sirgjooneliselt. Reaalained polnud kooliajal tema tugevaim külg, ometi otsustas ta teha oma haridustees kannapöörde ja tõestada nii endale kui ka teistele, et kui midagi päriselt tahta, on kõik võimalik.
Neli aastat tagasi algasid merenduseksperdi Andres Laasma elus pöördelised sündmused. Kihnu Veeteede juhina astus ta TalTechi doktorantuuri, seejärel valiti ta Eesti Riigilaevastiku peadirektoriks, kelle ülesandeks sai koondada varem eri riigiametite alla kuulunud veesõidukid ühtse juhtimise alla – ent doktorantuuri ta hullust töötempost hoolimata soiku ei jätnud.
Meredomeen kipub Eesti avalikus arutelus jääma tagaplaanile seni, kuni kõik näib toimivat. Merendusekspertide meelest kujutab just selline näiline normaalsus endast ohtu: meri on strateegiline ruum, mida tuleb juhtida teadlikult ja järjepidevalt ka rahuajal.
Rail Baltic pidi 2026. aastaks ühendama Balti riigid Euroopa raudteevõrguga, ent on jõudnud hoopis teistsugusesse jaama: ajakava on käest läinud, eelarve paisub ning projekti kärbitakse samm-sammult „lihtsustatud“ variandiks. TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr vaatleb, miks see megaprojekt on liikunud ettenähtava läbikukkumise kursile.
Kaitseväe toetuse väejuhatus alustas koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga pikaajalist projekti, mille käigus analüüsitakse, kuidas rakendada tehisaru võimalusi kaitseväe logistikavaldkonnas.